2-22-10329/124 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Geidi Sile, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

30.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-10329

Kohtuasi

X.M-i avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks lapsega

suhtlust korraldava määruse rikkumise korral

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.06.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

G.W määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X.M (isikukood XXX) lepinguline esindaja

Andreas Lunden

Puudutatud isik I R.K (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Puudutatud isik II G.W (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov

Eestkosteasutus Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu)

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 06.01.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 26.06.2025 määrus tühistada osaliselt, tühistades maakohtu

määruse punktid 2.1–2.4, 2.6, 2.8, 2.9. Teha tühistatud osas uus määrus, millega

isa ja lapse suhtluskord määratakse siinse määruse tervikresolutsioonis toodud

viisil. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. G.W määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta

Eesti Vabariigi kanda.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

4.2. Muuta Harju Maakohtu 28.10.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-10329

kehtestatud R.K (edaspidi ka laps või R.K) suhtluskord G.W (edaspidi ka

2-22-10329

ema) ja X.M-iga (edaspidi ka isa) ning kehtestada 28.10.2022 suhtluskorda

asendav uus suhtluskord järgmiselt:

4.2.1. Isa ja laps kohtuvad paarisnädala laupäeval ja pühapäeval

ajavahemikus 12.00–15.00. Lapsega kohtumise soovist teatab isa emale

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette vähemalt kaks

kalendrinädalat.

4.2.2. Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga. Kui isadepäev

langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, viibib laps isaga isadepäeval

kell 12.00-15.00. Isadepäeva veetmise soovist lapsega teatab isa emale

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette vähemalt kaks nädalat.

4.2.3. Jõululaupäeva (24.12) veedab laps isaga kell 12.00–15.00. Jõululaupäeva

veetmise soovist lapsega teatab isa emale kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ette vähemalt kaks nädalat.

4.2.4. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel toimuvad lapse üleandmised ema

elukohas.

4.2.5. Lapse sünnipäeval on eemalviibival vanemal õigus kohtuda lapsega lapse

õnnitlemiseks ja kingi üleandmiseks.

4.2.6. Suhtluskorra täitmisel juhinduvad vanemad eeskätt lapse huvidest.

4.2.7. Isa ei tee emale takistusi sõita koos lapsega väljapoole Eesti Vabariiki

reisile kestusega maksimaalselt kuni kaks ööpäeva. Lapsega

planeeritavast välisreisist peab ema isa eelnevalt teavitama mitte vähem

kui kaks nädalat ette. Pikemaks reisiks kui kaks ööpäeva peab emal olema

isa kirjalik nõusolek (näiteks SMS, e-mail, Whatsapp jne).

4.2.8. Vanem, kellega koos laps viibib, tagab lapse osalemise huvitegevuses

ning tervisliku toitumise.

4.2.9. Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on lapsel

õigus eemalviibiva vanemaga suhelda telefoni teel. Vanem peab

arvestama, et telefonisuhtlus lapsega arvestaks lapse magamamineku

aegasid. Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapsele selleks vajaliku

seadme ning telefoni- või internetiühenduse. Sobiv aeg lapsega

suhtlemiseks on eelduslikult teisipäeval ja neljapäeval 18.00 ja 20.00

vahel.

4.2.10.

Lapse juuresolekul ei ole lubatud kasutada sündsusetuid väljendeid,

samuti tuleb vältida vestluseid teise vanema, tema kodu, lähedaste ning

vanemate vaheliste kohtuvaidluste teemal. Keelatud on lapse juuresolekul

teise vanema ja tema lähedaste halvustamine. Kumbki vanem tagab, et

eeltoodud tingimusi täidavad ka lapsega koos viibivad teised isikud.

4.3. Resolutsiooni p-s 4.2 määratud suhtluskorra rikkumisel on vanema taotlusel

kohtutäituril õigus rakendada teise vanema osas TMS § 179 lg-tes 2¹ ja 2²

sätestatud rahatrahve ja aresti.

4.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda.

4.5. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata (TsMS § 5621 lg 3).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-22-10329

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X.M (avaldaja, isa) esitas 03.04.2025 (täpsustatud 07.04.2025) Harju Maakohtule avalduse

lepitusmenetluse läbiviimiseks suhtluskorra lahendi rikkumise korral.

1.1. Avalduse kohaselt sõlmiti 28.10.2022 tsiviilasjas nr 2-22-10329 X.M-i ja G.W

(puudutatud isik II, ema) vahel kompromiss R.K-ga (puudutatud isik I, laps) suhtlemiseks.

Kompromissi kohaselt pidi suhtlus toimuma selliselt, et laps viibib isaga igal paaris nädala

nädalavahetusel reedest pühapäevani ja paaritul nädalal kolmapäevast reedeni, samuti on

paika pandud lapsega reisimise kord ja muud tingimused.

1.2. Lapse ema on rikkunud suhtluskorra kokkulepet. Lapse ema ei võimalda alates

01.02.2025 avaldajal lapsega kohtuda ega suhelda. Lapse ema on avaldanud, et soovib isalt

täiendavat elatist ja kui seda ei maksta, siis laps isaga ei suhtle. Ema ütleb kogu aeg, et laps on

haige. Samas ei saa isa lapsega suhelda ka telefoni teel. Avaldaja ei ole oma lapsele võõras,

laps suudab isaga koos aega veeta ka pikemalt. Isa ja lapse suhtlus on vajalik suhte

tugevdamiseks.

1.3. Isa täpsustas menetluse ajal, et kohtus lapsega 29.05.2025 lasteaia lõpupeol, laps oli väga

rõõmsameelne. Isa kohtus lapsega uuesti 31.05.2025, kohtumine oli sisukas ja aktiivne ning

probleeme ei olnud. Laps oli väga rõõmus isa nägemise ja temaga koos veedetud aja üle. Laps

ei tahtnud pärast kohtumist koju minna, kuna tundis isa järele tugevat igatsust. Isal on nüüd

lapse telefoninumber ja nad on omavahel kontaktis. Laps soovib jätkuvalt isaga kohtuda ja

suhelda. Seega ei vaja isa ja lapse suhte taastamine mitmeid kuid, samuti ei ole põhjendatud

suhtluse piiramine. Lapse ja isa vahel on olemas kontakt ja usaldus, mida saab tugevdada

ainult regulaarse füüsilise suhtlemise kaudu. Terviseportaalist nähtub, et 2025. a tuvastati vaid

ühel korral haigusjuhtum (kõrvapõletik). Ülejäänud hoolduslehed on avatud telefoni teel ema

kirjelduste alusel.

