2-25-117146/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-117146

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi OÜ Hesa Truck

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490; asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III

korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja E. A. (e-post xxx)

Kostja: OÜ Hesa Truck (registrikood 10053546, asukoht

A. Puškini tn 20-81, Narva linn, Ida-Viru maakond,

20307, e-post: xxx)

Kostja seaduslik esindaja: I. K.

Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi OÜ Hesa Truck vastu.

2. Välja mõista kostjalt OÜ-lt Hesa Truck hageja osaühingu EUROPARK

ESTONIA kasuks võlgnevus summas 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi

võlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja OÜ Hesa Truck kanda.

4. Välja mõista kostjalt OÜ-lt Hesa Truck hageja osaühingu EUROPARK

ESTONIA kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 230 eurot,

kokku 350 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal OÜ-l Hesa Truck tasuda

hagejale osaühingule EUROPARK ESTONIA käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetluskäik, hageja nõue ja asjaolude kokkuvõte

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 03.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 70 euro saamiseks. Kohus tegi 04.07.2025 võlgnikule

makseettepaneku, millele võlgnik esitas 19.07.2025 vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas

08.08.2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 29.08.2025 kostja vastu hagi, mis võeti Harju

Maakohtu 01.09.2025 määrusega menetlusse.

2. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 30 eurot ja

sissenõudmiskulud 40 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning

märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Hagiavalduse asjaolude kohaselt pargiti sõiduk numbrimärgiga XXX (sõiduk) 13.11.2023

hageja opereeritavale parkimisalale Rävala pst x Tallinnas. Hageja tuvastas kontrollimisel,

et sõiduk pargiti parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki

armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist

ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi

ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast

parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude nr 2351311231041070, maksetähtajaga

20.11.2023 võlgnevuse summaga 30 eurot. Leppetrahvinõue paigutati sõiduki kojamehe

vahele. Kostja oli rikkumise ajal sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja.

4. Kohtueelselt saatis hageja nõudekirja kostja äriregistrijärgsele aadressile xxx ja e-kirja teel

nõudekirjad kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile xxx, mis olid avaldatud äriregistris.

Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud transpordiametile ja äriregistrisse saadetud

päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele

tuginedes saadeti nõudekirjad sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale.

5. Vastuseks kostja vastusele toob hageja esile, et sõiduk XXX pargiti hageja hallatavale

alale 13.11.2023. Kell 10:40 kontrollis parkimise korraldaja sõiduki parkimisõigust.

Kuivõrd alal ei ole võimalik tasuta parkida, armatuurlaual ei olnud parkimispiletit ega ei

tasutud parkimise eest mobiilselt, väljastati leppetrahv 10:41. Kostja poolt esitatud

parkimiskviitung tõendab, et kostja ostis sõidukile parkimispileti alles kl 11:27, seega 46

minutit peale leppetrahvi väljastamist.

6. Kostja hinnangul on parkimislepingu punkt 3 kallutatud ebamõistlikult vastavalt VÕS §

42 lg-le 22. Hageja märgib, et sellist sätet ei eksisteeri ning oletab, et kostja on silmas

pidanud VÕS § 42 lg 3 p 22. Sätte kohaselt on tühine tüüptingimus, mille kohaselt antakse

tingimuse kasutajale õigus nõuda ebamõistlikult suurt tagatist. Parkimislepingu punkti 3

kohaselt on nõutud parkimise ehk kasutatud teenuse eest tasumine, mitte tagatise

maksmine. Hageja ei nõustu kostja väitega, et parkimislepingu punkt 3 on vastuolus VÕS

§ 42 lg 3 p-ga 22. Kostja väidab, et Rävala pst x parkimisalal asetsev parkimisautomaat ei

tagasta raha kasutamata parkimisperioodi eest. Hageja selgitab, et vastavalt parklas

kehtivatele parkimistingimustele on võimalik tasuda parkimise eest nii parkimisautomaadi

kui ka mobiilse parkimise abil. Tasudes parkimise eest, on võimalik parkla kasutajal osta

parkimisõigust 30 minuti kaupa. See on parkla kasutaja enda valik, kas ta soovib kasutada

kogu parkimisperioodi, mille eest tasuti või soovib parkija lahkuda parklast varem.

