2-24-116577/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-116577

Kohtuasi

Lennuabi OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu

võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.05.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Lennuabi OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2479,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010),

lepinguline esindaja Nele Mals

Kostja Air Baltic Corporation AS (välismaa registrikood

40003245752), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Timo Kullerkupp ja Kai Villemsonn ning vandeadvokaadi

abi Mikk Ilves

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26.05.2025 otsus osas, milles Harju Maakohus jättis

Lennuabi OÜ põhinõude 1600 euro ulatuses ja sellelt arvestatava viivisenõude,

samuti sissenõudekulude 160 euro ulatuses rahuldamata ja menetluskulude

jaotuse osas.

2. Teha asjas uus otsus, millega mõista Air Baltic Corporation AS-lt Lennuabi OÜ

kasuks välja põhivõlgnevus 1600 eurot, sellelt sissenõutavaks muutunud viivis

37,07 eurot alates 02.05.2024 kuni hagi esitamiseni (08.07.2024), alates 09.07.2024

kuni kohustuse kohase täitmiseni edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras ja sissenõudekulu 160 eurot.

3. Rahuldada Lennuabi OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Võtta vastu hageja Lennuabi OÜ loobumine põhinõudest 1600 eurot, sellelt

arvestatud viivise ja sissenõudmiskulude nõudelt 120 eurot osas (reisijad ML,

JL ja EP) ja lõpetada selles osas menetlus.

2-24-116577

4.2. Rahuldada hagi osaliselt.

4.3. Mõista Air Baltic Corporation AS-lt Lennuabi OÜ kasuks välja põhivõlg 1600

eurot, sellelt sissenõutavaks muutunud viivis 37,07 eurot alates 02.05.2024

kuni hagi esitamiseni (08.07.2024), alates 09.07.2024 kuni kohustuse kohase

täitmiseni edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja

sissenõudekulu 160 eurot.

4.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Lennuabi OÜ (hageja) esitas 02.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Air Baltic Corporation AS-lt (kostja) 3920 euro saamiseks. Seoses kostja

vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 08.07.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõla 3600 eurot, sissenõudmiskulud 320 eurot ja viivise. Hageja

loobus 19.09.2024 seisukohas

reisijate ML, JL ja EP lennuhüvitise nõuetest,

sissenõudmiskuludest ja viivisest. Pärast hagist osalist loobumist palus hageja kostjalt välja

mõista põhivõla 2000 eurot, sissenõudmiskulud 200 eurot, hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 46,34 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teise lauses

sätestatud määras alates 09.07.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

2.1. Hagiavalduse kohaselt oli LK (reisija 1), EL (reisija 2), KP (reisija 3), MM (reisija 4) ja

JP (reisija 5) (edaspidi reisijad 1–5 koos reisijad) broneeringud Air Baltic Corporation AS

10.10.2023 lennule BT498 suunaga Dubrovnik-Riia-Tallinn. Lend BT498 suunaga

Dubrovnik-Riia pidi saabuma 10.10.2023 kell 15.30, kuid saabus hilinemisega 10.10.2023

kell 21.05. Seega lend hilines üle 5,5 tunni, mistõttu jäid reisijad maha Riia-Tallinn lennust.

Lennu vahemaa suunaga Dubrovnik-Riia-Tallinn vahel on 1929 km.

2.2. Kuna lend hilines sihtpunkti üle 3 tunni tekkis reisijatel Euroopa Parlamendi ja nõukogu

11.02.2004 määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele

lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest

antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91

(lennureisijate määrus), art 7 lg 1 (b) alusel õigus saada 400 euro suurust hüvitist. Kõik

reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale. Kostja ei tõendanud, et vaidlusaluse lennu

2-24-116577

hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mis välistanuks lennureisijate määruse art 5 lg 3

alusel hüvitise maksmise.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

3.1. Lend Dubrovnik-Riia marsruudil (BT498) hilines, kuna algselt planeeritud lennuk

(YLAAS) sattus eelneval lennul BT497 linnuga kokkupõrkesse. Selle tõttu tuli lennukit

kontrollida ning see ei saanud järgmist lendu teenindada. Hilinemise vähendamiseks otsustas

lennufirma saata asenduslennuki (YLCSL), mis pidi esmalt Pariisist Riiga naasma ja vajas ka

valmisolekuks lisaaega. Asenduslennuk saabus Dubrovnikusse hiljem, mistõttu väljus lend

