2-24-12001/49 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTäpsustada tsiviilasjas nr 2-24-12001 Viru Maakohtu 19. detsembri 2024. a Täpsustada tsiviilasjas nr 2-24-12001 Viru Maakohtu 19. detsembri 2024. a
Legislator headnote
AI generated2-24-12001/49 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: detsembri 2024. a Täpsustada tsiviilasjas nr 2-24-12001 Viru Maakohtu 19. detsembri 2024. a
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Anneli Alekand, Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. jaanuar 2026
Tsiviilasja number
2-24-12001
Tsiviilasi
Priit Põllu (Põld) ja Tatiana Pyllu (Pyld) hagi
Kadri Sabbali pankrotihaldur Ly Müürsoo vastu
omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke
kustutamiseks vajaliku tahteavalduse andmise
nõudes ja Kadri Sabbali pankrotihaldur Ly
Müürsoo vastuhagi Priit Põllu ja Tatiana Pyllu
vastu
kinnistusraamatusse
omandiõiguse
üleandmise tahteavalduse ja omanikukande
muutmiseks vajaliku nõusoleku andmiseks ja Priit
Põllu ja Tatiana Pyllu nõusolekute kohtulahendiga
asendamise nõudes
Tsiviilasja hind
apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. detsembri 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Priit Põllu ja Tatiana Pyllu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
4. november 2025
Menetlusosalised ja nende
Hagejad (apellandid) Priit Põld (isikukood
esindajad
XXXXXXXXXXXX) ja Tatiana Pyld (isikukood
XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Harland
Paas
Kostja (vastustaja) Kadri Sabbali (isikukood
XXXXXXXXXXXX) pankrotihaldur Ly Müürsoo,
lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk
RESOLUTSIOON
1. Täpsustada tsiviilasjas nr 2-24-12001 Viru Maakohtu 19. detsembri 2024. a
otsuse resolutsiooni p 2 ja lugeda see sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada Kadri
Sabbali pankrotihalduri Ly Müürsoo vastuhagi Priit Põllu (Põld) ja Tatiana
Pyllu (Pyld) vastu kinnistusraamatusse omandiõiguse üleandmise tahteavalduse
ja omanikukande muutmiseks vajaliku nõusoleku andmiseks ja Priit Põllu ja
Tatiana Pyllu nõusolekute kohtulahendiga asendamise nõudes.“
2. Täpsustada tsiviilasjas nr 2-24-12001 Viru Maakohtu 19. detsembri 2024. a
otsuse resolutsiooni p 3 ja lugeda see sõnastatuks järgmiselt: „Kohustada Priit
Põldu (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja Tatiana Pyldu (isikukood
XXXXXXXXXXXX) andma tahteavaldus kinnisasja (registriosa nr
XXXXXXXX) omandiõiguse üleandmiseks Kadri Sabbalile (isikukood
XXXXXXXXXXXX). Kohustada Priit Põldu (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja
Tatiana Pyldu (isikukood XXXXXXXXXXXX) andma nõusolek Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX kande
tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt, et kustutatakse omanikukanne Priit
Põllu (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja Tatiana Pyllu (isikukood
XXXXXXXXXXXX) kohta ning uue omanikuna kantakse kinnistusraamatusse
Kadri Sabbal (isikukood XXXXXXXXXXXX). Priit Põllu ja Tatiana Pyllu
tahteavaldused asendada kohtulahendiga.“
3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu
otsuses toodud põhjendusi.
4. Jätta Priit Põllu ja Tatiana Pyllu apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt Priit Põllu ja Tatiana Pyllu
kanda.
6. Määrata kindlaks Kadri Sabbali pankrotihaldur Ly Müürsoo menetluskulud
ringkonnakohtus ja mõista solidaarselt Priit Põllult ja Tatiana Pyllult Kadri
Sabbali pankrotivarasse välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 2253
eurot 91 senti (sh käibemaks) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni
selle täitmiseni.
7. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine:
7.1. Jätta Priit Põllu (Põld) ja Tatiana Pyllu (Pyld) hagi Kadri Sabbali
pankrotihalduri Ly Müürsoo vastu omandiõiguse üleandmise nõuet tagava
eelmärke kustutamiseks vajaliku tahteavalduse andmise nõudes rahuldamata.
7.2. Rahuldada Kadri Sabbali pankrotihalduri Ly Müürsoo vastuhagi Priit Põllu
(Põld) ja Tatiana Pyllu (Pyld) vastu kinnistusraamatusse omandiõiguse
üleandmise tahteavalduse ja omanikukande muutmiseks vajaliku nõusoleku
andmiseks ja Priit Põllu ja Tatiana Pyllu nõusolekute kohtulahendiga
asendamise nõudes.
7.3. Kohustada Priit Põldu (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja Tatiana Pyldu
(isikukood XXXXXXXXXXXX) andma tahteavaldus kinnisasja (registriosa nr
XXXXXXXX) omandiõiguse üleandmiseks Kadri Sabbalile (isikukood
XXXXXXXXXXXX). Kohustada Priit Põldu (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja
Tatiana Pyldu (isikukood XXXXXXXXXXXX) andma nõusolek Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX kande
tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt, et kustutatakse omanikukanne Priit
Põllu (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja Tatiana Pyllu (isikukood
XXXXXXXXXXXX) kohta ning uue omanikuna kantakse kinnistusraamatusse
Kadri Sabbal (isikukood XXXXXXXXXXXX). Priit Põllu ja Tatiana Pyllu
tahteavaldused asendada kohtulahendiga.
7.4. Jätta menetluskulud maakohtus solidaarselt Priit Põllu ja Tatiana Pyllu
kanda.
