3-26-242/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-242

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

tegemiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X. X

(isikukood XXX)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 28.01.2026 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile

luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) taotleda kohtuliku hüpoteegi

seadmist summas 91 641,26 eurot X. Xi omandis olevale kinnisasjale (registriosa nr XXX)

asukohaga XXX.

2. Kohtulahendi avaldamisel asendada läbivalt juriidiliste ja füüsiliste isikute nimed ning

puudutatud isikule kuuluv (sh täitmistoimingule allutatud) vara tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Käesolev määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte X. Xile.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 28.01.2026 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1

alusel Tallinna Halduskohtule taotluse täitetoimingu sooritamiseks, valides meetmena kohtuliku

hüpoteegi seadmise Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) X. Xile kuuluvale korteriomandile

aadressil XXX summas 91 641,26 eurot.

1.1 Z (registrikood XXX) on äriregistris registreeritud alates 06.05.2010. Z juhatuse liikmeks on

alates 06.05.2010 X. X. Maksuhalduri menetluses on Z varjatud maksuvõla sissenõudmine.

Seisuga 26.01.2025 pole Z-le veel maksusummat määratud, kuid 03.02.2025 on alustatud

kontrollmenetlust teatega, mida hiljem laiendati korraldusega nr 12.2-3/067338-1, mille

vältimatuks tulemuseks on käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu määramine vähemalt summas 91

641,26 eurot, millele lisandub intress. Määratava maksusumma puhul on tegu maksusummaga,

mille Z on kohustatud kontrollimenetluse nr 12.2-3/067338 lõppedes tasuma ja mis eksisteerib

varjatud kujul alates 01.01.2024 kuni 31.07.2025 vastavalt taotluses esitatud tabelis 1 toodule.

1.2 MTA alustab käesoleva taotlusega Z juhatuse liikme X. X suhtes vastutusotsuse

koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine

MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib X. X solidaarselt Z-ga vastutada äriühingu

maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses summas 91 641,26

eurot, millele lisandub intress. Z on jätnud kontrollitaval perioodil deklareerimata täielikult 22%

määraga maksustavat käivet ja sellelt käibemaksu 79 000,70 eurot ning 24% määraga

maksustavat käivet ja sellelt käibemaksu 4484,35 eurot. Lisaks on perioodil 01.02.2025 –

31.07.2025 ettevõtte pangakontolt tehtud puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendita

väljamakseid summas 61 861,44 eurot, mille ettevõtlusega seotust ei ole tõendatud. Maksuhaldur

on seisukohal, et vastutusmenetluse lõpus X. Xilt tõenäoliselt sissenõutava maksusumma

moodustab Z perioodil 01.01.2024 – 31.07.2025 KMD-del deklareerimata jäänud käibemaks 83

485,05 eurot, mis väheneb tõenäoliselt mahaarvatava sisendkäibemaksu 6332,83 euro võrra.

Lisaks ilma nõuetekohaste algdokumentideta tehtud väljamaksetelt perioodil 01.02.2025 –

31.07.2025 tekkinud tulumaksukohustus summas 14 489,04 eurot. Z-le määratav maksusumma

on vähemalt 91 641,26 eurot (83 485,05 + 14 489,04 - 6332,83) eurot, millele lisandub intress.

Nimetatud summa nõuab maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena X. Xilt potentsiaalselt

koos intressiga kogu ulatuses välja.

1.3 Z varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. Z-l puudub registriandmete kohaselt registervara

(sõidukid, väikelaevad, kinnistud, väärtpaberid). Z-l on tähtajaks esitamata 2024. a

majandusaasta aruanne, mis võimaldaks hinnata ettevõtte majanduslikku olukorda 2024. a lõpus

ning mis võib viidata äriühingu soovile varjata oma makseraskuseid. Z juhatuse liikme X. Xi

poolt esitatud 01.01.2024 - 31.07.2025 pangakonto väljavõttest nähtuvalt äriühingu perioodi

väljaminekud (-566 113,06 eurot) olid suuremad kui sissetulekud (545 606,74 eurot), sh

sissetulekutest 78 800 eurot moodustasid Z juhatuse liikme X. Xi antud laen. Äriühingu

pangakonto väljavõttest on näha, et juhatuse liige X. X on korduvalt andnud Z-le laenu, millest

mh tasutakse jooksvaid kohustusi. See omakorda näitab, et äriühingul ei ole vahendeid jooksvate

kohustuste tasumiseks, veelgi enam ptk-s 2 välja toodud varjatud maksukohustuse tasumiseks.