1.4. Kui lepitusmenetlus nurjub, taotleb avaldaja suhtluskorra muutmist selliselt, et:



suhtluskorrale lisatakse sundtäidetavus ning palub määrata, et kahe järjestikuse

rikkumise korral saab rakendada lapse ema suhtes jõudu suhtluskorra täitmiseks;



muutuks suvevaheaja veetmise kord;



lisanduks võimalus suhelda piiramatult sidevahendite vahendusel, arvestades

koolikohustuse täitmist ja uneaega.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Lapse ema palus jätta avalduse rahuldamata. Ema tegi ettepaneku muuta suhtluskorda

selliselt, et:



laps kohtub isaga paaris nädalatel teisipäeviti ja laupäeviti kell 16.00–18.00 avalikes

kohtades või kolmandate isikute osavõtul;



kohtumised asendatakse juhul kui kohtumine jääb ära lapse haigestumise, muu

objektiivse põhjuse või lapse ema perekonnaliikmete sünnipäevade tõttu;



laps viibib emaga kõigi pühade ajal ja oma sünnipäeval;



tavapärane suhtluskord ei toimu ema suvepuhkuse ajal;

2-22-10329



laps võib soovi korral suhelda isaga telefoni teel.

2.1. Isa kohtub lapsega harva, võttes lapse kord kuus või harvem. Kompromissi täitis isa

nõuetekohaselt vaid 4 esimest kuud. Lapse isa on väga agressiivne, tal on raskusi oma

emotsioonide juhtimise ja viha kontrollimisega, mistõttu ei ole nädalavahetuseks lapse

andmine isa juurde turvaline. Vanemate kooselu ajal kogesid nii ema kui ka laps füüsilist ja

verbaalset vägivalda. Lapse isa lõi lapse ema neerude piirkonda, põhjustades

terviseprobleeme ja valu. Ei ole välistatud, et lapse isa võib teha viga ka lapsele. Isa on

kriminaalkorras karistatud (2016 ja 2020) ning välistada ei saa uute kuritegude toimepanekut.

Lapse isa kasutab vägivalda ka Y (lapse isa abikaasa) suhtes ning laps on olnud selle

tunnistaja. Isa kasutab lapse juuresolekul vulgaarseid väljendeid.

2.2. Lapse isa ei saa hakkama lapse eest hoolitsemisega. Isa toidab last kiirtoiduga, isa juures

viibimise ajal ei ole piisaval määral tagatud lapse päevakava. Isa tõi ühel korral lapse tagasi

öösel öösärgis ja teatas, et ei saa hakkama. Lapse sõnade kohaselt tarvitas isa tookord alkoholi

ning isa tülitses abikaasaga. Lapse ööbimine isa juures ei ole seega ohutu.

2.3. Isa on rikkunud ülalpidamiskohustust, elatise lahend on sundtäitmisel.

2.4. Ema ei ole takistanud isa ja lapse suhtlemist. Isa ise on muutnud suhted lapsega

pingeliseks. Ema ei ole alusetult väitnud, et laps on haige. Ärajäänud kohtumiste ajal oli laps

tegelikult haige. Pärast 27.03.2025 vanemate kirjavahetust ei ole isa proovinud lapse emaga

kontakteeruda lapsega kohtumiste teemal. Arvestades isa solvanguid ema suhtes, ei soovigi

ema isaga suhelda.

2.5. Kehtiv suhtluskord ei vasta lapse huvidele. Suhtluskorra muutmisel tuleb arvestada lapse

päevakava. Isa peab osalema lapse ja isa suhte tugevdamiseks pereteraapias.

3. Lapsele määratud esindaja vestles mõlema vanema ja lapsega.

3.1. Laps avaldas vestluses esindajale, et ta oli sellel aastal 2 kuud haige, oksendas, oli kõrge

palavik ning ta ei käinud lasteaias. Lapsel on sõbrannad ja vanem õde, vanaema ja vanaisa,

aga isa tal ei ole, isa sõitis ära. Laps ei mäleta, kuhu isa sõitis. Laps väitis, et varem suhtles

isaga, aga nüüd isa kaebas kohtusse, et elatist vähendada. Lapse sõnade kohaselt ajas ema isa

kodust välja. Laps teab, et isa elab Tallinnas. Laps avaldas esindajale, et ei soovi isaga

suhelda. Laps ei soovi, et isa kohtusse kaebaks. Varem käis laps isa juures, isal on koerad.

Laps mäletas, kuidas koerad kaklesid ja isa kakles oma elukaaslasega. Isa teeb süüa, aga

lapsele isa tehtud toit ei meeldi, lapse sõnade kohaselt teeb isa söögiks „mingit jama“, aga

peaks tegema normaalset toitu. Esindaja küsimusele, milline on normaalne toit, vastas laps, et

supp. Ema teeb borši, isa ei oska borši teha. Isa juures võib palju komme süüa. Laps on nõus

isaga jalutama minema. Hiljem kinnitas laps, et ei soovi ikkagi isaga suhelda ega jalutama

minna. Laps mainis, et isa tõi ta öösel ema juurde, sikutas kättpidi autost välja õue ja sõitis

ära. Isa enam Liisaga (elukaaslasega) koos ei ela ja kakleb temaga, nüüd on Liisa isa juurest

ära läinud. Laps näitas enda mobiiltelefoni, isa numbrit ta ei tea ja ei soovi isaga rääkida.

3.2. Lapsele määratud esindaja leidis, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et isa oleks lapsele

ohtlik. Lapse esindaja ei poolda jõu kasutamist lapse ema suhtes, kuna see peaks rakenduma

üksnes juhul, kui muud meetmed ei ole tulemust andnud. Hetkel ei esine selliseid tõsiseid

asjaolusid, mis nõuaksid jõu kasutamist lapse üle andmisel ja suhtluskorra täitmisel. Ka ei

poolda esindaja taotletud telefoni teel suhtlemise sagedust ja leiab, et 2–3 korda nädalas

telefoni teel suhelda on piisav. Taastamaks lapse usaldust isa vastu on põhjendatud alustada

2-22-10329

astmelise suhtluskorraga. Lapsel peaks olema aega, et tema jaoks uue olukorraga harjuda.

Esimesed kohtumised võiksid toimuda iga nädal ühel korral mängukeskustes,

batuudikeskustes, kinodes, kohvikutes vms ja esialgu ööbimiseta. Ühe kuu möödudes võiks

laps kohtuda isaga 2 korda kuus laupäeval ja pühapäeval ilma ööbimiseta, seejärel kuu

möödudes kaks korda kuus laupäevast pühapäevani ööbimisega ja alles seejärel võiks taastada

varasema suhtluskorra. Esindaja hinnangul ei pruugi suhtlus ööbimisega nädala sees olla kooli

mineva lapse huvides. Suvel nädal/nädal suhtluskorraks ei pruugi laps olla valmis mitte varem

kui suvel 2026.

4. Eestkosteasutus leidis, et suhtluskorra täitmine on vajalik lapse õiguste ja huvide kaitseks

ning lapse isa esitatud suhtluskord ei ole vastuolus lapse õigustega.

5. Maakohus kuulas 20.06.2025 lapse ära.

5.1. Laps oli julge ja rõõmsameelne, kuid napisõnaline ja pigem vastas küsimustele ega

hakanud midagi seletama omal algatusel. Laps oli lühikese veenmise järel nõus vestlema

kohtunikuga ilma ema juuresolekuta. Laps näitas kohtumajas liikudes, et julgeb kõndida ka

ilma teda saatva isikuta (ärakuulamise ruumist naasmisel jooksis ees ja näitas, et mäletab

teekonda tagasi). Ärakuulamise ruumis asus koheselt tegelema plastliivaga ja tema

käitumisest ei nähtunud, et ta tunneks end võõras keskkonnas ebamugavalt. Laps avaldas

esmalt, et soovib vestelda vene keeles, kuid kinnitas, et käis eestikeelses lasteaias ja vestluse

kestel vastas korduvalt ka eesti keeles. Vestlus käis vaheldumisi kahes keeles, olenevalt

sellest, kummas laps end konkreetsele küsimusele vastates tugevamalt tundis.

5.2. Laps ei osanud rääkida, kuidas on seni toimunud suhtlus isaga. Arvas, et kohtus isaga

viimati aasta tagasi. Hiljutise lasteaia lõpupeo kohta väitis laps, et isa vist ei käinud. Lasteaia

lõpetamise kinkidest mäletas ühte mänguasja, aga ei suutnud meenutada, mida isa ja ema

kinkisid. Laps teadis, mis nimega lasteaia lõpetab (ilmselt nimetas siiski lasteaiarühma, mitte

lasteaia nime), aga kooli nimi polnud meeles. Laps arvas, et kooli vist ei saa jalgsi, peab

minema autoga. Laps tavaliselt emaga koos mängib ja isa juures vaatab TV-d. Isa juures on

koerad ja ema juures on kassid, kellega saab mängida. Ema oskab hästi süüa teha, näiteks

borši, salatit. Isa ei oska hästi, teeb viinereid ja makarone. Isaga reisimist laps ei mäleta, aga

tahaks isaga reisida küll, näiteks Dubaisse. Laps ei ole Dubais käinud, aga arvas, et see

meeldiks talle. Emaga on reisinud, aga laps ei mäleta, kus täpselt.

5.3. Laps väitis, et ema ei ole isa kohta halvasti rääkinud, aga isa on ema kohta küll, samas

laps ei mäletanud, mida täpselt. Kohus ei saanud selget vastust sellele, kas kumbki vanem on

lapsega kurjustanud. Mõlemad vanemad on lapse arvates sõbralikud. Laps on isa juures

ööbinud, aga praegu ei saa ööbida, sest isa maja põles maha ja isa ööbib sõbra pool. Kaks ööd

isa juures viibida on lapsele sobiv. Laps ei osanud öelda, kas ta tahab suvel mingi aja pärast

nädal/nädal isaga viibida.

5.4. Kui lapsel on mure, siis räägib ta sellest pigem emale. Kui ta viibib isa juures, siis saab ka

isale rääkida. Isa telefoninumbrit lapsel ei ole ja laps ei oska öelda, kuidas ta saab isaga

ühendust võtta, kui tal selline soov on. Ema ei ole alkoholi tarbinud (ainult lastešampust), isa

on küll.

5.5. Maakohus märkis, et isa teema puudutamisel ei muutunud lapse muretu olek.

Ärakuulamise pinnalt ei jäänud muljet, et isaga seonduv tekitaks lapses mingilgi määral

negatiivseid emotsioone.

2-22-10329

Maakohtu määrus

6. Maakohus tunnistas 26.06.2025 määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. Maakohus

muutis Harju Maakohtu 28.10.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-10329 kehtestatud lapse ja

vanemate suhtluskorda ja kehtestas uue suhtluskorra järgmiselt.

6.1. Laps viibib isaga alates 01.08.2025 igal paaris nädala nädalavahetusel reede õhtul kella

18.00-st kuni pühapäeval kella 18.00-ni. Isa võtab lapse ema juurest ja viib tagasi ema juurde.

Kuni 31.07.2025 toimuvad kohtumised igal paaris nädala nädalavahetusel laupäeva hommikul

kella 11.00st kuni pühapäeva õhtul kella 18.00ni;

6.2. Laps viibib isaga ka igal kolmapäeval selliselt, et isa võtab lapse pärast kooli ning viib

ema juurde tagasi hiljemalt kell 19.00. Kui lapsel ei ole üleandmise päeval koolipäeva, siis

võtab isa lapse ema juurest kell 15.00 ja toob tagasi kell 19.00;

6.3. Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga. Kui emadepäev langeb isaga

veedetavale nädalavahetusele, toimub lapse üleandmine emale emadepäeva hommikul kell

11.00. Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, viibib laps isaga kell

11.00–18.00;

6.4. Jõulud (24.–26.12) veedab laps isaga 24.12 kella 11.00-st kuni 26.12 kella 18.00-ni.

Aastavahetuse (31.12–01.01) veedab laps emaga;

6.5. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel toimuvad lapse üleandmised ema elukohas;