7.5. Välja mõista solidaarselt Priit Põllult ja Tatiana Pyllult Kadri Sabbali
kasuks menetluskulud maakohtus kogusummas 1949 eurot 10 senti (sh
õigusabikulud 1811 eurot 70 senti, ajakulu 36 eurot 60 senti ja sõidukulud 100
eurot 80 senti) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahuldamata
osas jäävad K. Sabbali menetluskulud maakohtus tema enda kanda.
7.6. Käesoleva otsuse jõustumisel tuleb tühistada Viru Maakohtu 3. septembri
2024. a määrusega hagi tagamiseks seatud võõrandamise keelumärge.
7.7. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt Priit Põllu ja Tatiana
Pyllu kanda.
7.8. Määrata kindlaks Kadri Sabbali pankrotihaldur Ly Müürsoo menetluskulud
ringkonnakohtus ja mõista solidaarselt Priit Põllult ja Tatiana Pyllult Kadri
Sabbali pankrotivarasse välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 2253
eurot 91 senti (sh käibemaks) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni
selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Priit Põld (hageja I) ja Tatiana Pyld (hageja II) esitasid 7. augustil 2024 Viru Maakohtule
hagi Kadri Sabbali vastu kohustamaks K. Sabbalit andma tahteavaldus nõusolekuks kinnistu,
registriosa nr XXXXXXXX, asukohaga XXXXXXXX, kinnistusraamatu III jakku esimesele
järjekohale kantud omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad müüjatena ja K. Sabbal ostjana 16. oktoobril 2019
kinnisasja, aadressil XXXXXXXX, Ida-Viru maakond (kinnistu registriosa nr XXXXXXXX)
(kinnisasi), võlaõigusliku müügilepingu (lepingu koostas ja tõestas Jõhvi notar Andrei
Lõssenko). Müügilepingu punktide 3.1–3.3 kohaselt müüsid müüjad kinnisasja ostuhinnaga
28 000 eurot. Ostja kohustus ostuhinna tasuma järelmaksuna, tasudes igakuiselt 450 eurot
vastava kuu 15-daks kuupäevaks müüja Priit Põllu (hageja I) pangakontole. Müügilepingu
punktis 8.1 avaldasid lepingupooled soovi ning müüjad andsid selleks oma nõusoleku kanda
Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa number XXXXXXXX kolmandasse (III) jakku
esimesele järjekohale omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge kostja kasuks.
Müügilepingu punktis 4.1 avaldasid lepingupooled, et lepingu eseme otsene valdus ja kõik
lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed anti ostjale üle 1. augustil 2019. Müüjatele
teadaolevalt asus K. Sabbal sellel ajal müügitehingu esemeks olevasse majja koos oma
perekonnaga elama. Müüjatele teadaolevalt lahutati K. Sabbali abielu 2024. a aprillis. Seoses
probleemidega perekondlikes suhetes lahkus ta 2024. a veebruaris vaidlusalusest elamust
XXXXX, ja ei kasutanud seda oma tegeliku elukohana. K. Sabbal lõpetas kinnisasja
müügilepingu järelmaksu osamaksete tasumise alates 2024. a aprillist. Müüjad ei kasutanud
müügilepingust taganemise õigust müügilepingu punkt 7.1.2 alusel koheselt peale aprillikuu
lõppu. Alles peale seda, kui ka järelmaksu 2024. a. maikuu osamakse K. Sabbalilt ei
laekunud, esitasid hagejad K. Sabbalile 28. mail 2024 notariaalse kinnisasja võlaõiguslikust
müügilepingust taganemisavalduse. K. Sabbal reageeris müüjate müügilepingust
taganemisavaldusele 10. juunil 2024 ja 14. juulil 2024 e-kirjadega. Esimeses kirjas märkis ta,
et „on puudused likvideerinud ja kandnud kogu jäägi summas 3150 eurot Priit Põld
pangakontole“. Teises kirjas süüdistas K. Sabbal viidetega tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja
karistusseadustiku erinevatele sätetele hagejaid seaduste rikkumises. Hagejad kandsid K.
Sabbalile hilinemisega laekunud raha tagasi, sest ei nõustu loobuma enda tehtud
müügilepingu taganemisavaldusest.
2. K. Sabbal hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja
kanda. Ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 16. oktoobril 2019 kinnisasja võlaõigusliku
müügilepingu ja K. Sabbal täitis antud lepingut korrektselt kuni aprillini 2024 (lepingu
täitmise tähtajani oli jäänud vaid u pool aastat). 25. veebruaril 2024 oli ta sunnitud oma endise
abikaasa juurest vaidlusaluselt kinnisasjalt välja kolima (rasedana sisuliselt pagema Ida-
Virumaa naiste varjupaika). Hetkel on ta väga haavatavas seisus ja sunnitud vägivaldsest
suhtest väljumiseks saama nii psühholoogilist abi kui ka abi oma lähedastelt ning
erialaspetsialistidelt. Ta elab Tallinnas sotsiaalkorteris ja XXXX kinnisasja valdab hetkel K.
Sabbali endine abikaasa, kes keeldub kinnisasja vabastamast. K. Sabbalil oli oma endise
abikaasaga kokkulepe, mille järgi tasub viimane müügilepingu järgseid makseid. Seda, et
endine abikaasa jättis selle osaliselt täitmata, sai K. Sabbal teada alles 28. mail 2024, kui talle
toimetati kätte müügilepingust taganemise avaldus. Hagejad ei teavitanud K. Sabbalit ka
asjaolust, et ta on maksetega viivituses ega andnud enne lepingust taganemist võimalust
võlgnevust likvideerida.
Lepingu p 7.1.3 on pooled kokku leppinud, et kohustuse rikkumise korral on õigustatud pool
kohustatud andma teisele poolele rikkumise kõrvaldamiseks tähtaja minimaalselt 14
kalendripäeva. Antud juhul hagejad nimetatud kohustust täitnud ei ole.