BT498 ja saabus Riiga plaanitust hiljem. Hilinemise põhjuseks märgiti lennukikahjustus

linnuga kokkupõrke tõttu, mida käsitletakse lennuettevõtja kontrolli alt väljuva erakorralise

asjaoluna vastavalt lennureisijate määrusele.

3.2. Kostja võttis kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et lennutõrget vältida. Siinsel juhul ei

olnud kostjal, eeskätt tehnilises ja halduslikus plaanis, võimalik võtta otseselt või kaudselt

ennetavaid meetmeid linnuga kokkupõrke ohu vähendamiseks ja isegi ennetamiseks või

sellele järgnenud kohustusliku lennuki kontrolli vältimiseks. See-eest otsustas kostja

toimetada Riia lennujaamast Dubrovniku lennujaama asenduslennuki koos varumeeskonnaga

ning korraldas ümber reisija 1 reisi läbi Ateena.

3.3. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma lennureisijate määruse art 7

hüvitist, kuna lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ning kostja võttis asjaolusid

arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida. Põhinõude rahuldamata

jätmise tõttu tuleks jätta rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded.

Maakohtu otsus

4. Maakohus võttis 26.05.2025 otsusega vastu hageja loobumise põhinõudest 1600 eurot,

sellelt arvestatud viivise ja sissenõudmiskulude nõudelt 120 eurot osas (reisijad ML, JL ja EP)

ja lõpetas selles osas menetlus ning ülejäänud osas jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus menetles asja lihtmenetluses ega andnud luba otsuse

edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10).

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud poolte vahel vaidlust järgmistes olulistes

asjaoludes:



reisijatel oli broneering 10.10.2023 kostja opereeritaval lennul BT498 suunaga Dubrovnik-

Riia-Tallinn. Lend BT498 suunaga Dubrovnik-Riia pidi saabuma 10.10.2023 kell 15.30,

kuid saabus hilinemisega 10.10.2023 kell 21.05, mistõttu jõudsid reisijad Tallinnasse

hilinenult;



reisijale 1 pakuti asenduslendudeks 10.10.2023 lend Dubrovnik-Ateena (OU300) kell

16.45 saabumisega Riias kell 19.20 ja 10.10.2023 lend Ateena-Tallinn (A3 770) kell 23.00

saabumisega Tallinnas kell 02.45+1;



reisijatele 2–5 pakuti BT317 asenduslennuks 11.10.2023 lend Riia-Tallinn (BT311)

väljumisega kell 07.35 saabumisega Tallinnas kell 08.25;



reisijate lend hilines üle 5,5 tunni;



lennu vahemaa suunaga Dubrovnik-Riia-Tallinn vahel on 1929 km;



kõik reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.

2-24-116577

4.2. Lennureisijate määruse art 5 lg 3 järgi ei ole lennuettevõtja kohustatud tasuma art 7

kohast hüvitist, kui ta suudab tõendada, et lend tühistati erakorraliste asjaolude tõttu, mida ei

oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Maakohus leidis,

et kostja ei ole kohustatud maksma art 7 kohast hüvitist, kuna lennu hilinemise põhjustasid

erakorralised asjaolud ning kostja võttis asjaolusid arvestades kasutusele kõik mõistlikud

meetmed, et hilinemist vältida.

4.3. Kostja tõendas, et 10.10.2023 lennu BT498 tühistamise põhjustasid erakorralised

asjaolud.

