2-23-4786/63 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-4786

Tsiviilasi

V. Z. hagi Betoteam OÜ vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühistuse tuvastamiseks ja töösuhtest

tulenevate tasude ja hüvitiste saamiseks ning Betoteam OÜ

vastuhagi kahju hüvitamiseks.

Tsiviilasja hind

Hagihind 15 225,60 eurot

Vastuhagi hind 8590,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V. Z. (isikukood XXX), lepinguline esindaja T.-E. T.

Kostja Betoteam OÜ (registrikood 12203211), lepinguline

esindaja L. H., A. K. (isikukood XXX), seaduslik esindaja

A. H.

Kohtuistungi toimumise aeg või Kohtuistung 04.02.2025 menetluse

liik

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja 16.01.2026 esitatud menetlusdokumendid menetlusse võtmata.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Tuvastada V. Z. ja Betoteam OÜ vahel 02.09.2020 sõlmitud töölepingu TL-52

tööandjapoolse 24.01.2023 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus.

4. Lõpetada V. Z. ja Betoteam OÜ vahel 02.09.2020 sõlmitud tööleping nr TL-52 kohtus

TLS § 107 lg 2 alusel 24.02.2023.

5. Välja mõista Betoteam OÜ-lt V. Z. kasuks töötasu 2369,78 eurot (bruto).

6. Välja mõista Betoteam OÜ-lt V. Z. kasuks puhkusetasu 1010,43 eurot (bruto).

7. Välja mõista Betoteam OÜ-lt V. Z. kasuks põhipuhkuse hüvitis 409,82 eurot (bruto).

8. Välja mõista Betoteam OÜ-lt V. Z. kasuks haigushüvitis 219 eurot (bruto).

2-23-4786

9. Välja mõista Betoteam OÜ-lt V. Z. kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 4800 eurot

(bruto).

10. Välja mõista Betoteam OÜ-lt V. Z. kasuks 10.04.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 87,65 eurot.

11. Välja mõista Betoteam OÜ-lt V. Z. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras arvestatuna põhivõlalt 8809,03 eurot alates 11.04.2023 kuni võlgnevuse

tasumiseni.

12. Jätta hageja nõue 148,85 euro suuruse kahju hüvitamiseks rahuldamata.

13. Vastuhagi jätta rahuldamata.

14. Jätta kostja menetluskulud 6,1% ulatuses hageja kanda ning hageja menetluskulud

93,9% ulatuses kostja kanda.

15. Välja mõista Betoteam OÜ-lt V. Z. kasuks menetluskulude hüvitis 3451,97 eurot.

16. Välja mõista Betoteam OÜ-lt V. Z. kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav osa

Hageja nõuded ja seisukohad

1. Hagiavalduse 28.09.2023 täpsustusega palub hageja:

•

Tuvastada V. Z. ja Betoteam OÜ vahel 02.09.2020. a sõlmitud töölepingu nr TL52

tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisus.

•

Lõpetada V. Z. ja Betoteam OÜ vahel 02.09.2020. a sõlmitud tööleping nr TL-52 kohtus

TLS § 107 lg 2 alusel 24.02.2023.

•

Mõista kostjalt hageja kasuks välja:

töötasu

2369,78

eurot,

puhkusetasu 1010,43 eurot,

2

2-23-4786

kasutamata põhipuhkuse hüvitis summas 409,82 eurot;

haigushüvitis 219 eurot.

hüvitis hagejale tekitatud kahju eest summas 148,85 eurot;

hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 6210 eurot;

•

Mõista kostjalt hageja kasuks kõrvalnõudena välja seadusjärgne viivis tasumata

lõpparvelt alates 25.01.2023 kuni hagi esitamiseni seisuga 10.04.2023 summas 87,65

eurot;

•

Mõista kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja viivised seadusjärgses määras

alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja

alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohase täitmiseni protsendina

põhinõudest, s.o 10367,88 eurolt.

2. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 02.09.2020 määramata ajaks sõlmitud

töölepingu nr TL-52 alusel objektijuhina. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu

erakorraliselt ilma hoiatuseta ja etteteatamistähtaega järgimata 24.01.2023 üles TLS § 88 lg 1

p 5 ja 7 alusel. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte. 15.12.2022 toimus liiklusõnnetus. Hageja

juhitud sõiduk oli kostja kui tööandja poolt mõistlikult kindlustamata. Kostja on hagejale

töötasu, puhkusetasu ja puhkusehüvitise jätnud välja maksmata.

3. Hageja hinnangul on töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel tühine, sest

ülesütlemiseks puudus mõistlik põhjus. Kostja ei hoiatanud hagejat ega teatanud ülesütlemisest

ette. Ülesütlemise põhjusena tõi kostja esmalt välja, et hageja on liiklusjuhtumiga tekitanud

kostjale olulist kahju, sest rikkus sellega poolte sõlmitud varalise vastutuse lepingut. Hiljem

tugines kostja väitele, et hageja põhjustas talle kahju vähemalt raske hooletuse tõttu.

4. Hageja on tugineb raskete ilmastikuolude esinemisele. Liiklusõnnetuse põhjustas 15.12.2022

kl 16:30 pimedus ja halb nähtavus. Tegemist ei olnud töövälise ajaga. Objektijuhina täitis

hageja tööülesandeid. Hageja teavitas liiklusõnnetusest koheselt kostja esindajat E. A. nii

telefonitsi kui rakenduse WhatsAp kaudu. Esimese telefonikõne tegi hageja E. A.le kl 16:37,

järgmise kl 16:40 jne. Teatisest E. A.le nähtub, et seisuga 15.12 2022 kl 21:30 on saadetud

avariilise sõiduki pildid selgitusega „Juhiuks avaneb metalli kriipides“. E. A. oli hageja

otsene juht, mistõttu oli tal seoses liiklusjuhtumiga mõistlik alus eeldada, et on töötajana oma

teavituskohustuse tööandja ees nõuetekohaselt täitnud.

5. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et liiklusjuhtumis osalenud kostja sõidukil puudus

kaskokindlustus, tuleb hageja hinnangul kostja kahjuhüvitise nõue lugeda põhjendamatuks.

Kostjal kui tööandjal lasus TLS 74 lg 2 alusel kohustus kahjude vältimiseks oma vara

mõistlikult kindlustada. Kostja seda ei teinud.

6. Hageja hinnangul on kostja eesmärk vastutus välistada ning hageja arvelt alusetult rikastuda.

Kostja seisukohad ja vastuhagi

7. Kostja hinnangul ütles tööandja töölepingu 24.01.2023 üles kehtivalt TLS § 88 lg 1 p 5 ja 7

alusel. Tööandja toimetas ülesütlemisavalduse töötajale kätte kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Seeläbi on täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused.

8. Kostja leiab, et kuna töötaja oli tekitanud tööandjale otsest varalist kahju ning tööandja usaldus

töötaja vastu oli kadunud, olid täidetud ka töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kui

3

2-23-4786

remonditöökoda Servistop sõiduki üle vaatas ja parandamiseks 17.01.2023 tööandjale 7910,02

euro suuruse hinnapakkumise esitas, sai tööandjale teatavaks kahju ulatus, mille töötaja oli

avariiga põhjustanud (TLS § 88 lg 1 p 7).

9. Sõiduki parandustööde hinnapakkumine summas 7910,02 eurot oli seejuures minimaalne

varalise kahju ulatus, arvestades et hinnapakkumise kohaselt lisandunuks sõiduki

demonteerimise käigus kindlasti täiendavaid töid (dtl 237). Nii sai 17.01.2023 tööandjale

teatavaks, et töötaja tekitatud otsese varalise kahju ulatus on vähemalt 7910,02 eurot.

Tööandja võrdles parandustööde maksumust sõidukile sarnaste kaubikute müügihindadega,

mis olid vahemikus 5999-9800 eurot (dtl 238) ning leidis, et sõiduki parandamine ei ole

majanduslikult otstarbekas, sest parandustööde maksumus on sarnane uue samaväärse sõiduki

soetamise maksumusele või koguni ületab samaväärse kaubiku hinda. Tööandjale sai seega

17.01.2023 teatavaks, milline on talle tekkinud kahju suurus. Tööandjale oli seejuures teada, et

kahju on põhjustanud töötaja, kuivõrd töötaja põhjustas avarii.