Taganemisavalduse kohaselt deklareerivad hagejad, et „Alates jooksva aasta aprillist ei maksa
Ostja igakuist osamakse. Nõude rikkumise kõrvaldamiseks andsime Ostjale täiendava aega,
kuid tänase päeva seisuga ei ole rikkumine Ostja poolt kõrvaldatud.“ Seega möönavad
hagejad ise lepingust taganemise avalduses, et neil oli kohustus anda K. Sabbalile täiendav
tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks. Tegelikkuses ei ole hagejad vastavalt taganemisavalduses
kajastatule aga K. Sabbalit rikkumisest teavitanud. Lepingust taganemise ajal ega ka praegu ei
esine ühtegi eeldust, mis oleks andnud aluse lepingust taganemiseks.
3. K. Sabbal esitas 26. augustil 2024 hagejate vastu vastuhagi, milles palus kohustada
hagejaid andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
XXXXXXXX kande tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt, et omanikuna kantakse
kinnistusraamatusse hageja. Notariaalset tahteavaldust asendab kohtulahend.
K. Sabbal jäi hagiavalduse vastuses toodud asjaolude juurde ja märkis, et ta kandis kohe peale
võlgnevusest teada saamist hageja I kontole 3150 eurot, mis sisaldas nii võlgnevust kui ka
makseid lepingu täielikuks täitmiseks, s.o 28 000 euro täitumiseni. Hagejad tagastasid K.
Sabbalile lepingu täitmisena tasutud 3150 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 84 lg 1 kohaselt
ei või võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist enne täitmise tähtpäeva, kuid ta ei või keelduda
kohustuse täitmise vastuvõtmisest enne täitmise tähtpäeva, kui tal ei ole keeldumiseks
õigustatud huvi. Mingit õigustatud või ka õigustamata huvi ei ole hagejad välja toonud.
Lepingu p 5.1 kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu
eseme omandi üleandmiseks müüjatelt ostjale 30 kalendripäeva jooksul arvates hetkest, kui
ostja on täielikult täitnud ostuhinna tasumise kohustuse. Arvestades eeltoodut on hagejad
kohustatud täitmise vastu võtma ja K. Sabbaliga asjaõiguslepingu sõlmima. K. Sabbal viitas
asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg-le 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-le 5
ning märkis, et arvestades, et käesolevas menetluses hagejate seisukohtadest nähtub üheselt,
et hagejad ei ole huvitatud asjaõiguslepingu sõlmimisest, on ta sunnitud esitama vastuhagi, et
välistada eraldiseisvat kohtuvaidlust. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 sätestab, et
kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle
kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut
asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud
nõusoleku andmise kohustus. Kostja palus kohtul kohustada hagejaid andma nõusolek (KRS §
341 lg 1 tähenduses).
4. Hagejad vaidlesid vastuhagile vastu. Menetluslikult ei ole kohtul kuidagi võimalust
rahuldada vastuhagi. Vastuhagi nõuded on rajatud asjaolule, justkui oleks poolte vahel
sõlmitud müügileping kehtiv. Samas on teine lepingupool müügilepingust taganenud. K.
Sabbal ei ole vastuhagis esitanud kohtule nõuet hagejate müügilepingust taganemise
õigusvastaseks tunnistamiseks või taganemise tühisuse tuvastamiseks, ja seega on hagejate
lepingust taganemine kehtiv. Vastuhagi ei ole võimalik rahuldada seni, kuni hagejate
lepingust taganemine on kehtiv. K. Sabbal on oma vastuses põhihagile tuginenud enda
tegevustele, mis leidsid aset peale hagejatelt müügilepingust taganemise avalduse saamist.
Hagejad on seisukohal, et nimetatud asjaolud ei oma hagejate lepingust taganemise õigsuse
hindamisel mingit sisulist tähendust – isiku tegevust saab hinnata lähtuvalt nendest
asjaoludest, mis konkreetsel juhul olid pooltele hagejate lepingust taganemise ajaks teada. K.
Sabbali poolt hilisem müügihinna tasumine ei muuda olematuks või vabandatavateks tema
varasemaid lepingutingimuste rikkumisi osamaksete tasumisega viivitamise näol. Veel ei ole
asjakohane viide poolte vahel sõlmitud müügilepingu p-le 7.1.3. Müüjate müügilepingust
taganemist reguleerib punkt 7.1.2. Kostja viidatud punkt 7.1.3 reguleerib teiste lepingust
tulenevate kohustuste rikkumisi.
5. Viru Maakohus seadis 3. septembri 2024. a määrusega hagi tagamiseks
kinnistusraamatusse kinnisasja võõrandamise keelumärke K. Sabbali kasuks.
MAAKOHTU LAHEND
6. Viru Maakohus jättis 19. detsembri 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas
vastuhagi ning kohustas hagejaid andma nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX kande tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt,
et omanikuna kantakse kinnistusraamatusse K. Sabbal. Notariaalset tahteavaldust asendab
kohtulahend. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning mõistis
solidaarselt hagejatelt K. Sabbali kasuks välja menetluskulud 1949 eurot 10 senti (sh
õigusabikulud 1811 eurot 70 senti, ajakulu 36 eurot 60 senti ja sõidukulud 100 eurot 80 senti)
ning viivise menetluskuludelt. Rahuldamata osas jäid K. Sabbali menetluskulud tema enda
kanda. Maakohus märkis, et otsuse jõustumisel tuleb tühistada Viru Maakohtu 3. septembri
2024. a määrusega hagi tagamiseks seatud võõrandamise keelumärge.
Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nähtub, et 22. oktoobril 2019 on kinnisturaamatu III
jakku kantud eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks K. Sabbali kasuks
vastavalt AÕS § 63 lg 1 p-le 1 (dtl 14). Seega leppisid pooled kokku, et kinnistu omandamise
tagamiseks kantakse kinnistusraamatusse eelmärge. Eelmärkega saab tagada kõiki
võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid kinnisasja üleandmiseks, esmajärjekorras
müügilepingu täitmise nõuet.