6.6. Suveperioodil (alates juunikuu teise täisnädala reedest kuni 31. augustini) toimuva

suhtluse lepivad vanemad kokku hiljemalt iga aasta 1. maiks. Kokkuleppe puudumisel toimub

suhtlus selliselt, et üks punktis 6.1 toodud nädalavahetuse kohtumine asendub alates 2026. a

igal suvekuul ühe pikema kohtumisega, mille kestus on 2026. a vähemalt 5 ööpäeva ning

alates 2027. a vähemalt 1 nädal. Ülejäänud ulatuses kehtib punktis 6.1 toodud suhtluskord;

6.7. Lapse sünnipäeval on eemalviibival vanemal õigus kohtuda lapsega lapse õnnitlemiseks

ja kingi üleandmiseks;

6.8. Kompromissi täitmisel juhinduvad vanemad eeskätt lapse huvidest;

6.9. Kumbki vanem ei tee takistusi teisele vanemale sõita koos lapsega väljapoole Eesti

Vabariiki reisile kestusega maksimaalselt kuni kaks ööpäeva. Lapsega planeeritavast

välisreisist peab vanem teist vanemat eelnevalt teavitama mitte vähem kui kaks nädalat ette.

Pikemaks reisiks kui kaks ööpäeva peab vanemal olema teise vanema kirjalik nõusolek

(näiteks SMS, e-mail, Whatsapp jne);

6.10. Vanem, kellega koos laps viibib, tagab lapse osalemise huvitegevuses ning tervisliku

toitumise;

6.11. Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on lapsel õigus

eemalviibiva vanemaga suhelda telefoni teel. Vanem peab arvestama, et telefonisuhtlus

lapsega arvestaks lapse magamamineku aegasid. Vanem, kelle juures laps viibib, tagab

lapsele selleks vajaliku seadme ning telefoni- või internetiühenduse. Sobiv aeg lapsega

suhtlemiseks on eelduslikult teisipäeval ja neljapäeval 18 ja 20 vahel;

6.12. Lapse juuresolekul ei ole lubatud kasutada sündsusetuid väljendeid, samuti tuleb vältida

vestluseid teise vanema, tema kodu, lähedaste ning vanemate vaheliste kohtuvaidluste teemal.

Keelatud on lapse juuresolekul teise vanema ja tema lähedaste halvustamine. Kumbki vanem

tagab, et eeltoodud tingimusi täidavad ka lapsega koos viibivad teised isikud.

7. Maakohus leidis, et lepitusmenetlus tuleb tunnistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 563 lg 7 kohaselt ebaõnnestunuks. Vanemad lepitusmenetluses kokkuleppele ei

jõudnud.

2-22-10329

8. Vaidlus puudus, et kompromissiga kokkulepitud suhtlust ei ole toimunud ja vanemate vahel

pole ka muud suhtluskorra kokkulepet, mida mõlemad vanemad vabatahtlikult täidavad.

Samuti puudus vaidlus selles, et vähemalt viimasel ajal ei ole lapse isa saanud lapsega

kohtuda ette nähtud ulatuses ja põhjuseks ei saa olla ainult lapse haigestumine. Seega oli

tõendatud, et olemasolevat suhtluskorda on rikutud. Lapse ema avaldas, et ei kavatse edaspidi

olemasolevat suhtluskorda nõuetekohaselt täita, kuna ei pea suhtluskorda lapse huvidele

vastavaks. Mõlemad vanemad olid ühel meelel selles, et olemasolev suhtluskord ei vasta

enam täiel määral lapse huvidele ning lapse huvide tagamiseks ei piisa üksnes varasema

suhtluskorra sundtäidetavaks muutmisest.

9. Mõlema vanema väitel on osad kohtumised jäänud ära põhjendusel, et laps on haige, kuid

lapse isa arvates ei ole laps olnud tegelikult sedavõrd haige, et vajanuks pikalt kodus

viibimist.

9.1. Maakohus tuvastas 2025. a kohta esitatud tõenditest, et laps on olnud 2 korral pikalt

haigestunud. 21.01.2025 esines esmalt täpsustamata viirusnakkus koos kõrvavaluga ja

29.01.025 diagnoositi keskkõrvapõletik. 07.03.2025 diagnoositi mononukleoos ja angiin ning

16.04.2025 seisuga ei olnud laps päris tervenenud. Haige lapse transportimine ei ole üldjuhul

põhjendatud. Sel perioodil oli ööbimistega kohtumiste ärajätmine pigem põhjendatud.

9.2. Maakohus kahtles, kas taolised haigestumised takistasid lapsel kohtuda isaga ka

lühemaks ajaks ning telefoni või video teel suhelda. Esitatud teabest ei nähtunud, et ema oleks

pakkunud isale võimalust suhelda muul moel peale tavapäraste ööbimistega kohtumiste.

9.3. Regulaarseid kohtumisi ei toimunud ka haiguste vahepeal ega pärast lapse viimatist

tervenemist. Ema viitas lapse vähesele huvile isa suhtes ja soovimatusele isa juures ööbida,

samas ei esitanud konkreetseid väiteid selle kohta, kuidas on lapse vastumeelsus avaldunud

ning mida on lapse ema teinud selleks, et veenda last isaga kohtuma.

10. Ema hinnangul tuleb isa ja lapse suhtlust oluliselt piirata muu hulgas seetõttu, et isa on

kriminaalkorras karistatud (aastatel 2016 ja 2020) ja isa keelekasutus on vulgaarne. Maakohus

märkis, et lapse isa kuritegelik minevik ei saanud olla lapse emale teadmata, kui ta otsustas

alustada lapse isaga kooselu ja valis ta oma lapse vanemaks. Vähemalt 28.10.2022 seisuga

(kompromissi sõlmimine) ei pidanud lapse ema lapse isa lapsele ohtlikuks. Samuti saab

eeldada, et lapse isa on oma karistuse kandnud ja möödunust õiged järeldused teinud.

Maakohtu hinnangul pole usutav, et isa vulgaarne kõnekasutus on tekkinud alles hiljuti. Lapse

ema ei näinud seda ilmselt probleemina pere loomise otsuse tegemise ajal. Taoliste väidete

esiletoomine selgitamaks isa ja lapse suhtluse vähendamise vajadust ei tekita usaldusväärsust

ka ema muude väidete osas. Asjas esile toodu kohaselt esineb etteheidetavust sõnavalikul

mõlema vanema puhul. Lapse kõrvadele mitte mõeldud jutust tuleb hoiduda mõlemal

vanemal.

11. Lapse ema väidete usaldusväärsust vähendab nende vastuolu esitatud tõenditega. Lapse

ema väitis, et laps ei rääkinud pärast 30.05.2024 isa juurest öösel ära toomist mitu päeva ning

et ema oli sunnitud pöörduma arsti poole, kuid tõenditest sellist järeldust teha ei saa.

12. Maakohtule tekitas lapse ema puhul muret asjaolu, et lapse avaldatust nähtuvalt on ema

arutanud lapsega elatise vaidlust. Teave käimasoleva kohtumenetluse kohta, samuti võimaluse

kohta, et keegi kellegi kohtusse kaebab, sai lapsel pärineda vaid emalt. Kuna laps soovib olla

solidaarne mõlema vanemaga, siis tekitab igasugune viide teise vanema negatiivsetele

omadustele lapses konflikti.

2-22-10329

13. Ülalpidamise andmine lapsele on vajalik, kuid lubamatu on takistada lapse kohtumisi

vanemaga põhjusel, et vanem ei anna piisavalt ülalpidamist. Tõenditest nähtuvalt oli

suhtlemise vähendamise põhjuseks eeskätt kavatsus siduda lapsega suhtlemise võimalust ema

soovitud summas elatise tasumisega. Taoline käitumine on vastuolus perekonnaseaduse

(PKS) § 143 lg-tega 1 ja 2.

14. Maakohtul ei jäänud lapse ärakuulamisel avaldatu pinnalt mulje, et laps isa kardaks või ei

sooviks temaga suhelda. Laps avaldas varem soovimatust isaga suhtlemiseks oma esindajaga

vestlemisel, kuid ta oli selleks ajaks viibinud pikalt üksnes ema mõjuväljas ja sellisel juhul

võib oodata, et avaldused on mõjutatud lapse eest hoolitseva vanema seisukohtadest.

Ärakuulamisel avaldas laps pigem huvi isaga suhtlemise suhtes ja pidas võimalikuks ka tema

juures ööbimist 2 ööd järjest.

15. Maakohus ei tuvastanud, et lapse isa võiks olla mingilgi moel lapsele ohtlik. Selle pinnalt,

et lapse isa on kasutanud vägivalda lapse ema ja väidetavalt ka uue abikaasa suhtes, ei saa

eeldada, et isa kasutab vägivalda ka lapse suhtes. Lapse suhtes vägivalla kasutamine ei ole

tõendatud (mööndusega, et teiste isikute vastu suunatud vägivalla kogemine kahjustab ka

lapse enda vaimset tervist).

16. Esitatud teabest ei nähtunud ka, et isa oleks lapse hooletusse jätnud. Mis puutub lapse ema

juurde toomisesse keskööl ja napis rõivastuses, siis ei ole teada, mis juhtus sellele eelnevalt –

kas laps soovis ise koju tulla vms. Maakohus ei pidanud põhjendatuks pöörata ülemäära suurt

tähelepanu lapse rõivastusele – lapse ema ei ole toonud välja, et laps oleks öösärgis

külmetanud (oli juunikuu). Väsinud lapse ümberrõivastamine selleks, et ta kodus uuesti

ümberrõivastuks, ei oleks pruukinud olla mõistlik tegu. Olukorras, kus lapse isal ei olnud

mingil põhjusel võimalik lapse eest kohaselt hoolitseda, oli mõistlik anda laps üle teisele

vanemale.

17. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud maakohus põhjendatuks lapse ema nõudmist, et suhtlus

toimuks edaspidi vaid avalikes kohtades või kolmandate isikute juureolekul.

18. Maakohus pidas vajalikuks mõnevõrra muuta 28.10.2022 määrusega kehtestatud

suhtluskorda ning kehtestada uus suhtluskord, mis vastab enam kooli mineva lapse

vajadustele. Koolilapse puhul võib tekitada liigset pinget see, kui kooli mineku rutiin on

mõnel hommikul erinev ning pidevalt peab meeles pidama, et kooliks vajalikud asjad oleksid

kaasa pakitud. Lapse huvides on enam see, kui nädala sees ööbimistega kohtumisi ei toimu.

Samas peaks lapsel olema võimalus kohtuda isaga ka nädala sees. Seetõttu kehtestas

maakohus alates 26.06.2025 suhtluskorra, mille kohaselt toimuvad kohtumised paaris

nädalate nädalavahetustel reede õhtust pühapäeva õhtuni ning kolmapäeva õhtul peale kooli.

Et lapsel oleks pärast mõningast suhtluspausi uuesti võimalik rahulikult isaga suhtlema

harjuda, määras maakohus, et kuni 31.07.2025 toimuvad kohtumised esialgu ühe ööbimisega.

19. Kuivõrd ei ole ette teada, kas ja millal on laps valmis minema suveajal 50/50

suhtluskorrale ning kas lapse isal on aega tema eest sedavõrd suures ulatuses hoolitseda,

muutis maakohus suvist korda selliselt, et vanemad lepivad enne suve kokku konkreetse

suvevaheaja veetmise korra ning kokkuleppe puudumisel rakendub alates suvest 2026

resolutsioonis toodud alternatiivne suhtluskord, mis näeb lapsele ette võimaluse veeta isaga ka

pikemalt koos aega.

20. Telefonisuhtluse osas märkis maakohus, et lapsel peab olema võimalik võtta lahus viibiva

vanemaga ühendust siis, kui laps seda ise soovib. Vanemal tuleb arvestada, et laps ei pea ise

2-22-10329

olema igal ajal valmis vanemaga suhtlema – lapsel on ka muud plaanid ja tegevused. Seetõttu

märkis maakohus suhtluskorda eelduslikud ajad lapsevanema poolseks ühenduse võtmiseks,

mil lapse teisel vanemal tuleks võimaluse korral tagada lapse ligipääs suhtlemiskanalitele.

21. Maakohus pidas vajalikuks lisada suhtluskorda tingimuse, et vanemad peavad hoiduma

lapse juuresolekul sündsusetute väljendite kasutamisest, samuti teisest vanemast negatiivse

kuvandi loomisest ning tülitsemisest.

22. Lapse isale selgitas maakohus, et tal tuleb suhtuda edaspidi hooldusõigusest tulenevasse

kohustusse tõsisemalt, s.o hoida end kursis koolis toimuvaga (näiteks kooli ja pere vahelise

suhtlemise e-keskkonna vahendusel, vajadusel meililistid), tutvuda ka ise lapse

terviseandmetega Terviseportaali vahendusel jne.

23. Maakohus selgitas, et kohtul puudub õiguslik alus jätta TsMS § 5621 lg-s 1 sätestatud

nõue täitmata, s.o sunnivahendid määramata. TsMS § 5621 lg 1 alusel määrab kohus, et

kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse. Maakohus selgitas lapse isale, et

määratud suhtluskord on ka talle täitmiseks kohustuslik, s.o kohtumiste ärajätmine või

lühendamine on käsitletav suhtluskorra rikkumisena. Maakohus leidis, et siinsel juhul

puuduvad jõu kohaldamise eeldused ja seetõttu ei pidanud maakohus põhjendatuks määrata

jõu kasutamise võimalust.

24. Maakohus ei pidanud põhjendatuks määrata ema taotluse alusel, et suhtluskord kuulub

täitmisele alates hilisemast ajast (TsMS § 5621 lg 3 teine lause).

Määruskaebus

25. Lapse ema esitas 14.07.2025 määruskaebuse ja 13.08.2025 selle täienduse, milles palub

tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktide 2.1 ja 2.2 (siinse määruse punktid 6.1 ja

6.2) osas ja teha uue määruse, millega määrata suhtluskord ema pakutud viisil. Menetluskulud

palub ema jätta isa kanda.

25.1. Maakohus rajas lahendi üksnes lapse isa väidetele. Maakohus ei hinnanud lapse ema

esitatud tõendeid.

25.2. Maakohtu määratud suhtluskord on vastuolus lapse huvidega järgmistel põhjustel.

25.2.1. Lapse ema on saanud teada asjaoludest, mis tekitavad lapse emal kahtlusi lapse isa

psüühilise seisundi osas. Lapse ema väidab, et lapse isa masturbeeris teki all, olles lapsega

ühes voodis. Lapse ema esitab oma väite kinnitamiseks kuvatõmmised kirjavahetusest lapse

isa Y-ga, kes oli viidatud juhtumi pealtnägija. Viidatud lapse isa käitumist ei saa lugeda

ohutuks lapse psüühilise seisundi jaoks ja võib tekitada lapsel trauma, mis võib mõjutada

kogu lapse edasist elu.

25.2.2. Lapse ema hinnangul peab lapse isa läbima teraapia, et oma käitumine kontrolli alla

võtta. Samuti tuleb teha kindlaks, et lapse isal puuduvad seksuaalse käitumise häireid.

25.2.3. Lapse ema pakkus isale võimalust osaleda teraapias koos lapsega ja lapse emaga, kuid

lapse isa keeldus pakutud võimalusest.

25.3. Lapse ema ei nõustu maakohtu hinnanguga, mille kohaselt saab eeldada, et lapse isa on

möödunust õiged järeldused teinud. Maakohus jättis tuvastamata, et lapse isa suhtes on

alustatud uus kriminaalmenetluses seoses lapse isa vägivaldse käitumisega oma uue abikaasa

2-22-10329

suhtes. Kompromissi sõlmimisest on möödunud rohkem kui kolm aastat ning sellele aja

jooksul on lapse emale saanud teada korduvad koduse vägivalla juhtumid lapse isa uues

perekonnas ning üks kord lapse ema kutsus ise politsei lapse isa elukohta, kuna lapse isa uus

abikaasa kartis oma elu pärast.

25.4. Lapse emale jääb täielikult arusaamatuks maakohtu väide, et pole usutav, et isa

vulgaarne kõnepruuk on tekkinud alles hiljuti.

25.5. Arvestades lapse isa varasemat käitumist, ei saa lapse ema lubada isal kohtuda lapsega

omavahel usaldusisiku järelevalveta. Lapse ema palub määrata kohtumised Tallinna

Perekeskuses vähemalt 10 korral.

25.6. Lapse ema selgitab, et laps ei soovi ööbida isa juures ning kui lapse ema hakkab sellest

rääkima, tekkib lapsel ärevus ja pinge. Olukorra lahendamiseks ja lapse abistamiseks pöördus

lapse ema psühholoogi poole, kes kohtus lapsega ja esitas seejärel esmase psühholoogilise

järelduse, millest nähtub, et lapsel esineb suurenenud ärevus, sisemine pinge ja ambivalentsed

tunded seoses isaga suhtlemisega. Kohtumised isaga tekitavad lapses emotsionaalset

ebastabiilsust. Lapse emotsionaalse heaolu ja stabiilsuse säilitamiseks on oluline arvestada

tema tunnetega ning läheneda suhtluse korraldamisele järk-järgult ja ettevaatlikult.

26. Määruskaebuse täienduses toob lapse ema esile, et 09.08.2025 kasutas lapse isa füüsilist

jõudu Y suhtes, mille tulemusel sai viimane tervisekahjustused, mis fikseeriti arsti poolt.

Eeltoodu kinnitab, et lapse isa on äärmiselt agressiivne ja tal esinevad käitumisprobleemid.

Vägivaldses keskkonnas elamine, selle kogemine, nägemine või isegi ainult pealt kuulmine

(nt vanemad karjuvad teises toas) kasvatab tuntavalt riski sattuda tulevikus ise vägivalla

ohvriks või muutuda vägivallatsejaks. Ebaturvalise keskkonna mõjul nõrgeneb laste

immuunsüsteem ja võivad avalduda kroonilised haigused nagu näiteks reuma või astma,

rääkimata psüühilistest haigustest, nagu ärevushäire, isiksusehäired, depressioon, skisofreenia.

Menetluse edasine käik

27. Lapse isa palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud lapse ema kanda.

Seisukoha esitamise ajaks (11.08.2025) ei ole lapse ema võimaldanud isal lapsega kohtuda,

mistõttu pöördus lapse isa kohtutäituri poole. Vastuseks lapse ema 13.08.2025 esitatud

täiendusele märgib isa, et esitatud on alusetud süüdistused, mis pärinevad kolmandalt isikult,

mistõttu ei oma need siinses asjas mingit tõendusväärtust ja tuleb jätta tähelepanuta.

28. Lapse esindaja on seisukohal, et maakohtu määratud suhtluskord ei ole kooskõlas lapse

parimate huvidega eelkõige osas, millega maakohus lubas täitemenetluse algatamist. Esindaja

hinnangul tegi maakohus liiga järsu muudatuse suhtluskorras ega arvestanud, et laps on pikalt

kestnud haiguse tõttu mõnevõrra isast võõrdunud. Määruse põhjendustest ei nähtu, et

maakohus oleks püüdnud välja selgitada lapse arvamust. Määruskaebuse osas leiab, et

esitatud tõendid lapse seksuaalse väärkohtlemise kohta on ebapiisavad. Esitatud tõendite

alusel ei ole võimalik tuvastada, et lapsele oleks tekitatud kahju.

29. Eestkosteasutus toetab lapse esindaja arvamust ja peab mõistlikuks astmelise suhtluskorra

määramist. Lisaks peab isa tegema koostööd ja läbima koos lapsega teraapia suhete

taastamiseks.

30. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-22-10329

31. Ringkonnakohus kuulas 06.01.2026 ära vanemad ja lapse esindaja. Vanemad selgitasid, et

maakohtu määrust ei ole täidetud, laps kohtus isaga viimati juunis ja isa viis lapsele

koolimineku puhul 01.09.2025 lilled. Ema on ostnud lapsele uue SIM-kaardi, seega lapsel on

uus telefoninumber, mida isa ei tea. Ema väitel laps kardab isa juures olla. Ringkonnakohus

arutas vanematega kokkuleppe võimalusi ning isa ja lapse suhtluse taastamiseks järk-järgulise

suhtluskorra kehtestamist. Ema esindaja tegi ettepaneku isa ja lapse vaheliste telefonikõnede

taastamiseks ning isa ja lapse kohtumiseks kaks korda nädalas kaks tundi avalikus kohas

suhtluskorra esimese etapina. Ema toetas lapse esindaja ettepanekut järk-järguliseks

suhtluskorraks ja lapse-isa vahelise suhte taastamiseks. Kohus tegi lapse isale oma esindajaga

kompromissi arutamiseks vaheaja. Vaheajalt naastes teatas isa, et ei soovi lapsega suhelda,

lapse ja isa suhte taastamine tekitab lapsele stressi, sest ema on lapse meelsust isa suhtes

mõjutanud ning sellises olukorras suhtlema asumine põhjustab lapsele pingeid. Isa soovis ema

määruskaebuse rahuldamist. Lapse esindaja ei pidanud isa loobumist lapsega suhtlemisest ega

määruskaebuse õigeksvõttu suhtluse katkestamise eesmärgil lapse huvidele vastavaks.

Ringkonnakohus arutas menetlusosalistega, kas antud olukorras on mõistlik kehtestada

suhtluskord viisil, mis võimaldaks isa ja lapse suhte taastamist, tagades lapsele samaaegselt

tema huvide kaitse. Isa pakkus välja, et suhtleb lapsega, kui tal selline soov peaks tekkima,

igal teisel nädalavahetusel laupäeval ja pühapäeval ajavahemikus kell 12–18, teatades sellisest

soovist eelnevalt kaks nädalat ette. Ema leidis, et selline kohtumine võiks kesta maksimaalselt

kolm tundi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jäävad

menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse punktid 2.1–2.4,

2.6, 2.8 ja 2.9. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² koosmõjus TsMS §-ga 659 esitab

ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

33. Arvestades seda, et ringkonnakohtu istungil teatas isa, et ei kohtu enam lapsega ja soovib

ema määruskaebuse rahuldamist, tehes määruskaebuse õigeksvõtu avalduse, lahendab

ringkonnakohus esmalt õigeksvõtu küsimuse. Seejärel lahendab ringkonnakohus

määruskaebuse, arvestades isa kohtuistungil avaldatut, et ta ei soovi enam lapsega kohtuda.

2-22-10329

34. Määruskaebuse õigeksvõttu hagita perekonnaasjas TsMS ei reguleeri. TsMS § 477 lg 7

esimese lause alusel peab kohus kontrollima avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele

vastuväiteid ei esitata. Hagita menetluses kohalduva uurimispõhimõttega ei ole õigeksvõtul

põhineva lahendi tegemine kooskõlas. Isegi kui õigeksvõtuavaldus tehakse, ei järgne sellele

vahetult avalduse rahuldamine, vaid kohus saab nõude tunnustamist tõendite vaba hindamise

käigus arvesse võtta (TsMS komm II (2017), § 440, p 3.6). PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki

samas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest

lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

Ringkonnakohus leiab, et lapse huvides on isa ja lapse vahelise suhte taastamine ning isa

seisukoht, et ta enam lapsega ei kohtu, ei ole lapse huvides. Ringkonnakohus ei ole seotud ega

võta õigeksvõttu vastu, kuid arvestab isa avaldatut määruskaebuse lahendamisel.

35. Arvestades seda, et isa lapsega kohtuda ei soovi, ei pea ringkonnakohus vajalikuks

põhjalikult vastata ema määruskaebuse väidetele.

36. PKS § 143 lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemal on lisaks õigusele ka

kohustus lapsega suhelda (RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-113-14, p 28). Isa otsus mitte taastada

isiklikku suhtlust lapsega kahjustab lapse huve ja ühtlasi rikub isa sellega PKS § 143 lg 1

kohustust. Isa avaldas ühemõttelist soovi lapsega mitte kohtuda ning jäi kohtuistungil endale

kindlaks ka siis, kui kohus juhtis isa tähelepanu sellele, et see ei ole lapse huvidega kooskõlas.

Kuna isa on teatanud, et ei kavatse suhtluskorda järgida, määrab kohus isa ja lapse

suhtluskorra kindlaks sellises ulatuses, millises see lapse huve võimalikult vähesel määral

kahjustaks, jättes siiski võimaluse lapse ja isa suhte taastamiseks tulevikus.

37. Ringkonnakohus möönab, et lapse ja isa suhtluse taastumine eeldab isa soovi lapsega

suhelda, mille puudumist isa korduvalt ringkonnakohtu istungil kinnitas. Ringkonnakohus

määrab suhtlemise korra selliselt, et see võimaldab vastava soovi tekkimisel isa ja lapse

lähedussuhte vähemalt osalist taastamist. Kuna ringkonnakohtule ega menetlusosalistele ei ole

teada, milliseks on lapse elukorraldus kujunenud (ja kui vana ta on) ajaks, mil isa suhtlust

taastada soovib, ei ole kohtul võimalik suhtluskorras näha ette detailseid suhtluskorra

tingimusi. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks suhtluskorra reguleerimist selliselt, et see

tagaks isale lapsega lähedussuhte taastamise ja selle säilitamise võimalikkuse tulevikus

vähemalt minimaalsel määral.

38. Tallinna Ringkonnakohtu 06.01.2026 kohtuistungil avaldas isa, et lapsega suhte

taastamiseks, kui ta seda kunagi soovib, oleks piisav ülenädalati laupäeval ja pühapäeval

kohtumine lapsega ajavahemikus kell 12–18. Ema avaldas, et tema hinnangul oleks mõistlik

kohtumisi alustada 3 h kaupa. Ringkonnakohus nõustub sellega. Olukorras, kus isa lapsega

sidet pidada ei soovi, oleks kahel järjestikusel nädalapäeval 5-tunnine kohtumine lapsele

koormav. Lapse lähedussuhe isaga on juba praeguseks katkenud ning kui isa lapsega kohtuda

ei soovi, tuleb eeldada veelgi suuremat võõrdumist. Samuti avaldasid mõlemad vanemad, et

isal tuleks oma kohtumise soovist teatada vähemalt kaks nädalat ette. Ringkonnakohtu

hinnangul on see põhjendatud. Kuna isa on teatanud, et ta lapsega kohtuma ei hakka, siis ei

ole lapse huvides see, et iga teine nädalavahetus oleks lapsel potentsiaalse kohtumise jaoks

isaga broneeritud – see ei võimalda igal teisel nädalavahetusel lapsel osaleda teistel üritustel

või planeerida tegevusi ema või teiste lähedastega. Samuti juhul, kui lapse isal ei oleks

etteteatamiskohustust, kogeks laps igal teisel nädalavahetusel pettumust ja altvedamistunnet

selles, et isa temaga suhelda ei soovi. See tekitaks lapses veelgi suurema vastumeelsuse isa

suhtes ja kahjustaks suhte taastamise võimalikkust tulevikus.

2-22-10329

39. Harju Maakohtu määruses nägi kohus ette suhtlemiskorra, milles on pikemad

suhtluskorrad pühade ning koolivaheaegade puhuks. Ringkonnakohus ei pea lapse huvidele

vastavaks suhtluskorda, milles on ette nähtud pikemad suhtluskorrad, kui isa suhet lapsega

taastada ei soovi. Järk-järgulise suhte taastamise võimaluse kasutamata jätmise korral

põhjustab kohe pikemate ja ööbimistega koosviibimine lapsele pingeid ja ohustab turvatunnet.

Seetõttu määrab ringkonnakohus, et pühade, tähtpäevade ja vaheaegadel toimub suhtlus

samuti ilma ööbimiseta, kuid isal on võimalik ka nimetatud perioode kasutada suhte

taastamiseks. Ringkonnakohus määrab järgmist:

39.1. Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga. Kui isadepäev langeb emaga

veedetavale nädalavahetusele, viibib laps isaga kell 12.00-15.00. Isadepäeva veetmise soovist

lapsega teatab isa emale ette vähemalt kaks nädalat.

39.2. Jõululaupäeva (24.12) veedab laps isaga kell 12.00–15.00. Jõululaupäeva veetmise

soovist lapsega teatab isa emale ette vähemalt kaks nädalat.

39.3. Isa ei tee emale takistusi sõita koos lapsega väljapoole Eesti Vabariiki reisile kestusega

maksimaalselt kuni kaks ööpäeva. Lapsega planeeritavast välisreisist peab ema isa eelnevalt

teavitama mitte vähem kui kaks nädalat ette. Pikemaks reisiks kui kaks ööpäeva peab emal

olema isa kirjalik nõusolek (näiteks SMS, e-mail, Whatsapp jne).

40. Maakohtu määruse muud resolutsiooni punktid jäävad kehtima.

41. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2⁶

lg 1 sätestab, et kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes

või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne 2022. aasta 1. septembrit, lahendab kohus

avalduse enne 2022. aasta 1. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja

lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Sama sätte lõike 2 järgi

kohaldatakse lõikes 1 nimetatud asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete täidetavusele

enne 2022. aasta 1. septembrit kehtinud seadust. Riikliku perelepitusteenuse seaduse 438 SE

seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et nende lahendite ja kokkulepete täidetavusele, mis on

tehtud enne 01.09.2022 alustatud menetlustes, kohaldatakse enne 01.09.2022 lahendite ja

kokkulepete täidetavuse kohta kehtinud regulatsiooni. Seega tuleb selliste lahendite puhul

jätkuvalt enne sunnimeetmete määramist läbi viia kohtulik lepitusmenetlus ja lapsega

suhtlemise korraldamise asjades saab sundtäitmise algatada üksnes pärast kohtuliku

lepitusmenetluse läbiviimist sunnimeetmete määramise kohta tehtud kohtulahendi alusel ning

lepituskokkulepete alusel sundtäitmist algatada ei saa. Siinses asjas on lepitusmenetlus

ebaõnnestunud.

TMS § 179 lg 2 kohaselt juhul, kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur

sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Hagita

menetluses on avaldajaks sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik. Trahv nõutakse sisse

riigieelarvesse. TMS § 179 lg 2² kohaselt teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata

kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine

ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või

sellest hoidumise kohustusest. Kohtumääruse tervikresolutsioonis määratud suhtluskorra

rikkumisel on vanema taotlusel kohtutäituril õigus rakendada teise vanema osas TMS § 179

lg-tes 2¹ ja 2² sätestatud rahatrahve ja aresti.

2-22-10329

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane. Lõike 3 alusel võib kohus hagita perekonnaasja kulud jätta täielikult või

osaliselt riigi kanda. Kuna lahend on tehtud lapse huvides ning menetluskulude lapse kanda

jätmine ei ole õiglane, määrab kohus, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi

kanda ning lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.

43. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)