Eeltoodu põhjal tekkis kostja hinnangul tööandjal 17.01.2023 TLS § 88 lg 1 p 7 järgne õigus

töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Tööandja kaotas avariijärgselt töötaja vastu usalduse, kuna töötaja tekitas kahju, ei teavitanud

avariijärgselt tööandjat ega politseid avarii toimumisest ega avaldanud tööandjale avarii asjaolusid

hiljem, kui ta tööle naases (TLS § 88 lg 1 p 5). Tööandja juhatuse liikmete, A. H. ning T. S.,

seletusega on tõendatud, et töötaja keeldus avarii asjaolusid tööandjale selgitamast (dtl 502-503 ja

505). Kahju tekitamise ning sealjuures avarii põhjuste varjamise tõttu jäi tööandjale mulje, et avarii

põhjuseks on midagi, mida töötaja ei taha avaldada, sest see võib tema huvisid kahjustada ning need

asjaolud tekitasid tööandjas usalduse kaotuse. Usalduse kaotuse põhjustas täiendavalt asjaolu, et

tööandja ning politsei teavitamise asemel jätkas töötaja sõiduki kasutamist kuni mootori töö seiskus.

Kohtumenetluse käigus ilmnes üllatuslikult, et töötaja viibis avarii ajal ehk ühtlasi tööajal mujal kui

töö tegemise kohas, kasutades tööandja sõidukit Ni huvides, mitte tööülesannete täitmiseks. Ilmselt

seetõttu keelduski töötaja tööandjat (ja politseid) avariist teavitamast ning tööandjale hiljem avarii

põhjuseid selgitamast, mis kinnitab, et usalduse kaotus oli põhjendatud.

10. Kostja hinnangul on asjassepuutumatu töötaja etteheide, et tööandja ei järginud töölepingu

erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtaega. Töötaja ei ole esitanud TLS § 100 lg 5 kohast

nõuet ega TLS § 35 alusel töötasu nõuet 24.01.2023-24.02.2023 vahemiku1 eest, mistõttu

puudub vajadus hinnata, kas tööandja pidi töölepingu ülesütlemisest 30 päeva ette teatama.

Tööandja ei nõustu töötaja seisukohaga, et töölepingu ülesütlemisele oleks pidanud eelnema

hoiatus. Tööandjale oli 24.01.2023 seisuga minimaalselt 7910,02 euro ulatuses otsene varaline

kahju juba tekkinud. Hoiatuse tegemine ei oleks tööandjale kahju tekkimist ära hoidnud,

kuivõrd rikkumine oli juba toime pandud (VÕS § 196 lg 2) ning kahju oli selle tulemusena

tekkinud. Ühtlasi pani töötaja rikkumised toime raske hooletuse ja tahtlusega, mis on samuti

aluseks erakorralisele ülesütlemisele (VÕS § 116 lg 2 p 3).

Võttes arvesse, et tööandjal puudus kohustus töötajat hoiatada ning et töötaja ei ole esitanud TLS § 35

ega § 100 lg 5 kohaseid nõudeid, ei oma tähtsust, kas etteteatamistähtaega on järgitud.

11. Alternatiivselt juhul, kui tööandja 24.01.2023 ülesütlemisavaldus on siiski tühine, on töötaja

töölepingu ise 24.01.2023 erakorraliselt üles öelnud. Töötaja edastas tööandjale 24.01.2023

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate, milles ütles töölepingu erakorraliselt üles:

„Palun tööleping lõpetada vastavalt TLS § 89 lg 1 alates tänasest, so 24.01.2023, teha vastav

kanne Töötamise registrisse (dtl 167-168)“. Nii väljendas töötaja tahet töölepingu koheseks

4

2-23-4786

lõpetamiseks. Tööandja toob all esile kuvatõmmise töötaja erakorralise ülesütlemise

avaldusest, millele töötaja on tuginenud (dtl 167; tööandja rõhutusega): „Lähtudes eelnevast ei

ole ma nõus Teie toodud ettepanekuga. Palun tööleping lõpetada vastavalt TLS § 89 lg 1 alates

tänasest, so 24.01.2023, teha vastav kanne /…/“. Seega esitas töötaja tööandjale 24.01.2023

erakorralise ülesütlemisavalduse, mis tähendab, et isegi kui tööleping ei lõppenud tööandja

24.01.2023 erakorralise ülesütlemisavalduse alusel (millega tööandja ei nõustu), lõppes

tööleping töötaja 24.01.2023 erakorralise ülesütlemisavalduse alusel. Järelikult ei ole võimalik

kohaldada TLS § 107 lg 2 ega § 109 lg 1 ja lõpetada töölepingut 24.02.2023, sest tööleping

lõppes juba 24.01.2023 kas tööandja või töötaja enda 24.01.2023 erakorralise

ülesütlemisavalduse alusel.

12. Juhul kui kohtu hinnangul on töötaja TLS § 109 lg 1 nõue siiski põhjendatud, palub tööandja

hüvitise summat vähendada tööandjale tekkinud kahju ulatuse ehk 7721 euro võrra ehk 0

euroni. Ühtlasi palub tööandja arvestada, et töötaja ei ole põhistanud ega tõendanud

kahjunõude eelduseid. Ajal, mil töötaja TLS § 107 lg 2 ja § 109 alusel nõude esitas

(30.01.2023), kehtis TLS-i redaktsioon RT I, 14.12.2022, 6, mille § 109 lg 1 ei sätestanud veel,

et hüvitisele ei kohaldata VÕS 7. peatükki. Seega nõude esitamise ajal kehtinud

materiaalõiguse ja Riigikohtu väljakujunenud praktika järgi esitas töötaja 30.01.2023 (dtl 37-

43) võlaõigusliku kahjuhüvitise nõude, kuid ei ole põhistanud ega tõendanud kahjunõude

eelduseid. Seetõttu puudub alus järeldada, et töötajale on tekkinud kahju summas 4800 eurot

(arvestades et 4800 eurot ületavas osas on kohus jätnud töötaja hagi läbi vaatamata), mis

töötaja sõnul hõlmab 148,85 eurot krediitkaardi intressi (dtl 526).

13. Tööandja palub jätta rahuldamata ka töötaja kahjunõude summas 148,85 eurot. Töötasu

maksmise kohustuse eesmärk ei ole tagada töötaja tarbijalaenudelt intressi tasumine.

Seejuures ei ole võimalik tuvastada, mis perioodil on intress kogunenud (dtl 179) ning

seetõttu ei ole võimalik tuvastada, kas töötasu tasaarvestamise ning intressi kogunemise vahel

esineb põhjuslik seos.

14. Kostja hinnangul on hageja tekitanud tööandjale kahju 7721 eurot.

Töötaja rikkus kostja hinnangul töölepingulisi kohustusi 15.12.2022 kl 16, kui lahkus omavoliliselt

tööandja sõidukiga töö tegemise kohast aadressilt Ruubassaare tee 12, ja põhjustas tööandja sõidukiga

kl 16.30 avarii (dtl 236).

Esiteks ei hoidunud töötaja tegudest, mis kahjustavad tööandja vara (dtl 228, p 8.4) ega suhtunud

tööandja varasse heaperemehelikult (dtl 228, p 8.9). Kohustuste rikkumine seisneb selles, et töötaja ei

andnud kõrvalteelt (Karja tänavalt) peateele (Tööstuse tänavale) lähenedes peateel liikuvale sõidukile

teed (LS § 57 lg 1 rikkumine). See fakt on tõendatud esiteks liiklusõnnetuse teatega, milles töötaja

kirjeldas, et ta sõitis autosse (dtl 243). Tööandja on täiendavalt tõendanud, et kõnealune ristmik on

lage (s.o väga hea nähtavusega), valgustatud mitme tänavavalgustuspostiga ja lisaks on ristmikule

paigaldatud hästi nähtavad anna teed liiklusmärgid (dtl 421-422). Samuti on tööandja tõendanud, et

vastupidiselt töötaja paljasõnalistele väidetele halbadest ilmastikuoludest oli nähtavus väga hea ehk

2,2 km kuni 4,4 km (dtl 431). Et töötaja kinnitas töölepingu sõlmimisel talle B-kategooria

juhtimisõiguse omistamist (dtl 232, p 1.5), siis pidi töötaja tundma liiklusseaduses juhile sätestatud

nõudeid, sh kohustust anda ristmikul peateel liikuvale sõidukile teed, olla liikluses tähelepanelik ja

hoolikas. Rikutud kohustuste eesmärk on nende sõnastusest ilmnevalt vältida tööandjale tema vara

kahjustamise tõttu kahju tekkimist (VÕS § 127 lg 2). Töötaja pidi ette nägema, et kui ta eelnimetatud

kohustusi rikub, siis tekib tööandjale kahju (VÕS § 127 lg 3). Eesõiguste järgimine liikluses on

5

2-23-4786

elementaarne, et vältida nii asja- kui isikukahju. Kui töötaja oleks andnud peateel liikunud sõidukile

teed, siis ei oleks ta sellesse autosse sisse sõitnud ja seeläbi tööandja vara kahjustanud (VÕS § 127 lg

4).