AÕS § 63 lg 8 kohaselt isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide
puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui
märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille
tagamiseks märge tehti, on lõppenud.
Kinnisasja võlaõigusliku müügilepingu p 7.1.2 kohaselt on müüjatel õigus kuni
asjaõiguslepingu sõlmimiseni müügilepingust ühepoolse ühise avalduse alusel taganeda, kui
ostja viivitab ostuhinna osa(de) tasumisega ning ei täida nimetatud kohustust tasumise kuu
viimaseks kuupäevaks (dtl 18–27). Hagejad on esitanud 28. mail 2025 notari poolt kinnitatud
kinnisasja võlaõiguslikust müügilepingust taganemise avalduse K. Sabbali suhtes (dtl 31).
Põhjendusena on taganemisavalduses märgitud, et alates jooksva aasta aprillist ei maksa ostja
igakuiseid osamakseid. Rikkumise kõrvaldamiseks andsid müüjad (hagejad) ostjale (K.
Sabbal) täiendavat aega, kuid tänase päeva seisuga ei ole ostja rikkumist kõrvaldanud.
Hagejad viitasid taganemise alusena müügilepingu p-le 7.1.2.
VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on
lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Oluliste rikkumiste näidisloetelu on
sätestatud VÕS § 116 lg-s 2. VÕS § 116 lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse
täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust
rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse
täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt
kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti sama paragrahvi
lõike 2 p-s 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei
täida.
Hagejad ei ole lükanud ümber K. Sabbali vastuväidet, et talle ei antud VÕS §-s 114 nimetatud
täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks.
Kinnisasja müügihind oli 28 000 eurot ja K. Sabbal oli tasunud kuni maksete katkemiseni 24
850 eurot ehk tasumata oli veel kõigest 3150 eurot. Seega kannaks K. Sabbal lepingust
taganemise puhul ebamõistlikult suurt kahju. K. Sabbal ostis selle kinnisasja endale
elamiseks. Ta oli sunnitud lahkuma oma kodust Naiste Varjupaika. Hageja on kinnitanud
hagis, et nad olid teadlikud, et K. Sabbal ei ela alates aprillist nimetatud elamus. Seega oleks
VÕS § 116 lg 4 ja heade kommetega kooskõlas, kui hagejad oleksid K. Sabbalile andnud
seaduses määratud täiendava tähtaja.
Vaidlust ei ole selle üle, et K. Sabbal tasus ühe maksena kogu võlgnevuse kinnisasja eest.
Maakohus leidis, et hagi omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks
vajaliku tahteavalduse andmise nõudes tuleb jätta rahuldamata, sest märkega tagatud õiguse
maksmapanek ei ole välistatud, vastupidiselt, K. Sabbal kinnistu ostjana, kelle kasuks
eelmärge seati, on oma kohustuse müüjate ees täitnud.
Vastuhagi osas märkis maakohus, et VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga
müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava
asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma
asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu p
5.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi
üleandmiseks müüjatelt ostjale 30 kalendripäeva jooksul arvates hetkest, kui ostja on täielikult
täitnud ostuhinna tasumise kohustuse.
K. Sabbal on oma kohustuse täitnud/püüdnud täita, kuid hagejad tagastasid K. Sabbalile tema
tasutud summa. VÕS § 76 lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja
mõistlikkuse põhimõttest. Kogu võlgnevuse 3150 eurot tasumine on hea tahte märk, kus K.
Sabbal püüdis heastada seda, et oli tahtmatult kohustust rikkunud. VÕS § 84 lg-st 1 tulenevalt
ei võinud müüjad (hagejad) keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest enne täitmise
tähtpäeva. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga
tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend,
millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
Hagejad vaidlesid vastuhagile vastu, s.o ei soovi anda nõusolekut kande tegemiseks
kinnistusraamatusse selliselt, et omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja. Vastuhagi
on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Maakohus jättis menetluskulud nende põhjendatud ulatuses (1949 eurot 10 senti)
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda. Samuti
tuleb välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,
millega kohustada K. Sabbalit andma tahteavaldus nõusolekuks vaidlusaluse kinnisasja
registriosa III jakku esimesele järjekohale kantud omandiõiguse üleandmise nõuet tagava
eelmärke kustutamiseks. Hagejad paluvad lugeda, et kohtuotsus asendab nimetatud
tahteavaldust ja see kuulub viivitamatule täitmisele. Hagejad paluvad jätta menetluskulud K.
Sabbali kanda.
Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti nii materiaalõiguse kui ka
menetlusõiguse norme ja jättis menetlusõiguse normi kohaldamata, kuigi seda oleks pidanud
asjaoludest tulenevalt kohaldama.
Menetlusõiguslikult oleks K. Sabbal pidanud juba müüjate lepingust taganemisavalduse
saamisel esitama kohtule nõude selle kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks.
Sellisel juhul oleks hagi rahuldamise korral obligatoorne, et müügilepingu edasine täitmine on
pooltele kohustuslik nii ostusumma tasumise kui asjaõiguslepingu sõlmimise osas. K. Sabbalil
oleks tekkinud vajadus/õigus praegu esitatud kujul nõude esitamiseks alles siis, kui hagejad
müüjatena oleksid keeldunud müügilepinguga võetud kohustuste täitmisest.
Hagejate nõue põhineb asjaolul, et nemad müüjatena esitasid ostjale kooskõlas seaduse ja
poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustega müügilepingust taganemise avalduse. K. Sabbal
hagejate müügilepingust taganemist vaidlustanud ei ole ja seega on lepingust taganemine
seaduslik ja kehtiv.