4.3.1. Maakohus tuvastas, et 10.10.2023 lendu BT498 pidi teenindama eelnevalt lendu BT497

suunal Riia-Dubrovnik teenindanud lennuk (registreerimisnumbriga YLAAS). Lennu BT497

kapteni raporti ja lennuki registreerimismärgiga YLAAS logi kohaselt lendu BT497

teenindanud lennukit tabas kokkupõrge linnuga. Kostja operatiivjuhtimiskeskus võttis kell

10.26 UTC vastu otsuse saata Riiast lendu BT498 teenindama teine lennuk

(registreerimisnumbriga YLCSL). Sellele viitab kood ACH – „Aircraft Change“ ehk lennuki

vahetus. Seega, kui eelnevalt pidi lendu BT498 teenindama lennu registreerimisnumbriga

YLAAS, siis pärast lennuki vahetust teenindas seda lendu hoopis lennuk

registreerimismärgiga YLCSL. Maakohus tuvastas, et asenduslennuk registreerimismärgiga

YLCSL väljus Riia lennujaamast kell 12.19 UTC ning saabus Dubrovniku 14.32 UTC (16.32

kohalik aeg). Pärast asenduslennuki saabumist, väljus lend BT498 kell 15.19 UTC ning

saabus Riiga kell 18.09 UTC (21.09 kohalik aeg). Maakohus tuvastas, et lennuki BT498 logist

nähtub viide IATA hilinemiskoodile DF, mis viitab kahjustustele lennutoimingute ajal, linnu-

või pikselöögid, turbulents, raske või ülekaaluline maandumine, kokkupõrge ruleerimise ajal.

4.3.2. Hageja jättis tähelepanuta, et nii lennu BT497 väljumise kui ka maandumise aeg,

samuti linnuga kokkupõrke aeg oli märgitud erinevates ajatsoonides, millest tingituna jõudis

hageja ebaõigete järeldusteni. Lend BT497 suunaga Riia-Dubrovnik väljus Riia lennujaamast

kell 09.38 AM EEST (06.38 UTC) ning maandus Dubrovniku lennujaamas kell 10.51 AM

CEST (08.51 UTC). Lennu BT497 kapteni raportis oli märgitud linnuga kokkupõrke

intsidendi ajaks 10.10.2023 kell 06.35 UTC. Seega ei põrganud lendu BT497 teenindanud

lennuk linnuga kokku 3 tundi enne kõnealuse lennu väljumist, nagu väitis hageja, vaid hageja

ajas segi kapteni raportis märgitud UTC ja lennu lähtejaamas kasutatava ajavööndi ajad (mis

erinevad 3h).

4.3.3. Seega tõendas kostja, et kokkupõrge leidis aset 10.10.2023 lennu BT497 suunal Riia-

Dubrovinik ajal, mitte juba Riia lennujaamas, kuivõrd lennuk ei olnud kohustatud läbima Riia

lennujaamas läbivaatust. Asjaolu, et lennuk ei pidanud läbima kohustuslikku ülevaatust,

tõendas ka see, et, et lennuk väljus Riiast 23 minutit varem. Lisaks oli kapteni raportis kirjas,

et linnujäänuseid leiti lennuk nina radoomil pärast lendu BT497.

4.3.4. Maakohus nõustus kostjaga, et kokkupõrge linnuga ja sellest kokkupõrkest tingitud

võimalik vigastus, väljub lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt. Euroopa Liidu

Lennundusohutusameti (EASA) eeskirjade kohaselt pärast lindude kokkupõrget lennukiga on

kohustuslik teostada põhjalik tehniline kontroll enne järgmise lennu lubamist. EASA rõhutab,

et pärast igasugust lindude kokkupõrget tuleb lennuk maandumise järel põhjalikult üle

vaadata.

4.3.5. Eeltoodust tulevalt tuli nimetatud kokkupõrge kvalifitseerida „erakorraliseks asjaoluks“

lennureisijate määruse art 5 lg 3 tähenduses.

2-24-116577

4.4. Kostja võttis kasutusele mõistlikud meetmed, et lennutõrget vältida.

4.4.1. Maakohus viitas Euroopa Kohtu 11.06.2020 lahendi C-74/19 p-s 57 toodud

seisukohale, mille kohaselt lendu opereeriv lennuettevõtja vabaneb erakorralise asjaolu

ilmnemisel hüvitise maksmise kohustusest siis, kui ta suudab tõendada, et ta oli kogu tema

käsutuses olevat personali või seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud olukorrale

vastavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks asjaomase lennu tühistamise või

pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta teeks oma ettevõtte suutlikkuse

seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi.

