2-24-9437/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg

ja koht

30.01.2026 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-9437

Tsiviilasi

Compensa Vienna Insurance Group, ADB

Eesti filiaali avaldus K Ki vastu kahju

hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

asja lahendamine

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Avaldaja: Compensa Vienna Insurance Group, ADB

Eesti filiaal (registrikood 12970620);

Avaldaja lepinguline esindaja: A J (e-post: xxx);

Puudutatud isik: K K (isikukood xxx, xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Mõista puudutatud isikult K K (K K, isikukood xxx) avaldaja

Compensa Vienna Insurance Group kasuks ADB Eesti filiaali kaudu

(registrikood 12970620) välja 1896,95 (üks tuhat kaheksasada

üheksakümmend kuus eurot ja 95 senti) eurot, millest 1662,62 eurot

on põhinõue ja 234,33 eurot on avalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Mõista puudutatud isikult K K (K K, isikukood xxx) avaldaja

Compensa Vienna Insurance Group kasuks ADB Eesti filiaali kaudu

(registrikood 12970620) välja sissenõutavaks muutuv viivis alates

avalduse esitamisest 18.06.2024 põhinõudelt 1662,62 eurolt kuni põhinõude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

2. Mõista puudutatud isikult K K (K K, isikukood xxx) avaldaja

Compensa Vienna Insurance Group kasuks ADB Eesti filiaali kaudu

(registrikood 12970620) menetluskuludena välja 726 (seitsesada

kakskümmend kuus) eurot, millest 50 eurot on avalduse esitamisel

tasutud riigilõiv ja 676 eurot on kulud õigusabile.

3. Mõista puudutatud isikult K K (K K, isikukood xxx) avaldaja

Compensa Vienna Insurance Group kasuks ADB Eesti filiaali kaudu

(registrikood 12970620) välja viivis menetluskuludelt 726 eurolt alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Avaldaja seisukohad

1. Avaldaja palus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlana 1 662,62 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivistena perioodil 13.04.2023 kuni 17.06.2024 234,33 eurot ja edaspidi

sissenõutavaks muutuva viivise põhivõla tasumata jäägilt alates 18.06.2024 seadusjärgses määras.

Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista riigilõivu ja kulud õigusabile 338 eurot,

samuti viivise menetluskuludelt.

2. Avalduse kohaselt tuvastati 15.07.2022 on tuvastatud, et puudutatud isikule kuuluvast korterist Tallinnas

aadressil xxx on voolanud vett korterisse nr xxx, mille tagajärjel on kahjustada saanud korteri

siseviimistlus, sh elutoa lagi, seinad ja põrand. Korteriühistu esindaja edastatud info kohaselt oli kahju

tekkimise põhjuseks puudutatud isiku korteris toimunud veeavarii, mis leidis aset pesumasina rikke tõttu.

Avaldaja viitas KrtS § 31 lg 1 punktile 1. Puudutatud isik rikkus korteriomandi reaalosa korrashoiu

kohustust, kuna veesüsteemi ja kodutehnika korrashoiul ei peaks tekkima veelekkeid ulatuses, kus need

rikuvad teiste korteriomanike vara.

3. Korteriühistu kinnituse kohaselt korteriühistu kaasomandis olevast veesüsteemist kahjujuhtumi ajal

lekkeid ei olnud. Avaldaja oli kahjustada saanud korteri kindlustusandja. Kindlustuslepingu alusel hüvitas

avaldaja kahju 1 662,62 eurot. Seoses korteri kahjustamisega ja remondiga esitas xxx avaldajale

25.07.2022 hinnapakkumine, kus on välja toodud tööde ja materjalide detailne maksumus kokku summas 2

510,88 eurot. Avaldaja hüvitas remondi maksumuse ning esitas võlgnikule 29.03.2023 nõudekirja, milles

soovis remondi maksumuse hüvitamist summas 1 662,62 eurot. Avaldajale läks nõue üle seaduse alusel.

Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale 70% kahjustatud korteri taastamiskuludest, arvestades maha

omavastutuse 95 eurot. Avaldaja andis puudutatud isikule tasumiseks aega 14 päeva. Võlgnik ei ole nõuet

tasunud. Avaldaja arvestas viivist seadusjärgses määras alates 13.04.2023 kuni 17.06.2024 ning

sissenõutavaks muutunud viivis on 234,33 eurot. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista ka

edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.

4. Kindlustusjuhtumi tekitanud veeavarii toimus puudutatud isiku korteriomandi reaalosaks olevas korteris.

Veeavarii toimus põhjusel, et puudutatud isiku korteris oli katkine või muul põhjusel mittenõuetekohaselt

toimiv veesüsteem, millest valgus vesi alumise korterisse. Seega on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg

1 p 1 sätestatud eriomandi korrashoiukohustust. Kohustus kahju tekitamisest hoidumiseks kuulub KrtS §

31 lg 1 p 1 kaitse eesmärgi alla, sest kaitseb korteriomanikke selle eest, kui mõne korteriomaniku tegevus

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Veekahju tekitamine ei ole tavapärase omandi kasutamise

kõrvalmõju. Puudutatud isikule olema ettenähtav, et lekkiv veetorustik ja selle kasutamise jätkamise

tagajärjel väljavalguv vesi on ohuks teistele korteriomanikele.

5. Üldtunnustatult vesi valgub ülevalt alla. Kuna antud juhul on puudutatud isik olnud kannatanule kuuluva

korteri kohal asetseva korteri omanik ega ole vaidlustanud avaldaja seisukohta ja tõendeid, mille kohaselt

leke sai alguse nimelt puudutatud isiku korterist, on ainuvõimalik järeldada, et puudutatud isiku korterist

alla valgunud vesi on kannatanule kahju põhjustanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud vastupidist, mh nt

seda, et vesi valgus hoopis kaasomandis olevast torusüsteemist või mõnest teisest konkreetsest

korteriomandist.

6. Vastuseks puudutatud isiku vastuväidetele leidis avaldaja 26.05.2025 menetlusdokumendis, et

puudutatud isiku korter asub elamu viimasel korrusel. Kahjustatud korteri elaniku sõnul lõhnas ülevalt

tema korterisse xxx voolanud vesi tugevalt pesupulbri lõhna järgi, st ilmselgelt oli tegemist pesumasina

lekkega.

7. Pesumasin on vajalik üksnes ühe korteri teenindamiseks ning on eemaldatav ilma kaasomandit või teiste

korteriomanike õigusi kahjustamata. Seega kuulub pesumasin korteriomandi eriomandi eseme hulka KrtS

§ 4 järgi. Korteriomaniku kohustused on sätestatud KrtS §-s 31. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt on

korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras (eriomandi korrashoiu kohustus). Kohustuse

täitmisel ei saa tekkida lekkeid ulatuses, mis kahjustavad teiste korteriomanike vara. Avaldaja on esitanud

korteriühistu akti, et kaasomandis lekkeid ei tuvastatud.

Puudutatud isiku seisukohad

8. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja leidis, et tema korteris ei ole veeleket olnud ning selle kohta

on tal kaks akti. Puudutatud isik leidis, et kui ta oleks kahjustada saanud korterit uputanud, oleks naaber

pöördunud koheselt tema, mitte kindlustusandja poole.

9. 19.11.2025 istungil väitis puudutatud isik täiendavalt, et tema korteri all asub korter nr xxx, mitte korter

nr xxx, mis avaldaja väiteil veekahjustusi sai.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele.

11. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) avaldaja on kindlustusandja, kes kindlustas xxx korteri;

2) xxx korterisse voolas 15.07.2022 ülevalt vesi ning korteri siseviimistlus sai veekahjustusi;

3) puudutatud isikule kuulub korter xxx, mis asub elamu kõige kõrgemal korrusel;

4) avaldaja hüvitas kindlustatud korteri omanikule tekkinud kahjuna 1 662,62 eurot;

5) avaldaja esitas puudutatud isikule kohtueelselt nõudekirja 29.03.2023, kuid puudutatud isik nõutud

summat ei tasunud.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik on korteri nr xxx omanikuna vastutav korteris nr xxx

toimunud veelekke eest ning kas puudutatud isik peab seetõttu hüvitama avaldajale viimase nõutud kahju.

13. Avaldaja leidis, et asjas esitatud tõenditega on tuvastatud, et veeleke sai alguse puudutatud isikule

kuulunud korteris nr xxx asunud pesumasinast. Elamu kaasomandisse kuuluvatest tehnosüsteemidest rike

alguse ei saanud. Puudutatud isik aga leidis omakorda, et tal on kaks tehniku akti, milliste kohaselt tema

korterist veeleke alguse ei saanud ning lisaks ei asu tema korter kahjustada saanud korteri peal.

14. 19.11.2025 eelistungil (dtl 74-76) selgitas kohus puudutatud isikule, et viimasel tuleb oma vastuväiteid

tõendada. Kohus selgitas puudutatud isikule, millest tuleneb korteriomaniku vastutus. Kohus selgitas, et

puudutatud isikul tuleb tõendada asjaolusid, mis tema vastutuse välistaksid, sealhulgas selle, et tema korter

ei asu kahjustada saanud korteri nr xxx kohal. Vaatamata kohtu selgitustele puudutatud isik oma

vastuväiteid ei tõendanud, vaid esitas uuesti samad tõendid, mis olid juba kohtule esitatud.

15. KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja

kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtu hinnangul on tavakasutusest tekkivaid mõjusid ületav olukord, kus

korteriomandi eriomandi piires asub pesumasin, mille rikke tõttu saab naaberkorter veekahjustusi. Ühtlasi

on Riigikohus leidnud, et kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et

selle korteriomandi omanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (RK TKo 2-19-

9543, p 18). Seega olukorras, kus on tõendatud kahjustava asjaolu alguse saamine konkreetse

korteriomaniku korterist, tuleb viimasel tõendada, et kahjustav asjaolu ei saanud tema korterist alguse või

ta ei vastuta selle eest, sest rikkumine oli vabandatav.

16. VÕS § 492 lg 1 näeb ette, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega

olukorras, kus korterile tekkinud kahju on hüvitanud kindlustusandja, läheb talle üle nõue kahju

põhjustanud isiku vastu. Kohus siinkohal ei nõustu puudutatud isiku väitega, et kannatada saanud korteri

omanik oleks kahju tekkimisel pidanud esmalt pöörduma puudutatud isiku poole, mitte kindlustusandja

poole. Õigusaktidest puudutatud isiku viidatud kohustust ei tulene. Küll aga tuleneb kindlustuslepingust

reeglina kindlustusvõtjale kohustus teavitada kindlustusandjat tekkinud kahjujuhtumist viivitamatult.

17. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul,

kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. VÕS § 132 lg 3 järgi hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikke kulusid.

18. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kannatada saanud korter nr xxx oli kindlustatud avaldaja juures (dtl

18-20). 19.07.2022 on korteris nr xxx koostatud ülevaatuse akt (dtl 9), milles on märgitud, et kahjustada

sai selle korteri siseviimistlus, sest ülemine korter nr xxx uputas. Akti kohaselt toimus ülemises korteris

pesumasina leke. Korteris nr xxx said kahjustada elutoa põrand, sein ja lagi. Akti allkirjastasid

kindlustusvõtja ja kindlustusandja esindaja. Aktile oli lisatud joonis korteri kahjustuste kohta (dtl 10),

millel on märgitud kahjustuste ulatus. Samuti on aktile lisatud fotod, millest nähtuvad kindlustatud korteri

veekahjustused (dtl 11-16). Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et korteris nr xxx tekkisid veekahjustused

ning need said alguse nimelt korteri nr xxx pesumasina lekkest.

