3-25-3173/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-3173

Haldusasi

X.X.-i kaebus katastriüksuse nr xxx suhtes

registreeritud metsateatiste tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 29. septembri

2025. a määruse ja 13. oktoobri 2025. a määruse peale

ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.X.-i taotlus ja ennistada Tartu Halduskohtu 29. septembri 2025. a

määruse resolutsiooni punkti 3 peale esitatud määruskaebuse esitamise tähtaeg.

2. Jätta X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 29. septembri 2025. a määruse

resolutsiooni punkti 3 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. septembri 2025. a

määrus muutmata.

3. Jätta X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2025. a määruse

resolutsiooni punkti 3 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2025. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates käesoleva määruse kättesaamisest (HKMS § 71 lg 6). Ülejäänud osas on määrus lõplik

(HKMS § 119 lg 1; § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus edastas 26. septembril 2025 Tartu Halduskohtule X.X.-i avalduse, mis on

pealkirjastatud esialgse õiguskaitse taotlusena. Taotluse kohaselt on kiiresti vaja peatada

metsaraie ja tühistada kõik metsateatised ja raieload ning arestida kõikide asjaosaliste varad,

kuniks kõik kahjud saab lõpuks hüvitatud – Põlvamaal, Räpina vallas, X külas, xxx

kinnistu/katastri nr xxx. Avaldus sisaldas kaebaja taotlust riigi õigusabi saamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 29. septembri 2025. a määrusega X.X.-i kaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse käiguta (resolutsiooni punkt 1) ja andis kaebajale kaebuses ja esialgse

õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kolm päeva alates

kohtumääruse kättesaamisest (resolutsiooni punkt 2). Sama määruse resolutsiooni punktiga 3

jättis Tartu Halduskohus X.X.-i taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2.1. Halduskohus palus kaebajal kohtule teada anda, kas tema eesmärk oli esitada kohtule

üksnes esialgse õiguskaitse taotlus või esialgse õiguskaitse taotlus koos kaebusega. Halduskohus

selgitas, et kui kaebaja esitas kohtule nii kaebuse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse, esinevad

mõlemas puudused, mida saab kõrvaldada. Halduskohus selgitas kaebajale, mida saab erinevate

kaebustega nõuda ning millised andmed on avaldusest puudu. Kaebajal tuli selgitada, kuidas ta

on seotud katastriüksusega nr xxx ning kuidas sealsel katastriüksusel metsateatiste väljastamine

tema õigusi riivab. Avaldusele lisatud maksekorraldusest võib aru saada, et kaebaja tasus

riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest. Kui kaebaja eesmärk on esitada ka kaebus,

tuleb tasuda täiendav riigilõiv.

2.2.

Halduskohus mõistis, et kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse katastriüksuse nr xxx

suhtes registreeritud metsateatiste kehtivuse peatamiseks. Seega pidi kaebaja kohtule selgitama,

millised on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad tagajärjed kaebajale, mida on

kaebuse rahuldamise korral võimatu või keeruline kõrvaldada.

2.3. Kuigi kaebaja on riigi õigusabi taotluses märkinud ära mitmeid erinevaid õigusabi liike,

mille raames ta õigusabi osutamist soovib, mõistab halduskohus, et kaebaja on silmas pidanud

seda, et talle määrataks käesolevas haldusasjas riigi õigusabi korras esindaja. Halduskohtu

hinnangul on X.X. võimeline oma õigusi halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma. Tulenevalt

uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Kaebuse ja

esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks ei ole kaebajal vaja õigusalaseid teadmisi.

Kohus selgitab kaebuse edasiseks menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning

võimaliku kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Seega on kaebaja iseseisvalt ilma riigi õigusabi

määramiseta võimeline halduskohtumenetluses osalema. Halduskohus jättis X.X.-i riigi õigusabi

taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 7. oktoobril 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse.

4. Tartu Halduskohus edastas 13. oktoobri 2025. a määrusega kaebuse haldusasjas nr 3-25-

3173 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule (resolutsiooni punkt 1);

määras, et haldusasja toimik saata Tallinna Halduskohtule pärast käesoleva määruse jõustumist

(resolutsiooni punkt 2) ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata

(resolutsiooni punkt 3).

4.1. Halduskohus leidis, et X.X.-i kaebus ei ole esitatud kohtualluvuse järgi õigele kohtule.

Kuna X.X. esitas kohtule arusaadavalt kaebuse katastriüksuse nr xxx suhtes registreeritud

metsateatiste tühistamiseks ning metsateatised registreerib Keskkonnaamet, siis on vastustajaks

Keskkonnaamet. Keskkonnaameti asukoht on Roheline 64, Pärnu. Kehtiva Keskkonnaameti

põhimääruse § 12 lg 13 p 1 kohaselt tegeleb metsateatiste menetlemise ja nende

registreerimisega metsaosakond ning Keskkonnaameti põhimäärus eraldiseisvaid piirkondlikke

struktuuriüksusi ette ei näe. Kuna Pärnu maakond kuulub Tallinna Halduskohtu tööpiirkonda,

allub käesoleva vaidluse lahendamine Tallinna Halduskohtule. Halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 10 lg 2 alusel annab kohus asja alluvuse korras üle pärast määruse

jõustumist.