Z-l on 26.01.2026 seisuga maksuvõlg 3827,65 eurot. Summa tasumistähtaeg oli 20.01.2026 ning

seda ei ole tasutud, mis viitab sellele, et Z-l puuduvad vahendid maksuvõla tasumiseks. Samuti

on tasumata maksuvõlgnevustega tekkinud arvestuslik intress 1693,75 eurot. Eelnevast nähtuvalt

ei ole äriühingu vara arvelt võimalik maksuotsusega määratavat maksusummat tõenäoliselt sisse

nõuda. Maksuhaldur on veendunud, et Z kontrollimenetlus lõpeb maksu määramisega ja

sundtäitmine äriühingu vara ja rahaliste vahendite arvelt ei õnnestu. Maksuhalduri hinnangul on

käesoleval juhul õigustatud vastutusmenetluse alustamine ja täitmist tagavad toimingud

lubatavad.

1.4 Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude

määramine. Z-le tõenäoliselt määratav maksusumma on 91 641,26 eurot, millele lisandub

intress. Määratav maksusumma on kujunenud X. Xi äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal, sest

X. X on äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks alates 06.05.2010 kuni tänaseni ning p-s 2

kirjeldatud maksusumma kujunes perioodil 01.01.2024 – 31.07.2025. X. X omas Z juhatuse

liikmena otsest mõju äriühingu majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisel. X. X

omas e-MTA-s kontrollperioodil 01.01.2024 – 31.07.2025 juriidilise isiku esindaja paketti.

Seega oli X. Xil võimalik olla kursis ja tagada (korraldada), et Z esitab tõele vastavaid

maksudeklaratsioone, või esitada need ise, kuid ta ei teinud seda.

Eelnevast tulenevalt oli X. X kursis asjaoluga, et Z esitas valeandmetega maksudeklaratsioone

ning maksuhaldur võib vastutusmenetluse tulemusena jõuda järeldusele, et X. X vastutab

äriühingu ainsa seadusliku esindajana süüliselt maksukohustuse rikkumise eest. X. Xi teadmist

valeandmete esitamisest iseloomustab ka see, et jaanuar 2024 – juuli 2025 KMD-d on esitatud

nullidega, mitte ei ole jäetud lihtsalt esitamata. Samuti jätkas ta valeandmete esitamist –

21.12.2025 esitati november 2025 KMD nullidega. Alles 11.01.2026 parandati novembri KMD-

d ja lisati andmed. 20.01.2026 esitati detsember 2025 KMD samuti nullidega ning 25.01.2026

parandati KMD ja lisati andmed. Lisaks näitab tema käitumine menetluse jooksul, mis on

kestnud juba ligemale aasta, et isik ei tee maksuhalduriga koostööd. Maksuhaldur on menetluse

käigus korduvalt ja aktiivselt ettevõtte juhatuse liikmega suhelnud. Juhatuse liige on isiklikult

lubanud deklaratsioonid parandada juba alates 07.04.2025, kuid pole senini seda teinud. Samuti

ei vasta ta MTA küsimustele, mida on temalt küsitud e-kirja/korralduse teel. Kui isikut püüti

korduvalt kätte saada telefoni teel, siis peale maksuametniku tutvustamist pandi kõne kinni.

Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tagajärjeks on rahalise

nõude sissenõudmine kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel äriühingule määratava

maksuvõla eest ehk antud juhul Z ainsalt juhatuse liikmelt X. Xilt. Seega on vastutusmenetluse

võimalikuks tulemuseks tema vastutuskohustus.

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X. Xi tegevuse ning Z maksuvõla tekkimise

vahel on põhjuslik seos ning ta võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt Z-ga.

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X. X on rikkunud MKS §-s 8 nimetatud

kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele. Eelpoolmainitust tulenevalt on

maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse võimalikuks

tulemuseks on X. Xi solidaarne vastutus Z maksuvõla tasumise eest MKS § 40 lg 1 tähenduses.

1.5 TSD lisa 1 andmetel on X. Xile tehtud 2024. a väljamakseid kokku 23 347,12 eurot, millest

palgatuluna 15 884,33 eurot (keskmiselt 1323,69 eurot kuus) ja intressituluna 7462,79 eurot.

2025. a on X. Xile tehtud väljamakseid perioodil jaanuar-juuli kokku 14 470,79 eurot, millest

palgatuluna 9619,39 eurot (keskmiselt 1374,20 eurot kuus) ja intressituluna 4851,40 eurot,

millest ei jätku potentsiaalse vastutusmenetluse tulemusena sissenõutava summa tasumiseks.

Töötasuna laekuv raha on likviidne vara, mida on võimalik vabalt ilma piiranguteta kasutada,

mistõttu võib X. Xi rahaline seisukord kiiresti muutuda. Kuigi X. X töötamise registri andmetel

töötab, siis MTA ei saa olla kindel praegusel ajal tema jätkuvas töösuhtes ning edaspidises

finantsilises võimekuses. Kuna samuti ei ole teada isiku igakuiste isiklike kulutuste (sh

eluasemekulud, pangalaen) suurus ja sissetulekust kuludest järele jääva võimaliku vaba raha

piisavus või olemasolu vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mis on tõenäoliselt

91 641,26 eurot ja intress, esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks.