4.4.2. Hageja hinnangul oleks kostja saanud reisijad lõppsihtkohta transportida 10.10.2023

kell 16.18 väljunud lennuga suunal Dubrovnik-Kopenhaagen-Helsinki-Tallinn, millega

oleksid reisijad Tallinna jõudnud 11.10.2023 kell 00.28, või 10.10.2023 kell 15.16 väljunud

lennuga suunal Dubrovnik-Ateena-Tallinn, millega oleksid reisijad Tallinna jõudnud

11.10.2023 kell 02.45.

4.4.3. Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega. Selleks, et vabaneda hüvitise maksmise

kohustusest, peab lennuettevõtja erakorraliste asjaolude korral tõendama, et neid ei oleks

saanud vältida isegi siis, kui lennuettevõtja oleks kasutusele võtnud kõik mõistlikud meetmed.

Euroopa Kohus on leidnud, et lennureisijate määruse art 5 lg 3 kohaselt võib seada

lennuettevõtjale kohustuse korraldada oma tegevust aegsasti selliselt, et kavandatud lennud

toimuksid pärast erakorraliste asjaolude lõppemist, st teatava ajavahemiku jooksul pärast

kavandatud väljumisaega. Eelkõige peaks lennuettevõtja nägema ette teatava ajavaru, mis

lubaks tal võimaluse korral teostada kogu lennu, kui erakorralised asjaolud on lõppenud.

Sellist ajavaru hinnatakse juhtumipõhiselt. Art 5 lg 3 ei saa tõlgendada selliselt, et see paneb

kohustuse planeerida mõistliku meetmena üldiselt ja erisusteta minimaalset ajavaru, mida

kohaldatakse ühtmoodi kõigi lennuettevõtjate suhtes kõigis olukordades, kus ilmnevad

erakorralised asjaolud.

4.4.4. Kostja selgitas, et lennuettevõtjad saavad reisijaid ümber broneerida ainult nendele

lendudele, mille puhul eksisteerivad lennuettevõtjate vahel koodijagamise- või interline

kokkulepped. Ümberbroneerimine väljapoole neid kokkuleppeid oleks: (i) logistiliselt

teostamatu, kuna puudub juurdepääs teiste vedajate broneerimissüsteemidele, ning (ii)

õiguslikult ebakindel, sest puudub lepinguline alus pileti ja kulude katmiseks. Vaidlust ei

olnud selle üle, et siinsel juhul pakkus kostja reisijale 1 asenduslennuks 10.10.2023 lendu

Dubrovnik-Ateena (OU300) kell 16.45 saabumisega Riias kell 19.20 ja 10.10.2023 lendu

Ateena-Tallinn (A3 770) kell 23.00 saabumisega Tallinnas kell 02.45+1. Seega pakkus kostja

asenduslennuks hageja poolt välja toodud lendu. Tegemist oli Aegean Airlines'i lennuga

(kood A3). Seega ei kasutanud kostja asenduslennu pakkumisel üksnes enda lende. Air

Balticu veebilehelt nähtuvad kõik lennuettevõtjad, kellega kostjal on koodijagamise

kokkulepe. Hageja viidatud lendu suunal Dubrovnik-Kopenhaagen teostas lennuettevõtja

(Norwegian Air International), kellega kostjal ei ole koodijagamise-või interline kokkulepet.

4.4.5. Maakohus tuvastas, et 10.10.2023 lennule nr BT498 suunal Dubrovnik-Riia oli

broneeritud 113 reisijat, kellest omakorda 106 reisijat lendasid viidatud lennuga. Maakohus

tuvastas, et 106 reisijast pidi kostja ümber broneerima 24 reisijat, kuivõrd nad jäid Riias maha

oma jätkulennust. Nimetatud raportist nähtub, et kostja on kasutanud ka teisi lennuettevõtjaid

ja ka marsruute kui tema enda lennud. Näiteks kostja on kasutanud nii Lufthansa (koodiga