Kostja vastuväited hagile

7. Kostja nõuetega ei nõustu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja toob esile, et ta parkis

13.11.2023 sõiduki registreerimisnumbriga XXX aadressile Rävala pst x, Tallinn. Sõiduki

vastutav kasutaja tasus parkimisteenuse eest 5 eurot, mis vastas ühele parkimiskoha

kasutamisele tunnile. Pärast tasumist lahkus auto parklast ja ei kasutanud enam

parkimisteenust. Vastavalt lepingu punktile 3 on kasutaja kohustatud maksma EP-le tasu

kogu parkimisperioodi eest. See tähendab, et kasutaja peab tegema ettemakse

parkimiskoha eest, makstes 2.50 eurot iga 30 minuti parkimisaja eest. Samas peab

kasutaja täpselt teadma parkimise lõppaega, vastasel juhul rikub ta lepingu eespool

nimetatud punkti 3 ning allub leppetrahvile, kuna ta ei ole tasunud kogu parkimisperioodi

eest, vaid ainult osa eest. Parkimisautomaadil pole funktsiooni, mis tagastaks

enammakstud summa. Kostja leiab, et see on ebaproportsionaalne ja koormav.

8. Et tasuda parkimisteenuse eest ainult tegelikus ulatuses ning vältida avansimakse kaudu

ülemaksmist, paigutas sõiduki XXX kasutaja armatuurlauale kella, mis näitas

saabumisaega kell 10:25. Pärast parkimiskohta naasmist kell 11:20 maksis kasutaja 5

eurot, mis vastas ühe tunni parkimisajale. Pärast maksmist sõiduk XXX lahkus parklast

ega kasutanud enam parkimisteenust. Tegelik parkimisaeg oli 55 minutit, makse aga tehti

ühe tunni eest. Kui kasutaja lõpetab lepingu, lahkudes parkimisalalt, jääb üle makstud raha

täielikult EP käsutusse ilma tagastamisvõimaluseta, mis rikub tarbijakaitseseaduse (TKS)

§ 14.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

10. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4

esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud

õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405

lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud

vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta

ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit

ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna

käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

11. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

13. Poolte vahel puudub vaidlus, et 13.11.2023, s.o leppetrahvi väljastamise ajal, oli sõiduki

numbrimärgiga XXX kasutajaks kostja. Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduk numbrimärgiga

XXX parkis hagis nimetatud ajal ja kohas hageja opereeritaval parkimisalal ning

leppetrahvi tähtajaks tasutud ei ole.

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas parkimistasu tuleb maksta parkimise alustamisel või

lõppemisel, kas parkimisautomaadist ostetud pileti puhul on tegemist teenuse eest

tasumisega või tagatisega ning kas parkimiskellaga parkimine vastab vaidlusaluses parklas

lepingutingimustele.

15. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja

(üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala

(Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või

enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled

kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis

tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16

lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus

(aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

16. Hageja esitatud fotodega kogumis parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning

liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritav parkla sissesõidu

juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele

parkimisalale Infotahvel viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused

sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas

avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib auto

hageja parkimisalale. Tüüptingimustele lisaks on parkla sissesõidu juurde ja ka

parkimisalale paigaldatud liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala

sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise

teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma

tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks

VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10

märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu

sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki

ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või

mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduki parkimisega hageja parklasse avaldas

kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega

saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis

lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt

tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist

parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule

andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

17. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud

tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101

lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha

maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et

leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt

kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

18. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete

kohta on tõendatud, et sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja on kostja.

Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist kogumis on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki

parkinud 13.11.2023 Rävala pst 6 Tallinnas hageja opereeritavale parkimisalale.

Parkimistingimuste punkti 3 kohaselt kohustub kasutaja pärast sõiduki parkimist asetama

koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii,

et väljastpoolt oleks seda võimalik tuvastada. Parkimise õigust tõendavat dokumenti ei

pea asetama juhul, kui kasutatakse mobiilset parkimist. Kumbki pool ei ole esile toonud

ega tõendanud, et kasutati mobiilset parkimist. Kohus leiab, et parkimisala sissesõidul ja

parkimisalal paiknevatel liiklusmärkidel ja infotahvlitel (hagi lisa 2) avaldatu kohaselt on

kostjat teavitatud sellest, et tsoonis EP167 tuleb tasuda parkimise eest alates esimesest

minutist olenemata nädalapäevast ja kellaajast. Peale parkimiskella ühtegi muud luba

sõiduki parkimiseks sõiduki armatuurlaualt ei nähtu. Parkimiskellaga parkimist

lepingutingimused ette ei näe. Sõidukist tehtud fotodega ja trahvikviitungiga on

tõendatud, et parkimistingimuste täitmist kontrolliti 13.11.2023 kell 10.40. Kostja poolt

kohtule esitatud parkimispiletilt nähtub, et pilet on ostetud peale trahvi tegemist ning

sellel on selgelt kirjas, et parkimise algus on 11.27 ja lõppeb 12.27. Seega ei lükka kostja

esitatud tõend ümber hageja väidet, et leppetrahvi väljastamise ajal rikkus kostja

lepingutingimusi. Hageja poolt esitatud lisades (lepingutingimused, liiklusmärgid ja

infotahvlid) ei ole viidet, et parkimist alustatakse parkimiskellaga ja parkimise eest

tasutakse parkimise lõpetamisel. Sõiduk XXX kuulub äriühingule, seega on

parkimisleping sõlmitud mõlema poole majandus-ja kutsetegevuses ning tarbijasätted

antud juhul ei kohaldu. Kostja viide ebamõistlikult suurele tagatisele pole asjassepuutuv.