Maksuhalduri hinnangul iseloomustab taotluse p-s 4 välja toodud X. Xi tegevus äriühingu

maksuvõla kujunemise ajal ning fakt, et juhatuse liikmena pole ta taganud ettevõtte poolt

maksuseaduse täitmist, tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Maksuhalduri arvates

on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võib X. X suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse

kohustusse ning selle täitmise vältimiseks asuda võõrandama (või muul viisil käsutama) oma

vara. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust on

maksuhaldur seisukohal, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate

toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete

mitterakendamise korral võib X. Xi tegevuse tõttu haldusakti täitmine olla raskendatud või

muutuda koguni võimatuks.

1.6 Käesolevas asjas algab maksukohustuste aegumistähtaeg 20. veebruarist 2027, kuna vanim

deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb jaanuarist 2024. Seega, isegi kui kohaldada MKS

§ 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma määramine 2027. a

jaanuaris. Arvestades eeltoodut ning rakendades isegi 3-aastast aegumistähtaega, siis MKS §-s

98 lg 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg käesoleval juhul möödunud ei ole.

1.7 X. Xile kuulub korteriomand registriosa nr-ga XXX (katastritunnus XXX), 773/10501

mõttelisest osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr 11 (üldpind 77,30 m2), asukohas XXX.

Korteriomandile on seatud hüpoteek Swedbank AS kasuks summas 56 700 eurot (alates

22.08.2013). Maa-ameti hinnastatistika järgi oli perioodil 01.01.2025 kuni 31.12.2025

korteriomandi võõrandamise tehinguid Tallinnas, XXX piirkonnas kokku 498. Mediaan

ruutmeetri hinnaks oli 3723,57 eurot, mille alusel oleks XXX korteriomandi väärtus 287 831,96

eurot. Veebiportaali kv.ee andmetel on 20.01.2025 seisuga Tallinnas, XXX tänaval müügis

kokku 7 korterit. Keskmine ruutmeetri hind on 3688,71 eurot. Sellest lähtuvalt oleks XXX

korteriomandi väärtus 285 137,28 eurot. Väärtuse arvutamisel lähtub MTA ühelt poolt 2025. a

jooksul toimunud Maa-ameti tehingute hinnastatistikast ning teisalt hetkel samas asukohas

müügis olevate korteriomandite pakkumiste keskmisest ruutmeetri hinnast ning hindab kinnistu

väärtuseks nende kahe summa keskmise. Eelnevast tulenevalt hindab MTA antud korteriomandi

väärtuseks 286 484,62 eurot. Sõidukid, väikelaevad ja avatud väärtpaberikontod X. Xil

puuduvad.

Silmas pidades võimalikku vastutusotsusega nõutava summa suurust, lähtudes taotluses toodust

ja juhindudes HKMS § 264 lg-st 1, MKS § 1361 lg-st 1, § 130 lg 1 p-st 2, taotleb maksuhaldur

anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks summas 91

641,26 eurot X. Xi ainuomandis olevale korteriomandile.

1.8 Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur X. Xi vastu suunatud täitetoimingud,

kui X. X on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Vastutusotsusega võib

maksuhaldur esitada nõude X. Xi vastu tasuda Z võlgnevus, mis on vähemalt summas 91 641,26

eurot. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus

oleneb tagatise liigist (MKS § 121). Praegusel juhul hindab maksuhaldur piisavaks

asendustagatise väärtuseks 98 271,26 eurot (taotluse p 9). Kui X. X soovib tagatissumma kanda

deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 91 641,26 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt

otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute

sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest

kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt,

viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda

kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni

kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva

maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks

õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse

tegemist esitatava kaebuse alusel. Lisaks märgitule tuleb vastavalt Riigikohtu üldkogu

27.11.2012 määrusele nr 3-3-1-15-12 (p 50) hinnata, kas esineb kasvõi üks MKS § 96 lg-s 6

nimetatud alustest, mis välistaks vastutusotsuse tegemise; kas isik, kellele vastutusotsust teha

soovitakse, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest;

ega maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; ega juriidilise isiku, kelle

maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha, õigusvõime ei ole lõppenud; kas on esitatud

andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kohus leiab, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud.

6.1 Riigikohus märkis 14.05.2013 määruses nr 3-3-1-7-13 (p 9), et vastutusotsuse näol on MKS

§ 96 lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste

täitmise eest. Selliseks kolmandaks isikuks on mh ka juriidilise isiku juhatuse liige, sest

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks

juhatus või seda asendav organ. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal

kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest

vastutab seaduslik esindaja MKS § 40 lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest

solidaarselt maksukohustuslasega.