4.2. Halduskohtu 29. septembri 2025. a määrusest tulenevalt pidi kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks selgitama, miks on esialgse õiguskaitse

kohaldamine temale vajalik. Kaebaja tõi 7. oktoobri 2025. a vastuses välja, et nõuab esialgse

õiguskaitse korras katastriüksuse nr xxx suhtes registreeritud metsateatiste kehtivuse peatamist

põhjusel, et 150 aastat puutumata loodust hävitatakse masinatega ära. Kaebaja tõi esile, et

katastriüksuse nr xxx puhul oli tegemist kaebaja vanaisa eraomandiga, mille ta oma elutööga

teenis, kuid mis pärast tema lahkumist laiali jagati.

Halduskohus nentis, et kuigi keskkonnaasjades saab kohtusse pöördumisel tugineda ka

vajadusele kaitsta enda õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, siis eeldab

selline kohtusse pöördumine olulist puutumust vaidlusaluse alaga. Kohtule esitatud kaebusest,

esialgse õiguskaitse taotlusest ega nende täiendustest ei nähtu, milline on kaebaja otsene

puutumus vaidlusaluse alaga ehk millised on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega

kaasnevad tagajärjed kaebajale, mida on kaebuse rahuldamise korral võimatu või keeruline

kõrvaldada.

Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud esialgse õiguskaitse taotluses esinevaid puudusi, ei ole kohtul

võimalik menetleda esialgse õiguskaitse taotlust. Esialgse õiguskaitse taotluses puuduste

kõrvaldamata jätmisel ei ole kohtul võimalik hinnata, kas kaebajal esineb esialgse õiguskaitse

vajadus. Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi

vaatamata.

5. Kaebaja esitas 28. oktoobril 2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ei nõustu

Tartu Halduskohtu 29. septembri 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 3. Kaebaja arvates

tuleb kohtumäärus täies ulatuses peatada ja tühistada ning kõik antud tähtajad ennistada ja

peatada, sest määrus ignoreerib kõiki faktilisi asjaolusid ja elementaarset inimväärikust. Lisaks

tuleb kogu asi Tallinna kohtu alluvusse anda ja seal uuesti lahendada. Lahendama peab asja

selliselt, et kaebaja saaks riigi toel esindaja. Kohus peab arvestama tähtaja ennistamise taotlust.

Tähtaeg on vaja ennistada sellepärast, et kaebaja terviseprobleemide tõttu on tema tegutsemine

raskendatud ja tegevused võtavad kaua aega. Kaebaja ei saanud normaalselt magada ega üldse

midagi teha. Tal käis pea väga kõvasti ringi, mistõttu ei saanud isegi pikali olles puhata.

Kaebajal on olemas kõik vajalikud tõendid aga neid peab aitama esindaja kokku panna, kuna

kaebaja ei saa tervise tõttu enam isegi lugeda. Kaebajal on vaja hädaolukorras peatada

metsaraie. Lisatäpsustuste ja paragrahvide välja toomiseks on vaja riigi toel esindajat. Kaebajal

ei ole õigusalast haridust.

Määruskaebusele lisatud tähtaja ennistamise taotluses märgib kaebaja, et ta ei saanud ilmselt

järgida ühte 15- päevast tähtaega (määruse punkt 3), sest ta ei saanud šokiseisundi ja trauma

tõttu isegi metsateatisest midagi aru, kuigi oli vaja peatada julm metsa hävitamine. Kaebajal

tekkis tugev peapööritus. Täpsem info on kirjas määruskaebustes, mida tuleb kohtul arvestada.

6. Kaebaja esitas 28. oktoobril 2025 Tartu Ringkonnakohtule ka Tartu Halduskohtu 13.

oktoobri 2025. a määruse peale määruskaebuse, mille sisu kattub halduskohtu 29. septembri

2025. a määruse peale esitatud määruskaebusega. Kaebaja ei saa aru, mille kohta määrus käib,

sest alluvuse järgi pidi seda asja lahendama keegi teine. Tal ei ole aega ega võimet lugeda ja

talle peab nende olukordade lahendamiseks andma esindaja riigi toel. Kaebaja jäeti oma

esivanemate pärandusest täielikult ilma ja tema elu hävitati.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tartu Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha Tartu Halduskohtu 29. septembri 2025. a

määruse peale esitatud määruskaebuse ja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse

osas. Seejärel lahendab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.

oktoobri 2025. a määruse peale.

I

8. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus Tartu Halduskohtu 29. septembri 2025. a

määruse resolutsiooni punkti 3 peale määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb

rahuldada.