Teiseks ei teinud töötaja kokkulepitud ajal ja kohas tööd (dtl 227, p 8.1). Töölepingu p 8.1 järgi tuli

töötajal tööajal kokkulepitud ajas ja kohas tööd teha. Töötajal oli seejuures töökorralduse reeglite p

15.1 kohaselt keelatud kasutada sõidukit muuks kui tööülesannete täitmiseks (dtl 479) ning p-de 12.1

ning 12.2 kohaselt tuli töötajal töölt eemalviibimine kooskõlastada otsese juhiga (dtl 477). Avarii

toimumise hetkel oleks töötaja pidanud täitma tööülesandeid aadressil xxx. Selle asemel kasutas ta

tööandja sõidukit, et kolmanda isiku (Ni) huvides ja korraldusel külastada ehituspoodi ning

avariijärgselt jätkata sõitmist mootori seiskumiseni (dtl 419-420). Tegemist ei olnud töötaja

töölepingulise ülesandega. Kolleegidele töötaja ei avaldanud, miks ta lahkus (dtl 419-420). Fakti, et

avariiaegne sõit ei ole seostatav tööülesannete täitmisega, tõendab tööandja hinnapakkumine xxx

ehitustöödeks, kuivõrd see ei sisalda tööandja poolt materjali hankimist, mis eeldanuks töötaja poolt

ehituspoe külastamist, sest materjali hankis N ise (dtl 417-418; 506). Tööandja pakkus Nvaid

tunnipõhise arvestusega tööjõudu (dtl 417-418). Lisaks on Ni esindaja kinnitanud, et töötaja täitis Ni

antud ülesannet (dtl 511; 545). Tööandja ei andnud korraldust sõita ja sõitmise vajadust ei tulenenud

ka tööülesannetest. Vastupidi – töötaja ei olekski tohtinud sõita. Rikutud kohustuse eesmärk oli

tööandja varale kahju tekkimine ära hoida, sest tööandja vara kasutamine töö tegemise ajal ja kohas

oli ettenähtud ainult tööülesannete täitmiseks, mitte kolmandate isikude huvides tegutsemiseks (VÕS

§ 127 lg 2). Töötaja pidi ette nägema, et kui ta lahkub omavoliliselt töö tegemise kohast ning muul

kui tööülesannete täitmise eesmärgil, kuid kasutades selleks tööandja vara, siis võib tööandja varale

tekkida kahju (VÕS § 127 lg 3). Kui töötaja oleks teinud kokkulepitud ajal ja kohas tööd, ei oleks

isegi avariiohtu tekkinud (VÕS § 127 lg 4).

Viimaks rikkus töötaja lojaalsuskohustust (TLS § 15 lg 1). Lojaalsuskohustuse rikkumine seisneb

selles, et töötaja põhjustas avarii, ei teavitanud avarii toimumisest tööandjat ega politseid (LS § 169 lg

4 p 2 rikkumine) ning varjas avarii asjaolusid tööandja eest. Tööandja teavitamise kohustus tulenes

töötajale ka töökorralduse reeglite p-st 14.5 (dtl 479) ja tööohutusjuhendi p-dest 4.1 ning 9.2 (dtl 485).

15. Kostja vaidlustab hageja väite selle kohta, et hageja teavitas tööandjat, kui kontakteerus

15.12.2022 kolleeg E. A.. Töötaja juht oli projektijuht, ehitusdirektor või juhatuse liige (dtl 226, p 3.3

ja dtl 232, p 1.3), kuid E. A. oli sarnaselt töötajale samuti objektijuht. Tööandja esindaja, A. H., sai

avariist teada kuvatõmmisel nähtuvast kuupäevast alles avariile järgneval päeval, 16.12.2022 (dtl

268). Seejuures teavitas tööandjat esmalt E. A., kellelt saadud info ajendil tööandja ise töötajalt infot

küsis (dtl 502). Rikutud kohustuse eesmärk oli tööandjale kahju tekkimine ära hoida ja anda

tööandjale võimalus liiklusõnnetuse asjaolude ning vastutuse fikseerimisel osaleda (VÕS § 127 lg 2).

Kui töötaja oleks tööandjat teavitanud, siis oleks tööandja kui varalist kahju saanud vastavalt LS §

169 lg 4 p-s 2 sätestatule hinnata avarii põhjuseid ja asjaolusid ning seda, kuidas jaotub avariiosaliste

(sh tööandja ning töötaja) vahel vastutus ja need asjaolud kirjalikult vormistada (LS § 169 lg 4 p 5).

Töötaja pidi ette nägema, et kui ta tööandjat ei teavita, siis ei ole tööandjal võimalik teise avariis

osalejaga arutada vastutuse jaotust ega teavitada politseid, et hinnata mh neid asjaolusid, millele

töötaja kohtumenetluses on viidanud – libedus, rehvid, halvad ilmastikuolud. See, et õnnetuse korral

võib sõiduk saada kahjustatud ning tööandjal ei ole kahju põhjuseid võimalik hinnata, kui ta pole

avariist teadlik, pidi töötajale olema ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kui töötaja oleks teavitanud

avariist politseid ja tööandjat, siis oleks tööandja saanud osaleda vastutuse jaotuses ning avarii

asjaolude fikseerimisel (VÕS § 127 lg 4).

6

2-23-4786

16. Töötaja rikkumine on kostja hinnangul põhjustanud tööandjale kahju. Pooled ei vaidle, et

avarii tulemusel sai sõiduk kahjustada. Töötaja on nõustunud, et sõiduki paranduskulud oleksid olnud

4937,15 eurot (dtl 177-178), st et vähemalt selle summa ulatuses vaidlus puudub. Asjaolu, et sõiduki

parandamine ei olnud majanduslikult otstarbekas, ei ole töötaja vaidlustanud. Seega, kuivõrd

tööandja ei parandanud kahjustatud sõidukit, tuleb tööandjale tekkinud kahjuna käsitleda uue

samaväärse sõiduki soetamiseks tehtavaid mõistlikke kulutusi vastavalt VÕS § 132 lg-tele 1 ja 3.

Tööandja on tõendanud, et uue samaväärse sõiduki soetamiseks mõistlikud kulutused olid 7961 eurot

(dtl 428-429). Tööandjale tekkis seeläbi kahju summas 7961 eurot (VÕS § 132 lg 1). Tööandja on

kahjuhüvitisest lahutanud sõiduki müügist saadud tulu 240 eurot (dtl 425, 427), st et tööandjale tekkis

otsene varaline kahju summas 7721 eurot (7961 - 240). − Töötaja tegutses vähemalt raskelt hooletult

ning osalt tahtlikult.

17. Töötaja on nõustunud, et ta põhjustas avarii hooletu käitumisega (dtl 337). Tööandja hinnangul

aga viitab töötaja tegevus vähemalt raskelt hooletule tegevusele või koguni tahtlusele. Töötaja ei

täitnud LS § 14 lg-st 2 ning § 33 lg-st 1 tulenevaid kohustusi olla liikluses hoolikas, ettevaatlik ning

tähelepanelik ega § 57 lg-st 1 tulenevat nõuet anda peateel liikunud sõidukile teed, mida

kohtupraktikas on peetud juhi hooletuseks. Seejuures töö tegemise kohast lahkus töötaja tahtlikult ja

ka tööandja jättis töötaja teavitamata tahtlikult (VÕS § 104 lg 5).

18. Töötaja on õnnetuse põhjuste selgitamisel tuginenud erinevatele paljasõnalistele väidetele –

rehvid olevat kulunud, töötaja üleväsinud, nähtavus halb ning tee oli libe. Seda, millised sõiduki

rehvid olid ja millised need pidanuks olema, töötaja põhistanud ei ole. Kui töötaja oli üleväsinud, siis

ei oleks ta tohtinud sõidukit juhtida (LS § 33 lg 2 p 1). Et töötaja ei ole sellise seisundi kohta enne

sõitu mistahes infot tööandjale avaldatud, on ilmne, et tegemist on tagantjärele otsitud põhjusega.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et pimedus ning tee üldine libedus on harilikud talvised

ilmastikuolud, millega juht peab arvestama. Seega juhul, kui töötaja soovib tugineda tema väitele, et

avarii põhjuseks oli libedus ja halb nähtavus, tuleb tal tõendada, et teeolud olid niivõrd libedad, et ta ei

saanud nendega arvestada. Seda töötaja teinud ei ole. Seevastu on tööandja tõendanud, et

ilmastikuolud olid tavapärased, kuivõrd nähtavus oli 2,2-4,4 km (dtl 431).