Samas vastuhagi rahuldamine eeldab, et hagejate müügilepingust taganemine on kas kehtetu
või tühine. Vaidluse korral peab ühe poole lepingust taganemise õiguspärasuse üle otsustama
kohus, aga seda saab kohus teha üksnes juhul, kui selline nõue kohtule esitatakse. Maakohtu
otsusest ei tulene, et kohus oleks hagejate müügilepingust taganemise kehtivuse osas üldse
üheselt mõistetava seisukoha võtnud. Küll saab kohtuotsuse punktis 9 avaldatud
seisukohtadest järeldada, et kohtu hinnangul on taganemine ebaseaduslik, kuna hagejad ei
andnud ostjale VÕS § 114 nimetatud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Sellega rikkus
maakohus menetlusõigust, kui ületas vastuhagi rahuldamisel kohtule lahendamiseks esitatud
nõude piire, tehes sisuliselt otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud. Nimetatud asjaolule
juhtisid hagejad tähelepanu juba vastuhagile esitatud vastuses.
Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et nemad hagejatena ei andnud K. Sabbalile VÕS
§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Müügilepingu p 3.3 kohaselt
kohustus ostja ostuhinna tasuma järelmaksuna, tasudes igakuiselt 450 eurot vastava kuu 15-
daks kuupäevaks müüja Priit Põllu pangakontole. Müügilepingu punkti 7.1.2 kohaselt on
müüjatel õigus kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni müügilepingust ühepoolse ühise avalduse
alusel taganeda, kui ostja viivitab ostuhinna tasumisega ning ei täida nimetatud kohustust
tasumise kuu viimaseks kuupäevaks. Seega on täiendav tähtaeg VÕS § 114 tähenduses
kohustuse täitmiseks juba müügilepingus kokku lepitud. Mingi veelkordse täiendava tähtaja
andmise kohustust müüjatele müügilepingus kokku ei lepitud. Vaidlust ei ole selles, et ostja
rikkus järelmaksu osamakse tasumise tähtaega kahel järjestikkusel korral ja jättis selle
tasumata ka lepingu punktis 7.1.2 kokku lepitud täiendava tähtaja jooksul. Seega on hagejate
lepingust taganemine tehtud täpselt müügilepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.
Asjaolud, mis on seotud ostja tegevusega peale hagejatelt lepingust taganemise avalduse
saamist, ei oma hagejate lepingust taganemise seaduspärasuse hindamisel mingit sisulist
tähendust. Hilisem müügihinna tasumine ei muuda olematuks või vabandatavateks tema
varasemaid lepingutingimuste rikkumisi osamaksete tasumisega viivitamise näol.
Arusaamatuks jääb maakohtu viide VÕS § 84 lg-le 1. Hagejate müügilepingust taganemisega
kehtivuse kaotanud müügilepingut ei ole võimalik ennetähtaegselt täita.
Hagi rahuldamisega tekib olukord, kus kinnisasja omanikuks saab isik, kes reaalselt ei ole
müügitehingu täitmiseks tasunud mitte ühtki osamakset, kuna varasemalt tasus järelmaksu
osamakseid K. Sabbali abikaasa. K. Sabbal rikkus ostjana endale müügilepinguga võetud
maksekohustuse tähtaegu. Samuti müügilepingust taganemisele järgnevalt tagastasid hagejad
K. Sabbalile viimase poolt hilinemisega tasutud ostusumma. Seega on käesolevaks ajaks
ostusummast ikkagi tasumata 3150 eurot.
Müüjatele teadaolevalt lahutati K. Sabbali abielu 2024. a aprillis. Seoses probleemidega
perekondlikes suhetes lahkus K. Sabbal juba 2024. aasta veebruaris vaidlusalust elamust
XXXX, ja ei kasutanud seda oma tegeliku elukohana. Kostja lõpetas kinnistu müügilepingu
järelmaksu osamaksete tasumise alates 2024. aasta aprillist. Müügilepingu punkti 7.4 järgi
leppisid lepingupooled kokku, et lepingust taganemisel lepingu punktis seitse üks (7.1)
toodud alustel (ostja süül), loetakse juba tasutud ostuhinna osa üüriks ning see ei kuulu ostjale
tagastamisele. Seega oli müüjatel igati põhjendatud eeldada, et K. Sabbal ei tasu järgnevaid
osamakseid, kuna ei soovi enam vaidlusalust kinnistut omandada.
Maakohtu otsus tuleb tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
8. K. Sabbal vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja
menetluskulud hagejate kanda.
Maakohus pole eksinud menetlusõiguse normi ega materiaalõiguse normi kohaldamisel.
Maakohus on tõendeid hinnanud õigesti ning maakohtu otsus on õige ja õiglane.
Viidates VÕS § 116 lg-le 1, lg 2 p-dele 1–5, leidis K. Sabbal, et lepingust taganemise ajal ega
praegu ei esinenud ühtegi eeldust, mis andnuks aluse lepingust taganemiseks. VÕS § 116 lg 5
kohaselt võib seaduse §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel kahjustatud lepingupool
määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb
kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil
lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja
jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. Käesoleval
juhul oli taganemise ajal võlgnevus 900 eurot, s.o väiksem kui 1/28 lepingu hinnast,
rääkimata siinjuures asjaolust, et hagejad ei andnud K. Sabbalile ka täiendavat tähtaega ja
võimalust võlgnevust likvideerida, milline kohustus tuleneb neile VÕS §-st 114. VÕS § 116
lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks seaduse §-s 114 nimetatud
täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise
lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise
ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Käesoleval juhul
oleks lepingust taganemise korral kahjuks minimaalselt 24 850 eurot (28 000 – 3150), mis on
ebamõistlikult suur kahju.
Riigikohtu praktikast tulenevalt ei ole vaja esitada eraldi tuvastushagi. Üldjuhul oleks hea usu
põhimõttega kooskõlas see, kui müüja taganeb müügilepingust alles pärast seda, kui ostja ei
ole asja eest tasunud müüja antud täiendava tähtaja jooksul või mõistliku aja jooksul pärast
meeldetuletust. Seega lepingusse sätestatud tähtajad ei vabasta pooli täiendava tähtaja
määramise kohustusest. Arvestades eeltoodut vastab maakohtu lahend nii seadusele kui ka
erialakirjanduses ja kohtupraktikas väljendatud juhistele.
Õige pole hagejate VÕS § 84 lg-le 1 antud tõlgendus. Olukorras, kus hagejad ei andnud
täiendavat tähtaega võlgnevuse likvideerimiseks, oli nende poolt lepingust taganemine
õigustamatu ja vastuolus heade kommetega.
9. Harju Maakohus kuulutas 9. aprilli 2025. a määrusega tsiviilasjas nr 2-25-2682 välja K.
Sabbali pankroti ja nimetas K. Sabbali pankrotihalduriks Ly Müürsoo.
10. Vastuseks ringkonnakohtu järelepärimisele teatas pankrotihaldur 25. septembril 2025, et
astub menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel (dtl 256). Seega on praeguse
asja kostjaks K. Sabbali pankrotihaldur Ly Müürsoo.
11. 20. oktoobril 2025 esitas kostja taotluse nõude täpsustamiseks, paludes mh kohustada
hagejaid vaidlusaluse kinnisasja omandiõiguse üleandmiseks K. Sabbalile. Lisaks palus kostja
kaasata kolmanda isikuna menetlusse K. Sabbali endine abikaasa Garmo Aager, kuna poolte
vahel võimalik sõlmitav kompromiss puudutab ka G. Aageri huve (kinnisasja vabastamine).
Kostja esitas ka kompromissiettepaneku.
12. 4. novembri 2025. a istungil soovisid pooled, et kohus annaks 2 kuud kompromissi
sõlmimiseks.
13. 6. jaanuaril 2026 teatas kostja esindaja, et kompromissile pooled ei jõudnud ning kostja
loobub kolmanda isiku kaasamise taotlusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et täpsustada tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 ja lugeda see
sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada Kadri Sabbali pankrotihalduri Ly Müürsoo vastuhagi Priit
Põllu (Põld) ja Tatiana Pyllu (Pyld) vastu kinnistusraamatusse omandiõiguse üleandmise
tahteavalduse ja omanikukande muutmiseks vajaliku nõusoleku andmiseks ja Priit Põllu ja
Tatiana Pyllu nõusolekute kohtulahendiga asendamise nõudes.“ Täpsustada tuleb ka
maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 ja lugeda see sõnastatuks järgmiselt: „Kohustada Priit
Põldu (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja Tatiana Pyldu (isikukood XXXXXXXXXXXX)
andma tahteavaldus kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) omandiõiguse üleandmiseks
Kadri Sabbalile (isikukood XXXXXXXXXXXX). Kohustada Priit Põldu (isikukood
XXXXXXXXXXXX) ja Tatiana Pyldu (isikukood XXXXXXXXXXXX) andma nõusolek
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX kande
tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt, et kustutatakse omanikukanne Priit Põllu (isikukood
XXXXXXXXXXXX) ja Tatiana Pyllu (isikukood XXXXXXXXXXXX) kohta ning uue
omanikuna kantakse kinnistusraamatusse Kadri Sabbal (isikukood XXXXXXXXXXXX).
Priit Põllu ja Tatiana Pyllu tahteavaldused asendada kohtulahendiga.“ Muus osas tuleb jätta
maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.
Hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud ringkonnakohtus
solidaarselt hagejate kanda.
Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures
kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
15. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi kostja esitas taotluse kolmanda isiku
kaasamiseks, on ta praeguseks sellest taotlusest loobunud, mistõttu puudub vajadus selle
lahendamiseks.
16. Ringkonnakohus nõustub lõppjärelduses maakohtuga, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja
rahuldada vastuhagi.
16.1. Praegusel juhul on hagejad tuginenud sellele, et kuna lepingut on rikutud, oli hagejatel
õigus müügilepingust taganeda müügilepingu p 7.1.2 järgi. Müügilepingu p 7.1.2 kohaselt on
müüjatel õigus kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni lepingust ühepoolse ühise avalduse alusel
taganeda, kui ostja viivitab ostuhinna osa(de) tasumisega ning ei täida nimetatud kohustust
tasumise kuu viimaseks kuupäevaks. Pooled ei vaidle, et K. Sabbal ostjana jäi ostuhinna
aprilli ja mai 2024. a osamakse tasumisega viivitusse. Seejärel esitasid hagejad 28. mail 2024
notariaalse kinnisasja võlaõiguslikust müügilepingust taganemisavalduse. Ringkonnakohus
märgib, et kuigi taganemisavalduses on märgitud koostamise ajaks 28.05.2025, nähtub, et
kuupäeva sõnadega väljakirjutamisel on tehtud see kahekümne kaheksandal mail kahe
tuhande kahekümne neljandal aastal (dtl 31) ning digitaalallkirjadest nähtub allkirjastamise
ajana samuti kuupäev 28. mai 2024. Taganemisavalduses on hagejad viidanud, et „Alates
jooksva aasta aprillist ei maksa Ostja igakuist osamakse. Nõude rikkumise kõrvaldamiseks
andsime Ostjale täiendava aega, kuid tänase päeva seisuga ei ole rikkumine Ostja poolt
kõrvaldatud. Vastavalt müügilepingu punktile 7.1.2. on meil õigus ühepoolse avalduse alusel
taganeda müügilepingust juhul, kui Ostja ei täida müügilepingust tulenevaid kohustusi ega
kõrvalda rikkumist vähemalt neljateistkümne kalendripäeva jooksul. Käesolevaga teatame, et
taganeme ühepoolselt ülalnimetatud müügilepingust seoses Ostja lepinguliste kohustusi
mittetäitmisega tuginedes müügilepingu punktis 7.1.2. sätestatule.“ (dtl 32). Maakohus on
leidnud, et kuivõrd ostjale tekib taganemisega oluline kahju, tulnuks anda ostjale täiendav
tähtaeg kohustuse täitmiseks enne, kui hagejad lepingust taganesid.