Tagatis antakse kohustuse tagamiseks. Parkimise puhul on aga tegemist kohustuse endaga

ehk teenuse eest tasumisega, mitte tagatisega. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud

lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma

nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.

19. Fotodega sõidukist kogumis, millest nähtub mh sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud

leppetrahviteade ning väljatrükiga leppetrahvi nõudest number 2351311231041070,

maksetähtajaga 20.11.2023, võlgnevuse summaga 30 eurot, on tõendatud, et hageja esitas

kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude. Riigikohtu hinnangul on

parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus

05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus

06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks

piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot

äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal

võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.

20. Kostja ei ole tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäeval võis parkimiskellaga

parkida või et tasuda võis parkimise lõppedes või et sõiduki parkimise eest oleks

leppetrahvi väljakirjutamise ajal tasutud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv.

Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv.

21. Kui sõiduki kojamehe alla asetatakse leppetrahv, siis tulenevalt leppetrahvi sisust on

kostjal võimalik esitada seitsme päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda

muutub leppetrahv sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub

kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja on

sõidukit juhtinud isikut teavitanud leppetrahvi olemasolust siis, kui on selle vormistanud

ja asetanud kojamehe alla. Arvestades, et leppetrahvi sõiduki klaasipuhastaja alla

asetamisega on mõistlikul viisil teavitatud sõiduki juhti vormistatud leppetrahvist, siis on

ka mõistlik järeldada, et sõidukijuht on tehtud leppetrahvist teada saanud ning kostjal

tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev ja sissenõutavaks muutunud leppetrahv.

22. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, kui võlausaldajal on õigus nõuda viivist

ja võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Kohus märgib, et VÕS § 113¹ lg

1 puhul on tegemist kindlaksmääratud summaga ja hüvitise suurus ei sõltu otseselt

võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk

tegelikust kahjust. Selle sätte mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis

peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivaid kulusid

ehk kahju.

23. Koopiaga leppetrahvist number 2351311231041070 ja võlgnevuse summaga 30 eurot on

tõendatud, et hageja andis kostjale tähtaja leppetrahvi tasumiseks, leppetrahv tuli tasuda

hiljemalt 20.11.2023, misjärel muutus leppetrahv sissenõutavaks. Puudub vaidlus, et

leppetrahv on käesoleva ajani tasumata ja hagejal on õigus nõuda viivist. Asjaolu, et

hageja ei nõua kostjalt viivist, ei välista sissenõudmiskulu hüvitise nõudeõigust. Puudub

vaidlus, et juriidilisest isikust kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Seega

on täidetud VÕS § 1131 lg 1 eeldused. Hageja õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist

40 eurot tuleneb seadusest. Kohus seisukohal, et tasumata sissenõudmiskulu 40 eurot on

põhjendatud kostjalt välja mõista.

24. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada täies ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista tasumata leppetrahv summas 30

eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus

rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177

lg 1 järgi.

26. Hageja esitas 10.11.2025 seisukohas menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista

menetluskulud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise

esindaja kulud 400 eurot (3 tundi 30 minutit).

27. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja

p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1

sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s

218 sätestatu kohaselt. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses on 20 eurot (TsMS §

4842). Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9).

28. Riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik

menetluskulu, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta.

Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses, summas 20 eurot kuulub rahuldamisele, kuna

maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja

tõendite kogumiseks.

29. Käesolevas tsiviilasjas on avaldajat esindanud jurist tunnitasuga 110-120 eurot. Viimase

paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja

tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-

6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on

need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Hageja esindaja

tunnihind vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele.

30. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei

ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses

väljamõistmist. Kohus võtab arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast

maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja

selgitatud, kogutud ja komplekteeritud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg

hagiavalduse koostamiseks on 1 tund summas 110 eurot; kostja 19.09.2025 seisukohaga

tutvumiseks ja 03.10.2025 vastuse koostamiseks 0,5 tundi summas 60 eurot ja kostja

16.10.2025 vastusega tutvumiseks ja 10.11.2025 seisukoha koostamiseks 0,5 tundi

summas 60 eurot, kokku 230 eurot.

31. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 350 eurot

(100 + 20 + 230). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

32. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik