2-23-13924/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-23-13924

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2026, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Kohtuasi

Järva Elamumaa OÜ hagi HYDROPARTS OÜ

vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27. märtsi 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

HYDROPARTS OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

41 164,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Järva Elamumaa OÜ (registrikood

11422537), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Marko Pilv

Kostja HYDROPARTS OÜ (registrikood 12423697),

seaduslik esindaja IK

Menetluse liik

Istungil osalenud menetlus-

osalised ja nende esindajad

Avalik kohtuistung 13. jaanuaril 2026

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko

Pilv

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 27. märtsi 2025 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta HYDROPARTS OÜ kanda.

3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. novembri 2025 määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

4. Keelduda HYDROPARTS OÜ poolt 14.01.2026 esitatud tõendite vastuvõtmisest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Järva Elamumaa OÜ (hageja) esitas 02.10.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse

HYDROPARTS OÜ (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja põhivõla 34 408 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised 481,71 eurot, kahjuhüvitise 262,55 eurot, viivised

kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude 34 408 eurot rahuldamiseni määras 0,05 % päevas

ja viivised kohtuotsuse tegemisest seaduses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise 262,55

eurot tasumiseni.

2. Hageja täpsustas 17.11.2023 põhivõla ja sellega seotud viivise nõuet, paludes välja mõista

põhivõla 34 158,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 478,22 eurot ja viivised

kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude 34 158,67 eurot rahuldamiseni määras 0,05 %

päevas. 09.04.2024 istungil loobus hageja vähendatud osas (s.o põhivõla 249,33 eurot ja

viivise 3,49 eurot osas) nõudest.

3. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale laenu 02.05.2013 sõlmitud laenulepingu

0205/13 alusel 63 430 eurot, intressiga 0%. Laen on tagastatud. Samuti andis hageja

kostjale laenu 15.09.2014 laenulepingu nr 1509/14 alusel summas 19 400 eurot tähtajatult,

intressiga 0%. Lisaks andis hageja kostjale laenu 16.06.2015 laenulepingu nr 1606/15

alusel summas 18 000 eurot tähtajatult, intressiga 0%.

4. Kostja on tagastanud hagejale laenulepingu nr 1509/14 alusel 1552 eurot ja 129,33 eurot.

Laenulepingu nr 1606/15 alusel on kostja tagastanud 1440 eurot ja 120 eurot. Seega on

hageja põhinõue laenulepingute järgi kokku 34 158,67 eurot.

5. 14.02.2023 edastas hageja kostja juhatuse liikmele IKle laenulepingute ülesütlemise

teatise. 09.08.2023 edastas hageja kostjale nõudekirja, kus andis täiendava tähtaja laenu

tagastamiseks hiljemalt 04.09.2023. Laenu ei ole tagastatud. Alates 05.09.2023 lisandub

võlgnevusele lepingujärgne viivis 0,05 % päevas, mis seisuga 02.10.2023 on 478,22 eurot.

6. Kostjal on kohustus tasuda ka nõudekirja esitamise eest kohtueelsed õigusabikulud 262,55

eurot ja neile lisanduv viivis.

Kostja vastus

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja juhatuse liikmel SAl puudus osanike nõusolek

laenulepingute sõlmimiseks hagejaga, keda esindas samuti SA. Laenulepingud on

näilikud. Laenulepingute sõlmimise eesmärgiks ei olnud anda laenu kostjale, vaid hageja

soovis kostjat kasutada vahelülina rahade ülekandmisel endaga seotud äriühingule

JÄÄTMEPROFF OÜ.

8. JÄÄTMEPROFF OÜ müüjana ja hageja ostjana sõlmisid 07.06.2018 kostja osa

müügilepingu, milles müüja kinnitas, et kostjal kohustused puuduvad.

9. Hagis esitatud võlasumma ei ole õige. SA on kostja juhatuse liikmena teinud laenude

tagasimakseid kuni 06.09.2023. Lisaks võttis SA enda valdusesse kostja sularahakassa 19

995,30 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Pärnu Maakohus tegi 27.03.2025 otsuse, millega lõpetas menetluse põhinõude 249,33

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 3,49 eurot osas seoses nõudest loobumisega.