19. Olgugi et töötaja paljasõnaliselt nii väidab, ei saa tööandjale tekkinud kahju ulatuse

määramisel piirduda kaskokindlustuse omavastutuse summaga. Esiteks seetõttu, et töötaja tegude

tõttu oleks kaskokindlustushüvitiseväljamakse tegemine välistatud ja lisaks seetõttu, et tööandjalt ei

saanud põhjendatult eeldada kaskokindlustuslepingu sõlmimist.

Sõiduk oli antud töötajale tööülesannete täitmiseks, kuid töötaja ei osutanud sellega veo- ega

transporditeenuseid. Seejuures avarii toimumise ajal ei kasutanud ta sõidukit üldse tööülesannete

täitmiseks. Sõidukitele kahju tekkimine ei olnud seetõttu tööandja tegevusega seotud tüüpilise riskiga,

mille vastu pidanuks tööandja kaskokindlustuslepingu sõlmima, vaid antud töötaja kasutusse hüvena.

Samas isegi kui kaskokindlustuse olemasolu tuleb ka ehitusettevõtjalt eeldada, ulatub

kaskokindlustuse omavastutuse piir 10 000 euroni (dtl 518) ning keskmine omavastutuse määr on

5050 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

20.

03.11.2025 määras kohus pooltele lõplike sisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamise

tähtajaks 05.01.2026. Vastaspoole menetluskulude nimekirja osas sai esitada seisukohti kuni

12.01.2026. Kohus määras kohtuotsuse tegemise ajaks 30.01.2026.

7

2-23-4786

16.01.2026 esitas hageja hilinenult menetlusdokumente. Hageja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust

uute tõendite ning väidete hilinenult esitamiseks ning esitatud dokumentide menetluse võtmine

põhjustaks menetluse lahendamise viibimist. Esindaja poolt dokumentide esitamata jätmine ei ole

mõjuvaks põhjuseks. Kohus jätab hageja 16.01.2026 esitatud menetlusdokumendid TsMS § 331 lg 1

alusel menetlusse võtmata.

21. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil,

leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on

alljärgnevad.

22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

23. Riigikohus on töövaidluse asjades leidnud, et töötaja kui töösuhte nõrgema poole seisundi

tasakaalustamiseks on kohtul töövaidluse lahendamisel kõrgendatud selgitamiskohustus ning töötajal

on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus (vt Riigikohtu otsused 06.12.2021

asjas nr 2-20-5834, p 16; asjas nr 3-2-1-24-13, p 15).

24. Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle (dtl 455), mille kohus loeb

TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

Hageja asus Betoteam OÜ-s tööle 02.09.2020 töölepingu nr TL-52 alusel objektijuhi

ametikohal määramata ajaks (dtl 44-53).

-

Tööleping sisaldab varalist vastutust kajastavaid punkte, samuti sõlmisid pooled 02.09.2020

varalise vastutuse kokkuleppe. Varalist vastutust puudutavad kokkulepped ei ole kehtivad (dtl

52).

-

Hageja kontrolli all oli kostjale kuuluv sõiduauto Citroen Berlingo, registrimärk XXX.

-

15.12.2022 toimus sõidukiga liiklusõnnetus (dtl 25-26).

-

Sõidukil oli kehtiv ülevaatus, puudus kaskokindlustus, sõiduki läbisõit oli u 140 000 km.

-

Tööandja ütles avaldaja sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles 24.01.2023 TLS § 88 lg 1 p 5

ja 7 alusel. Töölepingu ülesütlemise avaldus on tehtud TLS §-s 95 sätestatud vorminõudeid

järgides, seda on põhjendatud ning töötaja sai ülesütlemise avalduse kätte. Ülesütlemisele ei

eelnenud hoiatust.

-

Hagejal on saamata jäänud töötasu nõuded, puhkusehüvitise ja haigusehüvitiste nõuded, kokku

summas 4009,03 eurot, mis on tööandja poolt maksmata. Töötaja kolme kuu keskmine töötasu

on 6210 eurot bruto (dtl 455).

TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus vajalikuks analüüsida poolte esitatud

tõendeid, mis kinnitavad faktilisi asjaolusid, mille pooled on menetluse kestel omaks võtnud.

25. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööandja on õiguspäraselt üles öelnud töölepingu TLS 88 lg 1 p

5 ja 7 alustel.

8

2-23-4786

TLS §-st 87 tulenevalt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud

mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Vastavalt TLS § 104

lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

TLS § 97 lg 1 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt käesoleva seaduse § 88

lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud

tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Kohus peab kontrollima, kas on järgitud seaduslikke nõudeid tööandjapoolseks töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks. Kui seaduse nõudeid töölepingu ülesütlemisel ei ole järgitud, siis on

töölepingu ülesütlemine tühine. Töölepingu ülesütlemine peab vastama seaduse nõuetele nii

formaalselt kui ka materiaalselt. Käesolevas asjas puudub vaidlus töölepingu ülesütlemise formaalsete

eelduste olemasolus. Pooled on erinevatel seisukohtadel töölepingu erakorralise ülesütlemise

materiaalsete eelduste esinemise osas.

26. Tööandja on töötajale 24.01.2023 esitatud töölepingu ülesütlemisavalduses põhjendanud

lepingu üles ütlemist järgmiste asjaoludega. Töötaja põhjustas temale usaldatud töövahendi -autoga,

liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tööandjale tekkis kahju. Lisaks tekib tööandjale kahju, sest on

sunnitud alates 10.01.2023 analoogset sõidukit vajadusel rentima või tasuma teisele töötajale isikliku

sõiduki kasutamise eest kompensatsiooni. Töötaja ei teavitanud tööandjat põhjustatud liikluskahjust ja

kui tööandja sellest teada sai, asus töötaja esitama arusaamatuid nõudmisi mh esitas 15.01.2023

kirjalikult nõude teda koondada. Tööandja esindaja esitas töötajale e-postiga 19.01.2023 kompromissi

ettepaneku tekitatud kahju hüvitamiseks, millele töötaja sisuliselt ei reageerinud, vaid taaskord esitas

arusaamatuid nõudmisi erinevate koondamishüvitiste saamiseks. Ka ei reageerinud töötaja tööandja

esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavale ettepanekule omandada tööandja remontivajav sõiduk

soodushinnaga. Eeltoodu kogumis on põhjustanud usalduse kadumise töötaja suhtes ja tööandja ütleb

töötajaga töölepingu üles töötjast tulenevatel põhjustel TLS par 88 lõige 1 punktide 5 ja 7 alusel ning

mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist (dtl 30).

Kohtumenetluses on tööandja täiendavalt sisustanud töölepingu ülesütlemise põhjuseid põhjendades,

et tööandja kaotas avariijärgselt töötaja vastu usalduse, kuna töötaja tekitas kahju, ei teavitanud

avariijärgselt tööandjat ega politseid avarii toimumisest ega avaldanud tööandjale avarii asjaolusid

hiljem, kui ta tööle naases (TLS § 88 lg 1 p 5). Usalduse kaotuse põhjustas täiendavalt asjaolu, et

tööandja ning politsei teavitamise asemel jätkas töötaja sõiduki kasutamist kuni mootori töö seiskus.

Kohtumenetluse käigus ilmnes üllatuslikult, et töötaja viibis avarii ajal ehk ühtlasi tööajal mujal kui

töö tegemise kohas, kasutades tööandja sõidukit mitte tööülesannete täitmiseks (dtl 567).

27. Töötaja tööandja väidetega ei nõustu. Töötaja hinnangul on töölepingu ülesütlemine TLS § 88

lg 1 p-de 5 ja 7 alusel tühine, kuna ülesütlemiseks puudus mõistlik põhjus, kostja ei hoiatanud hagejat

ega teatanud ülesütlemisest ette.

28. TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas

tööandja usalduse kaotuse enda vastu ning on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja

varale või lõi kahju tekkimise ohu.