LH) kui ka Croatia Ailrline (koodiga OU) lende. Seega asjaolu, et reisijad, kes on oma nõude

hagejale loovutanud, paigutati kostja enda asenduslennule, ei tähenda, et kostja ei oleks teiste

lennuettevõtjate poole abi saamiseks pöördunud. Siinsel juhul on kostja seda teinud ega ole

2-24-116577

piirdunud asenduslennu pakkumisel vaid enda järgmise võimaliku lennuga. Arvestada tuleb

siin ka sellega, et asenduslend tuli leida kokku 24 reisijale. Eeltoodust tulenevalt puudus

maakohtul alus kahelda, et kostja valis reisijate lõppsihtpunkti transportimiseks kõige kiirema

ja reisijaid vähem koormava lennu ehk võttis kõik mõistlikud meetmed lennu pikaajalise

hilinemisega kaasnevate tagajärgede leevendamiseks.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, ning teha selles osas uue

otsuse, millega rahuldada hageja esitatud lennuhüvitise nõuded 2000 eurot ja nendega

seonduvad kõrvalnõuded, s.o sissenõudmiskulud 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

83,41 eurot ning viivisenõue põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

09.07.2024 kuni nõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

5.1. Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme, hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus

oluliselt selgitamis- ja kohtulahendi põhjendamiskohustust ning ei võtnud arvesse Riigikohtu

ja ringkonnakohtute praktikat.

5.2. Maakohus järeldas, et linnuga kokkupõrge toimus kapteni raporti järgi 10.10.2023 kell

06.35 UTC, kuigi kapteni raportil puudub märge aasta kohta, sellel on ainult kuupäev ja

kellaeg. Hageja seadis tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla ja ka kostja väitis, et kapteni

raportis esitatud andmed ei ole õiged. Samuti järeldas maakohus, et lennuk ei pidanud läbima

kohustuslikku ülevaatust, kuna lennuk väljus Riiast 23 minutit varem, kuid samas viitas, et

EASA eeskirjade kohaselt pärast lindude kokkupõrget lennukiga on kohustuslik viia läbi

põhjalik tehniline kontroll enne järgmise lennu lubamist. Hagejale jääb arusaamatuks,

millisele tõendile tuginevalt jõudis maakohus järeldusele, et lennuk väljus Riiast 23 minutit

varem – sellekohast tõendit ei ole esitanud. Hageja esitas tõendina flightradar24.com

väljavõtte, et lennuk väljus Riiast 10.10.2023 kell 09.38 (06.38 UTC) ja saabus

Dubrovnikusse 23 minutit varem, ning kostja esitas tõendina kapteni raporti, mille järgi

toimus linnuga kokkupõrge 10.10.2023 kell 06.35 UTC. Seega toimus kokkupõrge enne lennu

väljumist ja lennuk oleks pidanud mitte väljuma või pöörduma tagasi Riiga ning läbima

põhjaliku tehnilise kontrolli. Eeltoodust tulenevat hindas maakohus tõendeid ebaõigesti ja

lahendist ei nähtu, miks kohus pidas kostja tõendit usaldusväärseks ja hageja tõendeid ei

pidanud usaldusväärseteks.

5.3. Maakohus tõlgendas vääralt lennureisijate määruse art 5 lg 3. Maakohus leidis, et

lennuettevõtja täitis oma kohustuse, rakendades „mõistlikke meetmeid“, ning aktsepteeris

piirangutena ümbersuunamise „logistilist teostamatust“ ja „õiguslikku ebakindlust“ väljaspool

koodijagamise ja interline-kokkuleppeid. Maakohus pidas piisavaks, et valiti kiireim ja

reisijaid vähim koormav lahendus olemasolevate partnerlussuhete piires. Selline lähenemine

erineb oluliselt Tallinna Ringkonnakohtu ja Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjas 2-23-12908,

mille kohaselt tuleb „kõiki vajalikke meetmeid“ tõlgendada rangemalt: lennuettevõtja peab

proaktiivselt uurima ja pakkuma kõiki võimalikke ümbersuunamisvõimalusi, sh teiste

lennuettevõtjatega ja sõltumata alliansist, välja arvatud juhul, kui see tooks kaasa

vastuvõetamatuid ohverdusi. Samuti rõhutatakse, et reisijatel ei ole kohustust ise alternatiive

otsida ega teavet hankida.