Ühtlasi rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 34

158,67 eurot, viivise 478,22 eurot ja viivise 0,05 % päevas alates kohtuotsuse tegemist

kuni põhinõude 34 158,67 eurot rahuldamiseni. Ühtlasi mõistis maakohus kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise 262,55 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude 262,55 eurot rahuldamiseni.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

11. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 02.05.2013 laenulepingu nr 0205/13, mille

alusel hageja andis kostjale laenu 60 000 eurot, intressiga 0%. Laenusumma 63 430 eurot

on üle kantud ajavahemikus 02.05.2013 - 12.12.2013. Laen on tagasi makstud. Hageja ja

kostja sõlmisid 15.09.2014 tähtajatu laenulepingu nr 1509/14, millega hageja andis

kostjale laenu 19 400 eurot, intressiga 0% (dtl 12). Laenusumma on üle kantud 16.09.2014

(dtl 17). Hageja ja kostja sõlmisid 16.06.2015 tähtajatu laenulepingu nr 1606/15, millega

hageja andis kostjale laenu 18 000 eurot, intressiga 0% (dtl 13). Laenusumma on üle

kantud 16.06.2015 ja 17.06.2015 (dtl 19). Laenulepingud allkirjastas äriühingute

esindajana SA.

12. Puudub vaidlus, et laenulepingud nr 1509/14 ja 1606/15 allkirjastanud SA oli hageja

ainus juhatuse liige ning ka kostja juhatuse liige. Puudub vaidlus, et SA oli ka kostja

osaniku JÄÄTMEPROFF OÜ juhatuse liige laenulepingute sõlmimise ajal. Osaühingu ja

juhatuse liikme vahel tehingu tegemist reguleerib äriseadustik (ÄS) § 181 lg 3, mille

kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei

nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu

igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kohtupraktikas on

leitud, et viidatud normi kohaldamisel saab juhatuse liikmega samaväärsena käsitleda

tema või abikaasa täieliku kontrolli all olevat äriühingut (RKTKo 22.11.2019, nr 2-17-

1725, p 15.1; RKTKo 26.04.2017, nr 3-2-1-26-17, p 10). Täieliku kontrolli või

samaväärse majandusliku huvi tingimus on täidetud eelkõige juhul, kui asjaomane

juhatuse liige on teise äriühingu vähemalt 51% osanik või aktsionär või ainus juhatuse

liige. Kuna SA on hageja ainus juhatuse liige, siis on kohtu hinnangul käesoleval juhul

kohaldatav ÄS § 181 lg 3.

13. Kohtule tõendina esitatud laenulepingutest (dtl 12-13) nähtub, et hageja on andnud

kostjale laenu tähtajatult ja intressita, ning laenulepingul puudusid tagatised. Seega on

laenulepingud eelduslikult sõlmitud kostja jaoks turutingimustest soodsamatel tingimustel.

Kohus leidis, et laenulepingute sõlmimine ei olnud selline tehing, mille tegemiseks oleks

juhatuse liige pidanud saama osanike nõusoleku. Seega puudub vajadus ka hinnata, kas

selline nõusolek oli olemas.

14. Asjas ei ole vaidlust, et laenulepingud oli tähtajatud. VÕS § 398 lg 1 sätestab, et kui laenu

tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast

laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu

üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja esitas kostjale laenulepingute

ülesütlemise teate 14.02.2023 (dtl 24). Seega lõppes leping 14.04.2023. Hageja on andnud

kostjale ka täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 04.09.2023, kostja ei ole laenu

tagastanud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist.

15. Kostja on seisukohal, et kostjal puudusid hageja ees kohustused vähemalt seisuga

07.06.2018. 07.06.2018 sõlmisid JÄÄTMEPROFF OÜ (müüja) ja hageja (ostja)

notariaalse osaühingu osa müügilepingu (dtl 131-135), mille esemeks oli müüjale kuuluv

kostja osa nimiväärtusega 1250 eurot, mis moodustab 50% osaühingu kapitalist. Lepingu

punktis 1.4.6. (dtl 132) kinnitas müüja, et ostjale esitatud dokumentatsioon kajastab kõiki

osaühingu varasid ja kohustusi ning osaühingul ei ole kohustusi, osaühingu poolt ei ole

antud garantiisid ning tagatisi ning osaühingu varal ei ole kolmandate isikute ees

koormatisi ega muid piiranguid, mis ei ole ostjale esitatud dokumentides kajastatud.

16. Maakohus asus seisukohale, et äriühingu majandustegevuse seisundit ei hinnata müüdava

osaluse kontekstis, välja arvatud juhul, kui tegemist on enamusosaluse müügiga, millega

käesoleval juhul ei olnud tegu. Lepingu punkt 1.4.6. ei tõenda asjaolu, et kostjal puudusid

igasugused kohustused seisuga 07.06.2018. Nimetatut kinnitab ka notari juristi 15.05.2024

e-kiri (dtl 474).

17. Asjaolu, et kostjal olid laenukohustused näitavad kostja majandusaasta aruanded (dtl 435-

476, 478-535) ja raamatupidamisdokumendid (dtl 142, 147, 162), kus on vastavad

kohustused kajastatud. Sealjuures 2014 (dtl 461), 2016 (dtl 434), 2017 (dtl 447), 2020 (dtl

280) kostja majandusaasta aruande on allkirjastanud mõlemad kostja juhatuse liikmed SA

ja IK. Usutav ei ole, et IK oleks allkirjastanud majandusaasta aruandeid, kui ta oleks olnud

seisukohal, et kostjal puudusid kohustused hageja ees juba 07.06.2018.

18. Kostja on seisukohal, et kostjal puuduvad hageja ees kohustused, kuna SA on võtnud

laenusumma välja sularahas kostja kassast. Maakohus märkis, et kohtule esitatud tõendist

nähtuvalt oli kassas 02.03.2023 seisuga 19 995,30 eurot (dtl 128). Tõendist ei nähtu,

kellele vastav kassa kuulub ja kes on tõendi koostanud. Kostja ei ole kohtule esitanud

usutavaid tõendeid, et tegelikkuses oli kostja kassas 19 995,30 eurot ning, et selle on enda

kätte võtnud SA. Sularaha enda kätte võtmist ei kinnita kostja esitatud RJ ja AJ

allkirjastatud avaldus (dtl 409). Avaldusest nähtub, et SA võttis enda kätte kassaraamatu,

mitte sularahakassa. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 31.12.2013 seisuga oli kostja

rahaliste vahendite jääk 645 eurot (dtl 464), 31.12.2014 seisuga 390 eurot (dtl 464),

31.12.2015 seisuga 893 eurot (dtl 363), 31.12.2016 seisuga 4917 eurot (dtl 438),

31.12.2017 seisuga 1986 eurot (dtl 451) ja 30.06.2018 seisuga 569,90 eurot (dtl 142, 145).

Kohus toetas hageja seisukohta, et ei ole usutav, et äkitselt oli kostja sularahakassas üle 18

000 euro.

19. Kostja on seisukohal, et tehing oli näilik, kuna laenulepingute sõlmimise eesmärk oli

hageja soov kanda laenud edasi temaga seotud äriühingule JÄÄTMEPROFF OÜ.

Maakohus leidis, et asjas ei ole tõendatud kokkulepet näiliku tehingu tegemiseks. Kohtule

esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja 16.09.2014 kandnud JÄÄTMEPROFF OÜ-le 19

400 eurot, selgitusega arvete tasumine (dtl 583), 16.06.2015 15 314,94 eurot selgitusega

arvete 14285, 13122, 13264, 13209, 15073, 15047, 15032 tasumine, osaline laenulepingu

tagasimakse-meie arve 00960 (dtl 585) ja 17.06.2015 3000 eurot. Kohus leidis, et asjaolu,

et antud laenuga on täidetud kostja kohustusi ja arveid, ei tee tehingut näilikuks. Hageja

on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt sõlmis JÄÄTMEPROFF OÜ Järva Tarbijate