19. xxx OÜ koostas 16.08.2022 akti (dtl 17), milles hinnati, kas korteris nr xxx oli tehnosüsteemi puudusi

ning selles leiti, et korteriühistule kuuluvates tehnosüsteemides rikkeid ei olnud. Puudutatud isik esitas

korduvalt kohtule sama xxx OÜ akti (dtl 53) ja akti koostamisele eelnenud 01.08.2022 akti (dtl 55-56, dtl

82-83), milles on üksnes tuvastatud, et puudutatud isiku korteris ei leitud tehnosüsteemidest, sealhulgas

kaasomandisse kuulunud tehnosüsteemidest tingitud rikkeid. Eeltoodud tõendid ei tõenda, et puudutatud

isiku korteris ei toimunud pesumasina rikkest tulenevat riket, sest pesumasin ei kujuta endast korteri

tehnosüsteemi osa.

20. Seda, et puudututud isiku korter ei asunud korteri nr xxx kohal, mistõttu pidi veeleke alguse saama

mõnest teisest korterist, puudutatud isik ei tõendanud. Avaldaja esitas kohtule kannatada saanud korteri nr

xxx omaniku e-kirja teel antud seletuse (dtl 71), mille kohaselt läks kahju tekkimisel tema abikaasa

ülemisel korrusel asuvasse korterisse. Ülemise korruse korteri vannituba asub korteri nr xxx kahjustatud

seina kohal ning täpselt samas kohas asus pesumasin. Ülemise korruse naaber avaldas, et ta on

pesumasinat kasutanud, aga ei ole midagi märganud. Samas e-kirjas oli märgitud, et ülemises korteris oli

auk põranda ja seina vahel, mille kaudu sattus vesi korterisse nr xxx. Eeltoodud tõendite alusel leiab

kohus, et puudutatud isik vastutab veelekke tekkimise eest, sest see sai alguse tema korteris olevast

pesumasinast. Vastupidiseid asjaolusid ei ole puudutatud isik tõendanud.

21. xxx OÜ oli teinud kahjustada saanud korteri puuduste kõrvaldamiseks hinnapakkumise (dtl 22)

summas 2510,88 eurot. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale 1662,62 eurot (dtl 21). Eeltooduga on

tõendatud, et kindlustusandja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju ja avaldajale läks kindlustusvõtja

nõue üle. Avaldaja saatis puudutatud isikule nõude 29.03.2023 (dtl 23-24) ja palus kahju hüvitada 14

päeva jooksul. Seega on tõendatud, et avaldaja nõue summas 1662,62 eurot on põhjendatud. Puudutatud

isikult tuleb avaldaja kasuks kahju hüvitisena välja mõista 1662,62 eurot. Kuna puudutatud isiku põhinõue

kuulus rahuldamisele, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele ka viivisenõue. Puudutatud isikult tuleb

avaldaja kasuks välja mõista avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 234,33 eurot Alates

avalduse esitamisest 18.06.2024 tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks

muutuv viivis põhinõudelt 1662,62 eurolt kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

22. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7, et kui kohus algatab hagita

menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku

kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui

menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

avaldaja kanda. Antud juhul alustas kohus menetluse avaldaja avalduse alusel, mis oli põhjendatud ja

kuulus rahuldamisele. Eeltoodu tõttu tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

23. Avaldaja palus menetluskuludena välja mõista puudutatud isikult riigilõivu 50 eurot ja kulud

õigusabile 676 eurot. Õigusabi on kokku 4 tundi hinnaga 169 eurot tunnis. Kohus leiab, et avaldaja

esindaja tunnitasu ja õigusabi osutamisele kulunud aeg on põhjendatud. Puudutatud isikult tuleb avaldaja

kasuks menetluskuludena välja mõista 726 eurot, millest 676 eurot on kulud õigusabile ja 50 eurot on

tasutud riigilõiv. Kooskõlas avaldaja taotlusega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis

menetluskuludelt 726 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

Kohtunik