29. Töölepingu lõpetamine usalduse kaotuse tõttu eeldab töötaja õigusvastast käitumist ja süü

tõendamise kohustus lasub tööandjal. Tööandja ei pea tõendama usaldamatuse teket, vaid seda, et

9

2-23-4786

töötaja pani toime teo, mis võis põhjustada usalduse kaotuse, see tähendab, et töötaja käitus viisil, mis

tekitaks mõistlikus kliendis, tarbijas või äripartneris usaldamatuse tööandja vastu (vt Riigikohtu otsus

3-2-1-46-03, p 10).

Tööandjal tuleb tuua välja asjaolud, millest nähtuks süüliselt ja olulisel määral kahju tekkimise ohu

tekitamine töötaja poolt ning neid asjaolusid tuleb tõendada. Liiklusõnnetuse kontekstis tuleks

tööandjal tuua esile ja tõendada asjaolud, mis annaksid järeldada, et manöövrit tehes jättis juht käibes

vajaliku hoole järgimata ebatavaliselt suurel määral (dtl 456).

30. Vaidlustamata asjaoludel töötas töötaja 02.09.2020 töölepingu nr TL-52 alusel objektijuhi

ametikohal. Tööandja varana kasutas töötaja kaubikut registreerimismärgiga XXX tööülesannete

täitmiseks. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt sõlmis 2022. aasta septembris tööandja ehitustööde

töövõtulepingu tellijaga N AS. Ehitustööde objekt asus aadressil xxx. Töötaja väidete kohaselt kestis

töö objektil esmaspäevast reedeni, kl 8-17. Töötaja lisaülesandeks oli hommikul objektil töötav

meeskond Tallinnast peale võtta ja õhtul Tallinnasse tagasi tuua, mistõttu pidi ta igal hommikul

alustama sõitu kella 6 ajal ja tagasi koju jõudis ca 19 või hiljem, selline rutiin oli kestnud juba alates

26.09.2022 (dtl 283). Tööandja ei ole nimetatud asjaolusid vaidlustanud.

Töötaja väidete kohaselt sõitis töötaja 15.12.2022 ehituspoest tagasi objektile. Teeolud olid talvised,

sadas lund ja oli pime. Teele sadanud värske lumi muutis kulunud rehvidega auto kinni pidamise

ristmikul raskeks ja auto libises ristmikule ning põrkas kokku teise sõidukiga. Sõites Paides, Karja

tänaval Tööstuse tänava suunal, liikus töötaja sõidukiga kõrvalteel. Karja tänava ja Tööstuse tänava

ristmikule on paigaldatud liiklusmärk „Anna teed“. Tööandja on esitanud kuvatõmmised õnnetuse

toimumise kohast ja liikluskorraldusest (dtl 421-422). Tööandja sõiduk sai kahjustada

liiklusõnnetuses.

Liiklusseaduse (LS) § 57 lg 1 sätestab, et kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb

ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.

Töötaja rikkus kohustust hoiduda tööandja vara kahjustavatest tegudest, kui rikkus LS § 57 lg-t 1.

Töölepingu p-dest 8.4 ja 9.8 tulenevalt kohustus töötaja hoiduma tegudest, mis võiksid tööandja vara

kahjustada ning kohustus hoidma tööandja vara heaperemehelikult. Töötajale olid ettenähtud juhised

töökorralduse reeglites (dtl 471-481). Töötaja tutvus nii reeglitega töölepingu sõlmimisel (dtl 229)

ning 02.09.2020, kinnitades seda allkirjaga (dtl 486). Töökorralduse reeglite p. 5.4 kohaselt kohustub

töötaja hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja huve ja vara.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 15.12.2022 kell 16.30 toimunud liiklusõnnetuses osales töötaja

ning seda kinnitab ka liiklusõnnetuse teade (dtl 26). Seega oli töötaja tööülesandeks mh sõita autoga,

järgides mh töölepingust, töökorralduse reeglitest ja liiklusseadusest tulenevaid kohustusi ja nõudeid

ning töötaja, osaledes 15.12.2022 toimunud liiklusõnnetuses, milles sai kahjustada tööandja sõiduk,

pani toime töökohustuste rikkumise.

31. Järgmisena hindab kohus, kas töötaja on toime pandud rikkumises – s.o 15.12.2022

liiklusõnnetuse põhjustamises - süüdi, st kas kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult,

raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut. Töötaja hoolsuse määra

hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma

töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö

iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lõike 2 alusel töölepingu täitmisel järgitav

hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse

tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja

väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi,

10

2-23-4786

mida tööandja teadis või teadma pidi. VÕS § 104 lg 2 alusel on süü vormid hooletus, raske hooletus ja

tahtlus. Seejuures on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (lg 3). Raske hooletus on käibes

vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine

võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (lg 5). Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr,

mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse TLS § 16 lg 2

kohaselt tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske,

töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja

omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (vt Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

151-15, p 13).

32. Töötaja põhjenduste kohaselt olid liiklusõnnetuse põhjusteks ilmastikuolud, kulunud rehvid

ning väsimus kogumis (dtl 458).

Sõiduki esmaregistreerimine oli aastal 2015 (dtl 412). Töötaja on selgitanud, et tema kasutuses olnud

auto oli varustatud väga vanade ja kulunud rehvidega. Arvestades seda, et need rehvid on autol olnud

kasutusel peale auto ostu ja tänaseks oli auto läbisõit ligi 142 000 km, siis teeb see talverehvide

keskmiseks läbisõiduks ca 71 000 km, mis viitab ka nende tugevale kulumisele. Samuti ei soovita

eksperdid isegi väikese läbisõidu korral rehve kasutada üle 6 aasta. Nimetatud rehvid olid kasutusel

üle 7 aasta. Töötaja on esitanud oma väidete tõendamiseks Rehvid Pluss OÜ 05.11.2015 arve (dtl 278)

ja pildi sõiduki rehvist (dtl 279) ning pildi uuest rehvist (dtl 280). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et

sõidukil oli kehtiv ülevaatus. Töötaja on toonud esile, et sõiduk läbib korralist tehnoülevaatus

tavaliselt augustis. Eeltoodud väidet kinnitab tehnoülevaatuse läbimise andmed Transpordiameti e-

teeninduse andmetest (dtl 313). Tehnoülevaatuse läbiviijatel ei ole seega kohustust talverehve

kontrollida. Tööandja ei ole ka tõendanud, et rehvide nõuetele vastavust on kontrollitud.

Töötaja on põhjendanud, et liiklusolud 15.12.2022 avarii toimumispaigas olid halvad, tee oli lumine ja

libe. Seda kinnitavad lisatud fotod avariipaigast (dtl 521-522) ning asjaolu, et vahetult enne

liiklusõnnetust, 12.-13. detsembril 2022 liikus üle Eesti torm „Birgit“, mis oli lumerohke (dtl 515).

Töötaja on selgitanud, et töötaja oli väsinud, tööd oli palju, pidi koguaeg sõidutama töötajaid (dtl 458).

Töötaja väidete kohaselt kestis töö objektil esmaspäevast reedeni, kl 8-17. Töötaja lisaülesandeks oli

hommikul objektil töötav meeskond Tallinnast peale võtta ja õhtul Tallinnasse tagasi tuua, mistõttu

pidi ta igal hommikul alustama sõitu kella 6 ajal ja tagasi koju jõudis ca 19 või hiljem, selline rutiin oli

kestnud juba alates 26.09.2022 (dtl 283). Tööandja ei ole nimetatud asjaolusid vaidlustanud.

Kohus on eelviidatud asjaolusid ja tõendeid hinnates seisukohal, et käesolevas vaidluses ei ole

tõendamist leidnud, et töötaja oleks toime pannud teo, mis oleks käsitletav töötaja tahtlikku

käitumisena või oleks olnud tingitud töötaja hooletusest või raskest hooletusest. Kohtule esitatud

asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt võis liiklusõnnetuse põhjustada töötaja ettevaatamatus, mis tõi

endaga kaasa tööandja vara kahjustamise. Töötaja ei rikkunud liiklusseaduse nõudeid tahtlikult, raske

hooletuse või hooletuse tõttu, vaid töötaja kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli mitmete töötajast

mitteolenevate asjaolude tõttu. Töötaja töötab tööandja juures alates 02.09.2020, kasutades

igapäevaselt tööandja sõidukit ning pooled ei ole esile toonud, et selle aja sees oleks veel toimunud

liiklusõnnetusi tööandja sõidukiga. Seega ei ole kohtul põhjust kahelda, et töötaja rakendas sõiduki

juhtimisel nõutavat hoolsust. Kohtu hinnangul ei ole tööandja esile toonud ega tõendanud asjaolusid,

mis annaksid alust järeldada manöövrit tehes jättis töötaja käibes vajaliku hoole järgimata

ebatavaliselt suurel määral. Kohtu hinnangul on eelpool nimetatud tõenditega tõendatud, et töötaja ei

olnud liiklusõnnetuse põhjustamises ehk töölepingust tuleneva kohustuse rikkumises süüdi, sest

töötaja ei teinud seda tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu.