5.4. Euroopa Kohtu järjepidev praktika (nt kohtuasjad C-354/18 ja C-516/23) rõhutab

lennuettevõtja kohustust reisijaid teavitada kõigist alternatiivlendudest ja kinnitab reisija

õigust mitte ise aktiivselt alternatiive otsida.

2-24-116577

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada

ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega

rahuldab hagi osaliselt. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3

esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinsel

juhul vaidlustas hageja maakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Maakohtu otsust ei

ole vaidlustatud ja see on seega TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause järgi jõustunud

osas, millega maakohus võttis vastu hageja loobumise põhinõudest 1600 euro ulatuses

(reisijate ML, JL ja EP loovutatud hüvitisnõuded).

9. Ringkonnakohus võtab vaidluse lahendamisel aluseks siinse otsuse punktis 4.1. nimetatud

ja maakohtu otsusega tuvastatud asjaolud.

10. Hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette tõendite igakülgse, objektiivse ja

täieliku hindamise kohustuse rikkumist, kui maakohus jõudis järeldusele, et eelnevat lendu

(BT498) teenindav lennuk põrkas kokku linnuga. Ringkonnakohus järeldab sellest, et hageja

hinnangul tuvastas maakohus ebaõigesti, et lennukivahetuse põhjustas eelneval lennul

toimunud kokkupõrge linnuga. Hageja on esitanud flightradar.com väljavõtte, mille andmetel

väljus lennuk Riiast 10.10.2023 kell 06.38 UTC ja saabus Dubrovnikusse 23 minutit enne

planeeritud saabumisaega. Kostja esitatud kapteni raporti (dtl 97–98) kohaselt toimus

kokkupõrge linnuga kell 06.35. Kapteni raporti kohaselt on lennuki ninalt leitud

linnujäänused. Seejuures on kostja selgitanud, et kapteni raportis on kokkupõrke ajaks

ekslikult märgitud lennu planeeritud väljumisaeg. Lennuki logi (dtl 108–109) kohaselt on

lennuk 10.10.2023 kell 9.30–15.45 läbinud maapealse inspekteerimise seoses lennuki ja linnu

kokkupõrkega.

10.1. Hageja hinnangul, kuna kapteni raport ei sisalda aastaarvu, ei ole see linnuga

kokkupõrke tuvastamiseks tõendina usaldusväärne, eriti arvestades, et kostja ise on selles

möönnud ka kellaaja viga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hageja ei ole toonud esile mis

tahes asjaolusid, mis viitaksid, et kapteni raport võiks käia mõne muu aasta kui 2023 kohta.

Seetõttu peab ringkonnakohus tõendit usaldusväärseks, kuigi sellel puudub aastaarv. Samuti

haakub kapteni raport lennuki logiga, mille kohaselt on lennuk pärast Dubrovnikusse

saabumist olnud samal päeval maapealses kontrollis, kuna lennuk põrkas kokku linnuga.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et lennuk registreerimismärgiga

YLAAS põrkas eelneval lennul nr BT497 kokku linnuga. Lennureisijate määruse art 5 lg 3

järgi ei ole lennuettevõtja kohustatud tasuma art 7 kohast hüvitist, kui ta suudab tõendada, et

lend tühistati erakorraliste asjaolude tõttu, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks

võetud kõik vajalikud meetmed. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta hageja, et kokkupõrge

linnuga on käsitatav erakorralise asjaoluna lennureisijate määruse art 5 lg 3 mõttes.