Ühistuga 11.03.2013 äriruumi üürilepingu, mille kohaselt JÄÄTMEPROFF OÜ võttis

üürile Viljandi 11, Türi asuvad kaupluse pinnad (dtl 610-615). Nimetatud ruume asus

kasutama kostja. Kostja ei ole nimetatu osas vastuväiteid esitanud. Järva Tarbijate Ühistu

esitas rendiarved JÄÄTMEPROFF OÜ-le, kes omakorda esitas need kostjale (dtl 603-609,

618-630). Kostjal oli JÄÄTMEPOFF OÜ-le seisuga 21.07.2014 tasumata arveid 29

873,57 eurot (dtl 635). Samuti on JÄÄTMEPROFF OÜ andnud kostjale 23.08.2013 laenu

10 000 eurot (dtl 640). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et laen oleks seisuga 16.06.2015

tagastatud. Hageja on tõendanud, et tegemist oli reaalsete arvetega ja laenukohustusega,

mida kostja JÄÄTMEPROFF OÜ-le tasus.

20. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele laenulepingutest nr

1509/14 ja 1606/15 tulenev võlgnevus 34 158,67 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud

selgitusi, et põhivõlgnevus oleks väiksem. Juhindudes VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1

kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 02.10.2023 seisuga 478,22 eurot ja alates

kohtuotsuse tegemisest lepingujärgne viivis 0,05% päevas põhivõlgnevuselt kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

21. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamiseks. Hageja

on esitanud kostjale 09.08.2023 nõudekirja ja

kompromissettepaneku omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks. Kuna nõudekiri

käsitles ka muid küsimusi, mis ei ole seotud kõnealuses tsiviilasjas vaidlusaluste

laenulepingutega, siis hindab hageja, et tema poolt nõudekirja koostamisega seoses

kantud õigusabikuludest oli 2/3 seotud laenude tagastamise nõudega. Hagejale on

väljastatud osutatud õigusteenuse eest arve summas 393,83 eurot (dtl 27-28). Seega

nõuab hageja enda kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist summas

262,55 eurot (s.t 2/3 summast 393,83 eurot). Kostja ei ole nõudele vastuväiteid esitanud.

Maakohus leidis, et hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjale ette heidetava

käitumisega. Kui kostja oleks laenud tagastanud, poleks hagejal õigusabikulu tekkinud.

Kostjalt kuulub väljamõistmisele kahjuhüvitis 262,55 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teise

lause alusel alates kohtuotsuse tegemisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

Apellatsioonkaebus

22. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada

osas, milles hagi rahuldati.

23. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ebaõige maakohtu seisukoht, et laenulepingute

sõlmimiseks ei olnud vaja osanike nõusolekut. Lepingud on näilikud, kuna lepingute

alusel ei ole kostja laenu saanud. Laenulepingute sõlmimise eesmärgiks ei olnud laenu

andmine, vaid hageja soovis kostjat kasutada vahelülina rahade ülekandmisel endaga

seotud JÄÄTMEPROFF OÜ-le.

24. Kostjal puudusid hageja ees kohustused vähemalt 07.06.2018 seisuga, arvestades

07.06.2018 notariaalses lepingus antud kinnitust. Samuti on SA võtnud laenusumma välja

kostja kassast sularahana. Maakohus on nõude suuruse hindamisel jätnud arvestamata

15.02.2023-06.09.2025 kostja poolt tasutud 6500 eurot.

Vastus apellatsioonkaebusele

25. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks.

27. Kostja esitas 14.01.2026 ringkonnakohtule SA poolt kostja nimel maakohtule esitatud

võlgniku pankrotiavalduse koos lisadega (tsiviilasi 2-25-22443). Kolleegiumi hinnangul

pole nendel käesoleva vaidluse lahendamiseks tähtsust ja ringkonnakohus keeldub nende

vastuvõtmisest (TsMS § 238 lg 1).

28. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et vaidlusaluste laenulepingute

sõlmimiseks ei olnud vaja osanike nõusolekut. ÄS § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja

juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või

nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases

majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Maakohus on tuvastanud, et kostja

kasutas temale laenatud raha arvete (sh üüriarvete) tasumiseks ja teise laenu

tagastamiseks. Sellest järelduvalt võttis kostja laenu igapäevases majandustegevuses.

Laenuintress oli laenulepingute kohaselt 0 %, seega turuhinnast soodsam. Ülaltoodust

tulenevalt ei nõudnud laenulepingute sõlmimine osanike nõusolekut.

29. Kostja on seisukohal, et laenulepingud on näilikud. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing,

mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole

avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu

olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Ringkonnakohtu

arvates ei ole alust pidada laenulepinguid näilikeks. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale

laenulepingute alusel raha üle kandnud. Asjaolu, et kostja kasutas raha SAga seotud

JÄÄTMEPROFF OÜ arvete tasumiseks ja viimasele laenu tagasimaksmiseks, ei tee

poolte vahel sõlmitud laenulepinguid näilikeks.

30. Maakohus leidis põhjendatult, et 07.06.2018 JÄÄTMEPROFF OÜ (müüja) ja hageja

(ostja) vahel sõlmitud kostja osa müügilepingust ei saa järeldada, et müügilepingu

sõlmimise aja seisuga puudusid kostjal kohustused. Müüja on müügilepingu punktis 1.4.6

andnud kinnituse, et kostjal ei ole kohustusi, mida ei ole ostjale esitatud dokumentides

kajastatud (dtl 132). Müügilepingu punktist 1.4.6 ei tulene, et kostjal kohustused üldse

puuduvad. Asjaolu, et kostjal olid müügilepingu sõlmimise ajal kohustused järeldub ka

2017.a ja 2018.a majandusaasta aruannetest, mille kohaselt oli kostjal laenukohustusi

2017.a lõpu seisuga 93 000 eurot (dtl 451) ja 2018.a lõpu seisuga 85 000 eurot (dtl 248).

31. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et tõendamata on kostja väited, et

hageja on laenusumma sularahas tagasi võtnud. Sealhulgas leidis maakohus õigesti, et SA

poolt sularaha enda kätte võtmist ei tõenda RJ ja AJ 02.03.2023 avaldus (dtl 409).

Avalduse kohaselt võttis SA enda kätte kassaraamatu. Sellest ei saa teha järeldust, et SA

võttis enda kätte sularaha.

32. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et kohus on jätnud arvestamata kostja poolt

15.02.2023-06.09.2023 hagejale tehtud maksed summas 6500 eurot. Ringkonnakohus

märgib, et hageja on 17.11.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et ta on arvestanud selle

kõige varasemast, s.o 02.05.2013 sõlmitud laenulepingust nr 0205/13 tulenenud

võlgnevuse katteks. Kostja ei ole tõendanud, et 02.05.2013 sõlmitud laenulepingust nr

0205/13 tulenev võlgnevus oli selleks ajaks tasutud ning 6500 eurot oleks tulnud seetõttu

arvestada laenulepingust nr 1509/14 või laenulepingust nr 1606/15 tuleneva võlgnevuse

katteks.

33. Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

34. Tallinna Ringkonnakohus keelas 11.11.2025 hagi tagamise määrusega kostjal kuni

käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni hagi tagamise määruses loetletud vara

võõrandamise. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus

lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise

abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise

tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu

pooled, ei taotle abinõu tühistamist. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis tuleb hagi

tagamise abinõu jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

35. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt nimetas Tartu Maakohus 19.01.2026 määrusega

tsiviilasjas 2-25-22443 kostjale ajutise pankrotihalduri ja keelas kostjal ajutise halduri

nõusolekuta kogu vara käsutada. Pankrotiseaduse § 20 lg 3 sätestab, et käsutuskeelu

kohaldamise korral peatub enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik

osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti

väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni

pankrotiavalduse lahendamiseni. Seega on pankrotiseaduse § 20 lg-st 3 tulenevalt

käesolev menetlus peatunud. TsMS § 358 lg 1 sätestab, et menetluse peatumise või

peatamise korral katkeb kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatumise või peatamise

lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti. TsMS § 358 lg 3 kohaselt ei

takista menetluse peatumine pärast asja arutamise lõpetamist menetluses otsuse avalikult

teatavakstegemist. Kuna menetlus peatus pärast asja arutamise lõpetamist

ringkonnakohtus, siis ei takista menetluse peatumine käesoleva lahendi teatavakstegemist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

36. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud

kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab

menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)