16.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud järeldusega. Mh on maakohus
põhjendatult viidanud VÕS § 116 lg-le 4, mille kohaselt ei ole lepingust taganemine
kohustuse täitmiseks selle seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata lubatud,
kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral
kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes
ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui
rikuti sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab,
et ta oma kohustust ei täida. Maakohus on põhjendanud veenvalt, et arvestades, kui palju
müügihinnast oli tasutud, K. Sabbal ostis kinnisasja endale koduks, siis müügilepingust
taganemine tähendanuks K. Sabbalile ebamõistlikult suurt kahju. Asjaolu, et K. Sabbal oli
kinnisasjalt väidetavalt keeruliste suhete tõttu tollase abikaasaga lahkunud, ei anna alust asuda
vastupidisele seisukohale. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegu asuda seisukohale, et K.
Sabbal oleks rikkunud osamaksete viivitamisel kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust
tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu ja mis andnuks
seaduse järgi aluse lepingust taganeda ilma täiendava tähtajata (VÕS § 116 lg 2 p 2). K.
Sabbal kui teine lepingupool ka ei teatanud, et ta lepingut ei täida.
16.3. Täiendava tähtaja määramise olulisusele on viidatud ka kohtupraktikas, kus on leitud, et
üldjuhul oleks hea usu põhimõttega kooskõlas see, kui müüja taganeb müügilepingust alles
pärast seda, kui ostja ei ole asja eest tasunud müüja antud täiendava tähtaja jooksul või
mõistliku aja jooksul pärast meeldetuletust (RKTKo 1.04.2009, 3-2-1-18-09, p 14).
16.4. Ringkonnakohtu hinnangul pole lepingu p 7.1.2 võimalik tõlgendada ka selliselt, et
selles oleks kokku lepitud lepingust taganemine täiendava tähtaja andmiseta. Asjaolu, et otsest
viidet VÕS §-le 114 selles punktis pole, ei võimalda sellist järeldust teha. Seda, et taganeda
saaks täiendava tähtajata, pole ka hagejad väitnud, vaid on vastupidiselt viidanud
taganemisavalduses, et nad on ostjale täiendava tähtaja andnud.
Hagejad on tuginenud apellatsioonkaebuses sellele, et nad on andnud K. Sabbalile täiendava
tähtaja VÕS § 114 mõttes kohustuse täitmiseks sellega, et müügilepingu p-s 7.1.2 ongi
täiendav tähtaeg kokku lepitud, kuna müügilepingu p 3.3 järgi kohustus ostja ostuhinna
tasuma järelmaksuna, tasudes igakuiselt 450 eurot vastava kuu 15-daks kuupäevaks ja lepingu
p 7.1.2 võimaldas lepingust taganeda, kui ostja ei täida kohustust tasumise kuu viimaseks
kuupäevaks. Nimetatud kokkulepet ei saa ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada kui täiendava
tähtaja andmist VÕS § 114 mõttes. Täiendava tähtaja andmist tuleb mõista selliselt, et pärast
rikkumist antakse rikkujale teada, et kohustust on rikutud ja antakse selle täitmiseks
täiendavalt aega. Maakohus pole tuvastanud, et hagejad oleks andnud osamaksete tasumiseks
K. Sabbalile täiendava tähtaja, mida peetakse silmas VÕS §-s 114. Täiendava tähtaja
määramise olulisust näitab just praegune olukord, kus K. Sabbal polnud tegelikult isegi
teadlik, et osamaksed on tasumata ja täitis kohustuse peale sellest teadasaamist.
16.5. Ringkonnakohus nõustub hagejatega selles, et maakohtu lahendist ei pruugi selgelt olla
väljaloetav maakohtu seisukoht taganemisavalduse osas. Samas maakohtu seisukohtadest on
tuletatav, et kuivõrd hagejad ei andnud enne taganemisavaldust ostjale täiendavat tähtaega
kohustuste täitmiseks, oli taganemisavaldus tehtud põhjendamatult, taganemine oli alusetu
(taganemisavaldus on toimetu) ja müügileping on endiselt kehtiv. Seega ei ole alust hagejate
hagi rahuldamiseks.
16.6. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega, et kostja oleks pidanud eraldi hagiga vaidlustama
taganemist, et saaks praegusel juhul selle põhjendamatusele tugineda. Mh on tuvastushagi
esitamine ka piiratud, tuvastushagi ei ole vaja esitada, kui õigusliku huvi aitab tagada
sooritushagi, mille rahuldamise eelduseks on vastava õigussuhte tuvastamine (vt RKTKo
3.10.2013, 3-2-1-97-13, p 10; RKTKo 19.04.2011, 3-2-1-12-11, p 37; RKTKo 17.12.2012, 3-
2-1-157-12, p 14).
16.7. Asjas nähtub ja selles osas ka pooled ei vaidle, et K. Sabbal tasus taganemisavaldusest
teada saades kogu müügilepingujärgse tasumata ostusumma 3150 eurot hageja I kontole.