2-24-116577

11. Lennureisijate määruse art 5 lg 3 järgi ei ole lennuettevõtja kohustatud tasuma hüvitist,

kui ta suudab tõendada, et lend tühistati erakorraliste asjaolude tõttu, mida ei oleks suudetud

vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Seega ühenduse seadusandja mõte

ei olnud lennu tühistamise või hilinemise korral reisijatele hüvitise maksmise kohustusest

vabastada mitte kõigi erakorraliste asjaolude puhul, vaid üksnes nende, mida ei oleks saanud

vältida või ületada isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed. Lennuettevõte peab

tõendama, et isegi kogu tema käsutuses oleva personali või kõigi seadmete ja rahaliste

vahendite kasutamisega ei oleks ta oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel

vastuvõetamatute ohverdustega nõustumata saanud ilmselgelt vältida, et need erakorralised

asjaolud, millega ta silmitsi seisis, viiksid lennu tühistamiseni (Wallentin-Hermann, C-549/07

p 39-41). Hoolsus, mida nõutakse lennuettevõtjalt selleks, et ta vabaneks hüvitise maksmise

kohustusest, eeldab seda, et ta rakendab kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et tagada

teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Selline

hoolsus eeldab mh, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mis saabuvad

sihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (RKTKm 19.11.2025, 2-23-

117906/34, p 17).

11.1. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas kostja oleks pidanud

reisijatele asenduslendude otsimisel pakkuma ka nende lennundusettevõtete lendusid, mis ei

kuulu kostjaga samasse lennundusallianssi.

11.2. Hageja heidab kostjale ette, et kostja oleks saanud reisijad Tallinnasse transportida

10.10.2023 kell 16.18 väljunud lennuga suunal Dubrovnik-Kopenhaagen-Helsinki-Tallinn,

millega oleksid reisijad Tallinna jõudnud 11.10.2023 kell 00.28, või 10.10.2023 kell 15.16

väljunud lennuga suunal Dubrovnik-Ateena-Tallinn (OU300), millega oleksid reisijad

Tallinna jõudnud 11.10.2023 kell 02.45 (dtl 237).

11.3. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja reisijale 1 pakkunud 10.10.2023 Dubrovnik-

Ateena (OU300) ja Ateena-Tallinn (A3 770) asenduslende (dtl 87), seega sama lendu, mille

mittepakkumist hageja kostjale ette heidab. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti

rahuldamata reisija 1 hüvitisnõude, sest kostja võttis erakorralise asjaolu esinemisel

kasutusele vajalikud meetmed ja on lennureisijate määruse art 5 lg 3 alusel hüvitise maksmise

kohustusest vabanenud.

11.4. Kostja hinnangul on ühtsesse allianssi mittekuuluvate lennundusettevõtete lendudele

piletite broneerimine ja reisijatele pakkumine ületamatuid ohverdusi nõudev, mis vabastab

kostja hüvitise maksmise kohustusest lennureisijate määruse art 5 lg 3 alusel. Kostja on esile

toonud, et samasse lennundusallianssi mittekuuluvate lennundusettevõtete lendude

broneerimiseks puudub kostjal lepinguline alus ja tehniline ligipääs, mis võimaldaks kostjal

väljastada pileteid, näha selliste lendude saadavust ja teostada broneeringuid ühtse

broneerimissüsteemi kaudu. Sellistele lendudele reisijad ümber broneerides peaks kostja

toimima nagu tavaline tarbija – esitama iga reisija täielikud isikuandmed, tasuma pileti hinna

ettemaksuna ja ootama teise lennuettevõtja broneeringu kinnitust. Nimetatut peab kostja

mõistlikult vastuvõetamatuks ohverduseks lennureisijate määruse art 5 lg 3 mõistes.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esiteks kinnitab alliansivälise konkurendi pakutava

lennule broneerimise võimalikkust siinses asjas asjaolu, et reisijale 1 väljastati pilet

alternatiivsele Dubrovnik-Ateena-Tallinn lennule. Lennureisijate määruse eesmärk on

pakkuda reisijatele võimalikult kiiret toimetamist sihtkohta. Asenduslendusid tuleb pakkuda

ka sellistele reisidele, mis toimuvad enne kostja enda uut lendu, millega on võimalik

lennureisijate määruse eesmärki täita ja isegi siis, kui konkurent ei kuulu samasse allianssi. Ka

kostja väide, et kostja peaks alliansivälistele lendudele broneerimisel toimima nagu tavaline

2-24-116577

tarbija, kinnitab, et objektiivselt oli sellistele lendudele broneerimine võimalik. Ka Riigikohus

ja Euroopa Kohus on ühemõtteliselt leidnud, et lennureisijate määrusest tuleneva kohustuse

täitmisel tuleb lennundusettevõttel pakkuda ka selliste konkurentide lende, mis ei kuulu

samasse allianssi (RKTKo 19.11.2025, 2-23-117906, p 17, EKo 11.06.2020, C.74/19, LE v

Transportes Aéreos Portugueses SA).

12. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata

põhjendamatult. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega

rahuldab hagi osaliselt.

12.1. Lennureisijate määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse

kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud

lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud

lennureisijate määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või

rohkem (EKo 19.11.2009, C-402/07 ja C-432/07, Christopher Sturgeon, Gabriel Sturgeon,

Alana Sturgeon v Condor Flugdienst GmbH, ja Stefan Böck, Cornelia Lepuschitz v Air

France SA, p 61).

12.2. Lennureisijate määruse artikli 7 lg 1 punkti b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri

pikkuste ühendusesiseste lendude üle kolme tunni hilinemise reisijatel õigus hüvitisele 400

euro ulatuses. Viidatud artikli lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise

suurringjoone meetodil. Lennu Dubrovnik-Riia-Tallinn vahemaa on 1929 km.

12.3. Kuigi kokkupõrge linnuga on mõistetav erakorralise asjaoluna, ei ole kostja siiski

kasutusele võtnud reisijate 2–5 osas vajalikke meetmeid, mistõttu on nendel reisijatel õigus

lennuhüvitisele igaühel 400 euro ulatuses, s.o kokku 1600 eurot. Vastava hüvitisenõude on

reisijad 2–5 loovutanud hagejale. Ringkonnakohus rahuldab hageja põhinõude 1600 euro

ulatuses.

13. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks

loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS

§ 113 lg 1 ls 2).

13.1. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud,

arvestatakse kahju hüvitamise nõude puhul viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. Hageja põhjendatud põhinõue on 1600 eurot (4 x 400). Hagejal on õigus VÕS §

113 lg 2 alusel arvestada viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest

02.05.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.07.2024. Seega on hageja viivisenõue

põhjendatud kogusummas 37,07 eurot.

13.2. Hageja palub edasiulatuvalt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis protsendina VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.07.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni

kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

2-24-116577

edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis, mis ei olnud hagi

esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus rahuldab

selle nõude.

13.3. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 113¹ lg 1). Hageja palub kostjalt välja mõista igale

reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot. Kuna hageja nõue on põhjendatud osaliselt (1600 eurot),

on põhjendatud sissenõudekulu suuruseks 160 eurot (4 x 40). Kohus rahuldab hageja nõude

160 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsuse tühistamisel muuta

vastavalt menetluskulude jaotust.

15. Hageja esitas hagiavalduses põhinõude 3920 eurot (3600+320). Hageja loobus

põhinõudest 1720 eurot (1600+120). Ringkonnakohus rahuldas hageja põhinõude 1760 eurot

(1600+160).

16. Ringkonnakohus leiab, et esmalt tuleb menetluskulude jaotamisel arvesse võtta, et hageja

loobus osaliselt hagist. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Asja materjalidest

nähtuvalt ei loobunud hageja nõudest osaliselt seetõttu, et kostja oleks nõuded osaliselt

rahuldanud. Seega peaksid menetluskulud hagist loobutud osas jääma TsMS § 168 lg 4 alusel

hageja kanda. Kuivõrd siinses asjas on hagist loobumise ja nõude rahuldamata jätmise ulatus

samas suurusjärgus hagi rahuldamise ulatusega, siis on ringkonnakohtu hinnangul õiglane ja

põhjendatud jätta kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel täielikult

poolte endi kanda.

17. TsMS ei näe ette võimalust jaotada menetluskulusid poolte vahel kaebuse rahuldamise

ulatusest lähtudes. Ka sel juhul tuleb lähtuda TsMS §-st 163 (RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-

17, p 18). Neil kaalutlustel jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud samas suhtes.

18. Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks

määrata.

19. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)