11

2-23-4786

33. Tööandja põhjenduste kohaselt kaotas tööandja avariijärgselt töötaja vastu usalduse, kuna

töötaja tekitas kahju, ei teavitanud avariijärgselt tööandjat ega politseid avarii toimumisest ega

avaldanud tööandjale avarii asjaolusid hiljem, kui ta tööle naases. Usalduse kaotuse põhjustas

täiendavalt asjaolu, et tööandja ning politsei teavitamise asemel jätkas töötaja sõiduki

kasutamist kuni mootori töö seiskus.

34. Kohus ei nõustu tööandja seisukohaga, mille kohaselt olid sõiduki kasutamise ja avariijärgse

käitumise kohta töötajale ettenähtud juhised töökorralduse reeglites. Tööandja viitab, et

reeglite p 14.5 kohaselt tuli tal teavitada tööandjat viivitamatult tööd takistavatest asjaoludest,

ohtlikust olukorrast; ning rikkumistest, mis seavad ohtu või võivad ohustada tööandja vara.

Tööohutusjuhendi p 4.1 kohaselt oli töötaja kohustatud koheselt teatama tööandjale ohtlikust

olukorrast või tööõnnetusest. Tööohutusjuhendi p 9.2 kohaselt tuli töötajal tööandjat

õnnetusjuhtumist viivitamatult teavitada. Kohtu hinnangul sätestavad eelviidatud sätted

teavitamise kohustuse töötajale erinevates ootamatutes olukordades, kuid ei anna selgeid

juhiseid sõiduki kasutamise ja avariijärgse käitumise kohta.

35. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et töötaja kohustus tööandjat teavitama avarii toimumisest.

Töötaja on seisukohal, et töötaja on teavitamise kohustuse täitnud.

Töötaja teavitas koheselt liiklusõnnetusest projektijuht E. A.t. Kohtule on esitatud tõendina väljavõte

telefonist ja rakendusest Whatsapp. E. (Betoteam) on helistatud 16.37; 16:51 ja 18:02 (dtl 269).

15.12.2022 saatis töötaja E. A.le sõnumi: avariipiltide all rohelises kastikeses kl 21:30 kirjutab hageja:

„Juhiuks avaneb metalli kriipides“ (tõlge, dtl 578). Vastavalt töölepingu p.-le 1.3 oli töötaja otsene

juht projektijuht, ehitusdirektor või juhatuse liige (dtl 232). E.A. asus 2015. aastal tööle objekti

insenerina (dtl 491).

Kohus selgitab, et kuigi äriühingust väljapoole suhtlemisel saab eeldada, et tehingute tegemisel

esindab ühingut äriregistrisse kantud juhatuse liige (TsÜS § 34 lg 1), võib tööandja sisesuhte korral

olla võimalik, et ühingut juhib ja esindab tegelikkuses isik, kes ei ole äriühingu seaduslik esindaja.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või

käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus

tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja

talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Töötaja on esitanud

kohtule tõendi TTJA majandusregistrist, millest nähtuvalt on Betoteam OÜ pädevaks isikuks

nimetatud E. A. (dtl 516). Töötaja on esitanud ka tõendi 19.12.2022 sõnumist, milles E. A. on palunud

edastada info oma töötundide kohta (tõlge, dtl 578). Eelviidatud tõenditega on kohtu hinnangul

tõendatud, et E. A. käitumine on andnud põhjust eeldada, et tal on volitus äriühingu esindamiseks ning

äriühing on sellest ka teadlik.

Kohus on seisukohal, et tsiviilasjas on tõendatud, et töötaja on teavitanud tööandjat liiklusõnnetusest

vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist. Kohtule esitatud kaastöötaja seletuskiri (dtl 420) kinnitab

lisaks, et ka kaastöötaja olid liiklusõnnetusest teadlik ning tööandja väiteid, seoses töötaja sooviga

liiklusõnnetuse toimumist varjata, on alusetud.

36. Töökorraldusreeglite p. 15.2 kohaselt suhtuvad töötajad säästvalt tööandja omandisse ning

võtavad tarvitusele abinõud varalise kahju tekkimise vastu või saabunud kahjulike tagajärgede

likvideerimiseks, ootamata selleks vahetu juhi korraldust. Eelnevast tulenevalt on kohus

seisukohal, et tööandja on andnud töötajale õiguse otsustada, kuidas töötaja peab otstarbekaks

käituda olukorras, kus tööandja vara võib saada kahjustada. Seega ei saa tööandja ette heita, et

töötaja pidanuks taolises olukorras käituma teisiti.

12

2-23-4786

37. Pooled on esitanud vastuolulisi väiteid selles osas, kas töötaja on keeldunud seletuskirja

kirjutamisest. Kohtule esitatust nähtub, et ajavahemikul 27.12.2022–6.01.2023 viibis töötaja

ametlikul puhkusel. Peale puhkuseperioodi palusid tööandja juhatuse liikmed 11.01.2022

seletuskirja koostamist (dtl 464). Töötaja viibis töövõimetuslehel 12.01.2023-23.01.2023 (dtl

292). 24.01.2023 esitas tööandja töötajale töölepingu ülesütlemisavalduse.

Kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude

kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks.

Hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o

öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (Riigikohtu otsus 3-2-1-187-15). Kohus on

seisukohal, et isegi kui lähtuda eeldusest, et töötaja keeldus seletuskirja kirjutamisest, ei ole see

piisavaks aluseks ilma hoiatamata töölepingu ülesütlemiseks.

38. Tööandja on esile toonud, et kohtumenetluse käigus ilmnes üllatuslikult, et töötaja viibis avarii

ajal ehk ühtlasi tööajal mujal kui töö tegemise kohas, kasutades tööandja sõidukit mitte

tööülesannete täitmiseks.

Töötaja on põhjendanud, et 15.12.2022 liiklusjuhtum toimus ajal, mil ta täitis tööülesandeid.

Objektijuhina olid tema tööülesanneteks ka jooksvate küsimuste lahendamine objektil, sh peatöövõtja

N AS objektijuhi korralduste täitmine. Avarii toimus ajal, mil hageja sõitis varem tema poolt objektile

tarnitud kuumavee survepesuri jaoks vajalikke detaile ostma (dtl 524).

Objektijuhi ametijuhendi p. 1.6 kohaselt juhindub objektijuht oma tegevuses ühingu ja kolmanda isiku

vahel sõlmitud töövõtulepingutest, sealhulgas täidab ise ja nõuab nende täitmist kolmandatelt isikutelt

(dtl 44). Kohtule on esitatud tõendina N AS objektijuhi T. S. 05.02.2025 e-kiri, milles kinnitatakse, et

V. Z. töötas E-piima objektil ja täitis Ni poolt saadud ülesandeid. Kuumavee survepesuri rendist tarnis

ta Tallinnast Paidesse ja ostis vajalikud otsikud ja voolikud (dtl 511). Eeltoodut kinnitab ka tööandja

esitatud tõend (dtl 545). Kohtu hinnangul ei tulenenud töölepingust, töökorraldusreeglitest ega

ametijuhendist, et töötaja peab kaastöötajaid teavitama objektilt lahkumisest. Eelnevast tulenevalt ei

ole kohtu hinnangul asjakohane tööandja poolt esitatud kaastöötaja seletuskiri (dtl 420). Kohus on

seisukohal, et kohtumenetluses ei ole tõendamist leidnud tööandja väited, et töötaja viibis avarii ajal

ehk ühtlasi tööajal mujal kui töö tegemise kohas, kasutades tööandja sõidukit mitte tööülesannete

täitmiseks.

39. Tööandja on põhjendanud, et usalduse kaotust ka asjaoluga, et töötaja põhjustas temale

usaldatud töövahendiga liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tööandjale tekkis kahju. Tööandja tegi

töötajale ettepaneku tekitatud kahju hüvitamiseks, millele töötaja sisuliselt ei reageerinud.