Seega saab järeldada, et ostja on oma müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse
täitnud. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et hagejad otsustasid 3150 eurot pärast selle
tasumist K. Sabbalile tagastada. Müügilepingu p-s 5.1 leppisid lepingupooled kokku, et
sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks müüjatelt ostjale 30
kalendripäeva jooksul arvates hetkest, kui ostja poolt on täielikult täidetud ostuhinna tasumise
kohustus. Samas nagu maakohus põhjendatult viitas, ei ole hagejad nõus asjaõiguslepingut
sõlmima. Seega, kuna müügileping kehtib endiselt, ostja on ostuhinna täielikult tasunud, on
põhjendatud rahuldada ka kostja vastuhagi, kohustada hagejaid vastavaid tahteavaldusi andma
ning asendada need kohtulahendiga. Vastuhagi rahuldamist on pidanud põhjendatuks ka
maakohus.
17. Kuigi ringkonnakohus nõustub sellega, et maakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata
ja rahuldas vastuhagi, nähtub maakohtu otsuse resolutsioonist, et kuigi vastuhagi eesmärgiks
on, et K. Sabbal saaks kinnisasja omanikuks, pole selle eesmärgi saavutamiseks kõiki
vajalikke tahteavaldusi hagejatelt maakohtus sõnaselgelt taotletud ega maakohtu poolt ka
kohtulahendiga asendatud. Nagu ringkonnakohus pooltele apellatsioonimenetluses selgitas,
puudub kostja taotlus kohustada hagejaid andma tahteavaldus kinnisasja omandiõiguse
üleandmiseks K. Sabbalile, ning asendada see kohtulahendiga. Asjas nähtub, et kostjal on
tegelikult sellise tahteavalduse saamiseks soov olemas ning apellatsioonimenetluses esitas
hageja ringkonnakohtule ka omapoolse taotluse. Ringkonnakohtu istungil arutas kohus
pooltega tahteavalduste küsimust ja kostja soovis kõigi vajalike tahteavalduste asendamist (dtl
301). Mh ei olnud ka hagejate esindaja tahteavalduste asendamise küsimuses otsuse
täpsustamisele vastu (vt ringkonnakohtu istungi protokoll, dtl 301). Seega selleks, et otsuse
resolutsioon oleks selge ja täidetav ja tooks kaasa selle, et kostja vastuhagis soovitud eesmärk
oleks saavutatav, on vajalik täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 3 tahteavaldusi
puudutavas osas, kuivõrd praeguses resolutsioonis ei ole hagejaid kohustatud omandiõiguse
üleandmiseks vajalikku tahteavaldust andma ega seda ka asendatud. Seega täiendab
ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 ja sõnastab selle järgmiselt: „Täpsustada
tsiviilasjas nr 2-24-12001 Viru Maakohtu 19. detsembri 2024. a otsuse resolutsiooni p 3 ja
lugeda see sõnastatuks järgmiselt: „Kohustada Priit Põldu (isikukood XXXXXXXXXXXX)
ja Tatiana Pyldu (isikukood XXXXXXXXXXXX) andma tahteavaldus kinnisasja (registriosa
nr XXXXXXXX) omandiõiguse üleandmiseks Kadri Sabbalile (isikukood
XXXXXXXXXXXX). Kohustada Priit Põldu (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja Tatiana
Pyldu (isikukood XXXXXXXXXXXX) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX kande tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt,
et kustutatakse omanikukanne Priit Põllu (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja Tatiana Pyllu
(isikukood XXXXXXXXXXXX) kohta ning uue omanikuna kantakse kinnistusraamatusse
Kadri Sabbal (isikukood XXXXXXXXXXXX). Priit Põllu ja Tatiana Pyllu tahteavaldused
asendada kohtulahendiga.“
18. Samuti teeb ringkonnakohus täpsustuse maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2, kuivõrd
praeguses resolutsioonis on viidatud, et rahuldatakse vastuhagi kostjate nõusolekute
kohtulahendiga asendamise nõudes. Maakohus on pidanud silmas ilmselt asja hagejaid, kes
vastuhagiga seoses on vastukostjad. Samas tuleb resolutsiooni selguse huvides täpsustada,
asendades mh väljend „kostjate“ isikute nimedega.
19. Maakohus on otsuse resolutsioonis märkinud, et otsuse jõustumisel tuleb tühistada hagi
tagamiseks seatud võõrandamise keelumärge. Ei hagejad ega kostja pole selles osas maakohtu
lahendit vaidlustanud.
20. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata ja ringkonnakohus vaid täpsustab maakohtu
lahendi resolutsiooni, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust ega
kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust.
Maakohus tegi otsuse ajal, mis K. Sabbali suhtes ei olnud välja kuulutatud pankrotti ning
mõistis menetluskulud välja K. Sabbali kasuks. 9. aprillil 2025 kuulutati välja aga K. Sabbali
pankrot. Seoses eelnevaga juhib ringkonnakohus tähelepanu pankrotiseaduse (PankrS) § 37
lg-le 1, mille kohaselt võib pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist
pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. Kui kohustus täideti võlgnikule,
loetakse kohustus täidetuks üksnes juhul, kui täitmiseks üleantu on pankrotivaras säilinud või
kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud. Seega tuleb menetluskulud, mille maakohus
mõistis välja K. Sabbali kasuks, tasuda K. Sabbali pankrotihaldurile ehk pankrotivarasse.
Arvestades asjaolu, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud
ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hagejate kanda.
21. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suuruse.
Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja apellatsioonimenetluse kulud
maksumusega 2253 eurot 91 senti (õigusabi osutamine väljaspool istungit 8 tundi 36 minutit
tunnitasuga 150 eurot + km = 1957 eurot 51 senti ja istungitel osalemise eest 37,2 eurot + 111
eurot + 37,2 eurot + 111). Arvestades praeguse asja sisu, tehtud toiminguid ja seda, et asjas
toimus mitu kohtuistungit, võib pidada õigusabikulusid kokku 2253 eurot 91 senti
põhjendatuks ning nimetatud summa tuleb solidaarselt hagejatelt võlgniku pankrotivarasse
(PankrS § 541
lg 1 teine lause) välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele märgib
ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb
tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)