9. Kaebaja vaidlustab halduskohtu 29. septembri 2025. a määruse resolutsiooni punkti 3,

millega halduskohus ei rahuldanud kaebaja taotlust riigi õigusabi saamiseks. Halduskohus

luges, et kaebaja sai 29. septembri 2025. a määruse kätte 7. oktoobril 2025. Seega oli

määruskaebuse esitamise tähtpäevaks 22. oktoober. Kaebaja esitas ringkonnakohtule 28.

oktoobril 2025 kell 23:59 e-kirja dokumentide esitamise kohta ning 29. oktoobril 2025 kell

00:03 e-kirja, millele oli lisatud allkirjastatud määruskaebus (koos teiste dokumentidega).

Eelnevast nähtub, et kaebaja hilines määruskaebuse esitamisega.

10. HKMS § 203 lg 2 alusel kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. Tulenevalt

HKMS § 181 lg-st 3 otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS

§-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda

seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise taotluses

tuleb märkida ennistamise aluseks olevad asjaolud ja põhjendus selle kohta, miks kaebaja

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja mööda lasi.

11. Kaebaja põhjendab määruskaebuse tähtaegselt esitamata jätmist temal esinevate erinevate

terviseprobleemidega (nt torkiv ja lahtine parem puusaliiges, krampi tõmbavad jalad, vasak

põlv paigast ära, alaselg paigast ära, hingamisraskused). Kuigi kaebaja ei ole taotlusele lisanud

tõendeid oma väidete kinnituseks, on kaebajal esinevate terviseprobleemide kirjeldus põhjalik

ja märkimisväärne ning annab alust arvata, et kaebajal sellised terviseprobleemid esinevad.

Ringkonnakohus ei kahtle, et kaebajal võisid esineda muuhulgas tugev peapööritus, suur

väsimus ja probleemid mäluga, mis takistasid määruskaebuse tähtaegset esitamist. Kaebaja

kirjelduse järgi on metsaraie mõjutanud teda eriti vaimselt, tekitades rusuva ja traumeeriva

meeleolu. Lisaks arvestab kohus, et kaebaja on halduskohtult soovinud 18. oktoobril 2025

teavet tähtaegade kohta ning saanud kohtult vastuse paar päeva hiljem. Seega on kaebaja

kohtumenetluse kestel kohtuga pidevalt suhelnud ja näidanud üles soovi halduskohtu määrusi

edasikaebekorras vaidlustada. Eeltoodud asjaolusid ja menetluse käiku arvestades on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg Tartu

Halduskohtu 29. septembri 2025. a määruse resolutsiooni punkti 3 peale.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu määruskaebus rahuldamisele.

13. Asja materjalidele tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja on võimeline ise oma

õigusi kaitsma. Kaebajal on selge arusaam, mis probleemiga ta kohtu poole pöördus ning kohtu

uurimisprintsiibi kohaldamisel aitab kohus teda edasises kohtumenetluses. Halduskohus tegi

selgeks kaebuse nõude, vastustaja ja õige kohtu, millele allub kaebuse menetlemine. Kaebaja

viitas, et tal on olemas tõendid, mida kohtule esitada. Kuna kohus ei ole veel kaebust

menetlusse võtnud ja täpsustamist vajab, kuidas kaebaja on vaidlustatavate metsateatistega

seotud, siis puudub praeguses menetlusetapis põhjendatud vajadus kaebajale riigi õigusabi

määrata. Samuti ei ole kaebaja erinevad tõendamata terviseprobleemid praegusel juhul piisavad,

et kinnitada riigi õigusabi vajadust. Ringkonnakohus ei välista, et selline vajadus võib tekkida

edasise kohtumenetluse jooksul.

14. Eeltoodut arvestades jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.

septembri 2025. a määrus muutmata.

II

15. Kaebaja esitas 28. - 29. oktoobril 2025 määruskaebuse ka Tartu Halduskohtu 13. oktoobri

2025. a määruse peale. Kuna kohtute infosüsteemist ei nähtu täpseid andmeid, millal kaebaja

halduskohtu 13. oktoobri 2025. a määruse kätte sai, loeb ringkonnakohus määruskaebuse

tähtaegseks. HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja

lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades asja materjale ja kaebaja

määruskaebuse sisu, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 13.

oktoobri 2025. a määruse resolutsiooni punkti 3, millega halduskohus jättis kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määruse resolutsiooni

punkte 1 ja 2, millega halduskohus edastas haldusasja (koos toimikuga) kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

16. Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna kaebaja ei

selgitanud kohtule, milline on tema otsene puutumus vaidlusaluse maa-alaga ehk millised on

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad tagajärjed kaebajale, mida on kaebuse

rahuldamise korral võimatu või keeruline kõrvaldada. Kaebaja ei selgita ka määruskaebuses

nimetatud asjaolusid ning ringkonnakohtule jääb selgusetuks, kuidas on kaebaja seotud

kaebuses välja toodud katastriüksusele väljastatud metsateatistega. Kuna kohtul ei ole piisavalt

teavet vaidlustatavate metsateatiste ja nende kaebajaga seotuse kohta, ei ole ringkonnakohtul

selles küsimuses võimalik asuda halduskohtust erinevale seisukohale.

17. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

läbi vaatamata, mistõttu ei ole alust rahuldada Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2025. a määruse

resolutsiooni punkti 3 peale esitatud määruskaebust.

(allkirjastatud digitaalselt)