Kohus on seisukohal, et töötajal ei olnud kohustust hüvitada tööandjale tekkinud kahju. Kohus on

liiklusõnnetuse ja kahju hüvitamisega seonduvaid asjaolusid analüüsinud käesoleva kohtuotsuse p.-des

49-50 ja kohus jääb esitatud põhjenduste juurde.

40. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et töölepingu ülesütlemisele ei eelnenud hoiatust.

Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg te 1 ja 3 koostoimest. Seaduses selgelt

nimetatust laiemat hoiatamiskohustust toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille

kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui

töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma

käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause

kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu

põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud VÕS § 116 lg 2 p des 2-4

13

2-23-4786

sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Riigikohtu arvates võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta

töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale

võimalus oma käitumist parandada. Kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse

kaotuse tema vastu, saab kohus poolte esile toodud asjaolude põhjal hinnata, kas töötaja võis oodata,

et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (vt Riigikohtu 16.05.2016 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-187-15, p 13 teine lõik). TLS § 88 lg 2 alusel peab tööandja pakkuma töötajale enne töölepingu

erakorralist ülesütlemist sobivat tööd. Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajale tehtavas

hoiatuses (TLS § 88 lg 3) kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles,

kui töötaja ei paranda oma käitumist. Hoiatus saab olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena,

milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg-d 1, 2) (vt Riigikohtu

28.09.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-170-16, p 14).

Kohtu hinnangul ei olnud töötaja rikkumise puhul tegemist sellise olulise lepingurikkumisega, mille

puhul ei saanud hea usu põhimõtte kohaselt tööandjalt oodata hoiatuse tegemist või töösuhte

jätkamist.

41. Eeltoodust tulenevalt ja hinnates kõiki tsiviilasjas ja töövaidluskomisjoni toimikus olevaid

tõendeid kogumis, leiab kohus, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et tööandja poolne

24.01.2023 töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 alusel on tühine.

42. Tööandja märgib, et alternatiivselt juhul, kui tööandja 24.01.2023 ülesütlemisavaldus on siiski

tühine, on töötaja töölepingu ise 24.01.2023 erakorraliselt üles öelnud. Töötaja edastas

tööandjale 24.01.2023 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate, milles ütles

töölepingu erakorraliselt üles (dtl 167-168). Riigikohus on märkinud 22.04.2015 tsiviilasjas 3-

2-1-111-14 tehtud lahendi punktis 17: „Lõppenud töölepingut ei ole teisel poolel enam

võimalik üles öelda (vt otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11612, p 12)“. Eelnevast tulenevalt ei olnud

õiguslikult võimalik töölepingut teist korda lõpetada hageja poolt.

43. Töötaja töölepingu lõpetamise nõude õiguslik alus on TLS § 107 lg 1, mille kohaselt, kui

kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse

nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud,

loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib

töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. TLS

§ 107 lg 2 alusel lõpetab kohus tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see

oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Töötaja ei soovi töösuhte jätkamist, vaid on

avaldanud soovi töösuhte lõpetamiseks alates 24.02.2023.

Kohus lõpetab hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 24.02.2023.

44. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on saamata jäänud töötasu nõuded, puhkusehüvitise ja

haigusehüvitiste nõuded, kokku summas 4009,03 eurot, mis on tööandja poolt maksmata (dtl

455).

Kohus rahuldab hageja töötasu nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2369,78 eurot.

Kohus rahuldab hageja puhkusetasu nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja puhkusetasu

1010,43 eurot.

Kohus rahuldab hageja põhipuhkuse hüvitise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhipuhkuse hüvitise summas 409,82 eurot.

14

2-23-4786

Kohus rahuldab hageja haigushüvitise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja haigushüvitise

summas 219 eurot.

45. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises suuruses on hagejal õigus hüvitist saada TLS § 109

lg 1 alusel.

Töötaja taotleb seoses töölepingu lõpetamisega hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel 4800 eurot (bruto).

Hageja nõude hüvitise õiguslik alus töösuhte lõpetamise korral kohtus on sätestatud TLS § 109 lg-s 1.

Nimetatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning sisaldab kohtu või töövaidlusorgani

kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Kohus või

töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja

mõlema poole huve. TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise maksmise kohustus on TLS §

107 lg 2 kohaldamise eelduseks. TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust

muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hageja palub TLS § 109 lg 1 kohaselt kostjalt

välja mõista töölepingu tühise ülesütlemise hüvitamiseks hüvitis summas 4800 eurot bruto. Poolte

vahel ei ole vaidlust, et töötaja kolme kuu keskmine töötasu on 6210 eurot bruto (dtl 455). Seega

nõuab töötaja väiksemas määras kui TLS § 109 lg 1 alusel on võimalik nõuda. Kohus peab töölepingu

ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve silmas pidades mõistlikuks esitatud nõuet ning rahuldab

töötaja nõude 4800 eurot suuruse hüvitise väljamõistmiseks.

46. Hageja palub käesolevas asjas kohtul kostjalt tema kasuks TLS § 109 lg 1 koosseisus mh kahju

hüvitisena välja mõista 148,85 eurot, mille hageja pidi maksma pangale intressina selle eest, et

kasutas igapäevaeluga toimetulekuks krediitkaarti, kuna kostja jättis hagejale kokkulepitud

töötasu välja maksmata. Hageja on tasunud krediitkaardilt intresse kolme kuu eest summas

148.85 eurot.

Kohus on 04.02.2025 kohtuistungil hagejale selgitanud, et esitatud nõude osas tuleks hagejal selgelt

esile tuua, kas tegemist on lepingulise või lepinguvälise kahjuga ja esitada vastavalt nõude

rahuldamise eeldused. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks

peavad olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud, kostja

vastutab lepingu rikkumise eest, talle on antud täiendav tähtaeg, kui tegemist on olulise rikkumisega

või kui on ilmne, et tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe

hüvitamine muul põhjusel kohe mõistlik, hagejale on tekkinud või tekib kahju, kahju on hõlmatud

rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale

lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (dtl 456). Kohus andis

hagejale võimaluse nõuet sisustada, hageja soovis seda teha kirjalikult.

Hageja hinnangul tekitas kostja hagejale kahju lepingulise kohustuse rikkumisega, kuna jättis

hagejale töölepingus kokku lepitud töötasu välja maksmata. Töötasu oli hageja ainuke sissetulek ning

hageja pere elatusallikas. Töötasu maksmata jätmisega tekitas kostja olukorra, kus hageja oli sunnitud

pere toimetulekuks kasutama krediitkaarti ning tasuma sellelt intresse, mida ta ei oleks teinud, kui

kostja oleks hagejale töötasu nõuetekohaselt, sh õigeaegselt tasunud. Juhul, kui kohus leiab, et hagejal

puudub alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist lepingulise kohustuse rikkumise tõttu, siis palub hageja

kohaldada deliktiõigust ja mõista kostjalt nõutav hüvitis välja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel.

Hageja hinnangul on kostja hagejale tekitanud kahju süüliselt, s.o rikkunud TLS § 28 lg 2 p-st 2

tulenevat kohustust tahtlikult. Kostja otsene tahe oli katta liiklusjuhtumi kulusid hageja töötasu arvelt.

Selle tulemusena sattus hageja majanduslikult raskesse olukorda ning tal tekkisid kulud summas

148.85 eurot, mis ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse täitnud.

15

2-23-4786

Kuivõrd käesoleval juhul viitab töötaja, et töötajale on tekkinud kahju tulenevalt sellest, et tööandja on

jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, on kohtu hinnangul tegemist lepingulise nõudega. Kohtu

hinnangul on töötaja üldsõnaliselt kirjeldanud tekkinud kahju, kuid jätnud asjaolud ja kahju

hüvitamise nõude rahuldamise eeldused esitamata. Töötaja ei ole toonud esile kui kaua jäi töötaja

pärast töölepingu ebaseaduslikku ülesütlemist sissetulekust ilma ning et töötaja tegi endast kõik

oleneva, et sissetulekut saada. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtule esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et sissetuleku

puudumine 3 kuu vältel peale töölepingu ülesütlemist on olnud põhjustatud tööandja tegevusest. VÕS

§ 1044 lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas

peatükis sätestatud alusel nõuda. Eelnevast tulenevalt ei saa nõuda kahju hüvitamist ka lepinguvälisel

alusel.

Kohus jätab töötaja kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

47. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus töötaja hagi osaliselt. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja

23.01.2023 erakorraline töölepingu ülesütlemine on tühine, siis lõpetab kohus hageja töölepingu TLS

§ 107 lg 1 alusel hageja taotlusel alates 24.02.2023 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata

jäänud töötasu summas 2369,78 eurot, puhkusetasu 1010,43 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitise

summas 409,82 eurot, haigushüvitise summas 219 eurot ning TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise 4800

eurot.

48. Töötaja palub tööandjalt välja mõista seadusjärgse viivise kuni nõuete tasumiseni. Tööandja

hinnangul nõuab töötaja põhjendamatult viivise väljamõistmist brutosummalt (dtl 468).

VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. TsMS 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kuna viivis mõistetakse välja põhivõlalt ning põhivõlgnevus on brutosummas, kuulub viivis

väljamõistmisele ka brutosummalt. Poolte vahel ei ole vaidlust viivise arvutuskäigu osas ning kohus

sellega nõustub. Kohus rahuldab hageja viivisenõude täies ulatuses.

49. Tööandja nõuab töötajalt varalise kahju hüvitamist summas 7307 eurot, mis vastab uue

samaväärse sõiduki maksumusele.

Pooled vaidlevad selle üle, kas on täidetud tööandja poolt töötaja vastu esitatud kahjunõude

rahuldamise kohustuslikud eeldused. Pooled vaidlevad lisaks selle üle, kas sõiduki rehvid vastasid

avarii ajal nõuetele, millised olid avarii hetkel ilmastikuolud ja nähtavus, mis on sõiduki

parandustööde maksumus ja sõiduki väärtus.

50. Poolte vahel oli töölepinguline suhe. TLS § 72 kohaselt, kui töötaja on rikkunud töölepingust

tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud

õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra

hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Hagi rahuldamiseks peab olema tõendatud

kahju tekkimine ning peavad olema täidetud ka muud kahjunõude rahuldamise kohustuslikud

16

2-23-4786

eeldused. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Täiendavalt on Riigikohtu tsiviilkolleegium mh

otsuses nr 3-2-1-56-17 (p 25) asunud seisukohale, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise

nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused:

-

töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);

-

tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128);

-

töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske

hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt

ka Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13).

-

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui

kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3)

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25. novembri

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15).

Eeltoodud eeldusi ning seda, et kahju hüvitamise eelduste tõendamiskoormis on tööandjal, on kohus

pooltele selgitanud 04.02.2025 kohtuistungil.

51. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-des 29-31 tuvastanud, et töötaja, osaledes 15.12.2022

toimunud liiklusõnnetuses, pani toime töökohustuste rikkumise ning liiklusõnnetuse tulemusel sai

kahjustada tööandja vara. Kohus ei tuvastanud, et töötaja oleks rikkumises süüdi. Seega puudub üks

tööandja kahjunõude rahuldamise kohustuslik eeldus (töötaja on rikkumises süüdi), mistõttu kohus ei

analüüsi järgnevaid kahjunõude rahuldamise kohustuslikke eeldusi ning töötaja vastuhagi tuleb jätta

rahuldamata.

52. Tööandja on tasaarvestanud enda nõude töötaja vastu töötaja saamatajäänud töötasude ja

puhkuse- ning haiguhüvitistega (dtl 297).

VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude

teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt

poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Nimetatud sätte lg 2 esimese lause kohaselt lõpevad

tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis

tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus ei tuvastanud tööandja rahalist nõuet töötaja vastu, ei ole

tasaarvestuse eeldused täidetud ning tasaarvestus ei ole kehtivalt toimunud.

53. Kõigest eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et töötaja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja 23.01.2023 erakorraline töölepingu ülesütlemine on tühine,

siis lõpetab kohus hageja töölepingu TLS § 107 lg 1 alusel hageja taotlusel alates 24.02.2023 ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 2369,78 eurot, puhkusetasu

1010,43 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 409,82 eurot, haigushüvitise summas 219

eurot ning TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise 4800 eurot. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

54. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagi ja vastuhagi

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

17

2-23-4786

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.

55. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Arvestades hagi osaliselt läbi vaatamata jätmist 1410 euro ulatuses (08.03.2024 määrus, dtl 349) ning

hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus TsMS § 168 lg-test 2 ja 4 ning TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes

hagiavaldusega seotud kulud 11,50% ulatuses hageja ja 88,50% ulatuses kostja kanda

(9790,79*100/15225,60). Kohus selgitab, et tsiviilasja hinnaks on 12.12.2024 määratud 15 225,60

eurot (3500+6210+4009,03+148,85+87,65+1270,07) (dtl 399). Kohus rahuldas nõuded 13 475,79

euro ulatuses (mittevaraline nõue 3500 + põhinõuded kokku 8809,03 eurot + sissenõutavaks

muutunud viivis 87,65+viivis aasta lõikes 1079,11 eurot) ehk 88,50% ulatuses.

Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kostja vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud kostja

kanda.

Eelnevat arvestades ja seda, et hagi ja vastuhagi menetlusega seotud nõuded on omavahel tihedalt

seotud, ei ole eraldiseisvalt menetluskulude kindlaksmääramine hagi ja vastuhagi puhul võimalik.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulusid käsitleda tervikuna ning jätta tervikuna 93,9% ulatuses

kostja kanda ja 6,1% ulatuses hageja kanda (11,50*100/188,50).

56. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulu 3560

eurot. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tunnis.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 315 eurot.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Tutvunud hageja menetluskulude nimekirjaga (dtl 579-580) ei ole kohus tuvastanud selgelt

mitte vajalikke või põhjendamatuid kulusid ning juristi teenuse tunni hind, 120 eurot, on

kohtupraktikat arvestades mõistlik.

Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude

hüvitis 3638,63 euro ulatuses (3875-6,1%).

57. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud 13 851,60 euro ulatuses, millest riigilõiv

moodustab 700 eurot ja õigusabikulud 13 151,60 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude

nimekirja kohaselt on kostjal kulunud õigusabi osutamiseks 49 tundi tunnihinnaga 220 eurot, millele

lisandub käibemaks (kokku 268,40 eurot tunnis).

Kuna vastuhagi on jäänud täies ulatuses rahuldamata ning riigilõiv on seotud vaid vastuhagi

esitamisega (mitte hagi ja vastuhagiga omavahel põimunud kuludega), siis ei kuulu vastuhagilt tasutud

riigilõiv 700 eurot hüvitatavate menetluskulude hulka.

Kostja menetluskulude kindlaksmääramisel arvestab kohus sellega, et kostjat esindas kuni 22.10.2024

kostja seaduslik esindaja A. H., milliseks ajaks olid kohtule esitatud nii vastus hagiavaldusele,

vastuhagi kui ka täiendavad seisukohad. Tegemist on õiguslikult lihtsa tsiviilasjaga, mille

lahendamisel omavad tähtsust eelkõige poolte esitatud asjaolud ja asjaolusid kinnitavad tõendid. Kuna

kostja seaduslik esindaja pidi olema lepingulise esindaja kaasamise hetkeni asjaolude ja senise

menetlusega kursis, siis peab kohus kostja lepingulise esindaja materjalidega tutvumiseks ja

esindatavaga suhtlemiseks põhjendatud ajaks kokku 6 tundi. Täiendavate seisukohtade ja taotluste

18

2-23-4786

esitamise aega saab pidada mõistlikuks ja vajalikuks 8 tunni ulatuses. Õigusabikulu seoses

kohtuistungiks ettevalmistamisega ning kohtuistungil esindamisega kokku 3 tunni ulatuses.

Arvestades tsiviilasja vähest õiguslikku keerukust, ei pea kohus õigusabi osutamist tunnihinnaga 220

eurot põhjendatuks. Kohtu senisele praktikale tuginedes peab kohus vandeadvokaadi tasu tariifi

põhjendatuks 180 euro ulatuses. Seega kostja õigusabikulu on põhjendatud 3060 euro ulatuses

(17*180). Kuna kostja pole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis käibemaks ei kuulu hüvitamisele (TsMS § 174 lg

10). Arvestades menetluskulude jaotust tuleb hagejal hüvitada kostjale menetluskulud kokku 186,66

euro ulatuses (3060-93,9%).

58. Tasaarvestuse tulemusena kohustub kostja hüvitama hagejale menetluskulud 3451,97 euro

ulatuses.

59. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

60. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik

19