6.2 Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud taotlusega X. Xi suhtes

maksumenetluse, mille eesmärk on MKS §-de 40 ja 96 kohase vastutusotsuse koostamine.

Riigikohus on pidanud võimalikuks, et maksuhalduri poolt taotluse esitamine on esimene

menetlustoiming vastutusmenetluses (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12).

Maksuhalduri menetluses on Z maksuvõla sissenõudmine. Seisuga 26.01.2025 pole Z-le veel

maksusummat määratud, kuid 03.02.2025 on alustatud kontrollmenetlust teatega (hiljem

laiendatud korraldusega nr 12.2-3/067338-1), mille tulemuseks on käibemaksu ja erijuhtude

tulumaksu määramine vähemalt summas 91 641,26 eurot, millele lisandub intress. Nimetatud

summa nõuab maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena äriühingu ainsalt juhatuse liikmelt X.

Xilt potentsiaalselt koos intressiga kogu ulatuses välja.

Kuna MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud piirangud laienevad üksnes vastutusotsuse tegemisele,

kuid mitte selle tegemisele suunatud menetluse läbiviimisele, ei ole iseenesest põhjust välistada

äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamise menetluse alustamist ka olukorras,

kus äriühingu maksuvõlg on veel maksuotsusega tuvastamata, kuid selle tegelikku olemasolu

saab siiski pidada tõenäoliseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määrus nr 3-14-50383,

p 8; 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 6). Eelviidatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014

määruse p-s 9 on täiendavalt selgitatud, et otsene õiguslik takistus MKS § 1361 lg 1

kohaldamiseks puudub ka olukorras, kus tulevase vastutusotsuse aluseks olev maksuotsus on

alles kavandamisel. Maksuhalduril lasub sellise taotluse esitamisel ulatuslikum

põhjendamiskohustus tõenäolise maksuvõla kujunemise äranäitamisel. Lisaks peab maksuhaldur

tavapärasest aktiivsemalt silmas pidama MKS § 1361 lg-s 3 sätestatud kohustust lõpetada

täitetoiming, kui selle sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud (nt seoses maksuvõla suuruse

muutumisega lõplikus maksuotsuses või äriühingu pankrotimenetluses; vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 6). Maksuhalduri taotluses toodud

asjaolude alusel ei saa välistada, et kontrollimenetluse tulemuseks on maksuotsuse koostamine

Z-le. Taotluses on tõenäoliselt määratava maksukohustuse kujunemist piisavalt põhjendatud

(taotluse p 2). See, et maksuotsust ei ole veel tehtud, ei takista vastutusmenetluse alustamist

taotluses näidatud tõenäoliselt määratava maksukohustuse osas.

X. X oli ainsaks Z juhatuse liikmeks kavandatava maksuotsusega määratava maksusumma

kujunemise ajal. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu

tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt

kokkulangevad. Sellisel juhul seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste

nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-

12, p 15). Taotluse kohaselt X. X ei jätnud lihtsalt maksudeklaratsioone esitamata, vaid esitas

need teadlikult valeandmetega (vt taotluse p 4, lk 7). MTA on välja toonud, et juhatuse liige ei

tee maksuhalduriga koostööd (mh ei vasta maksuhalduri e-kirjadele ega telefonikõnedele); sh on

juhatuse liige lubanud deklaratsioonid parandada juba alates 07.04.2025, kuid pole seda siiani

teinud. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X. Xi tegevuse ning Z maksuvõla tekkimise

vahel on põhjuslik seos. Taotluses toodud asjaoludel võib äriühingu ainsat juhatuse liiget X. Xi

pidada Z maksukohustuse täitmata jätmise eest vastutavaks. Taotluses välja toodud asjaolude

pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine X. Xile oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.

6.3 Maksuhaldur on ära näidanud, et äriühingul puudub vara, mille arvel oleks võimalik

maksuvõlga sisse nõuda ning maksuvõla sissenõudmine ei ole võimalik ka äriühingu

majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. Z-l puudub registriandmete kohaselt

registervara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Äriühingul on tähtajaks esitamata 2024. a

majandusaasta aruanne. Juhatuse liikme poolt esitatud 01.01.2024 – 31.07.2025 pangakonto

väljavõttest nähtuvalt olid äriühingu perioodi väljaminekud (-566 113,06 eurot) suuremad kui

sissetulekud (545 606,74 eurot) ning jooksvaid kohustusi tasutakse juhatuse liikme poolt

äriühingule korduvalt antud laenudest. Z-l on 26.01.2026 seisuga maksuvõlg 3827,65 eurot, mis

on jäetud tähtajaks (s.o 20.01.2026) tasumata. Samuti on tasumata maksuvõlgnevustega tekkinud

arvestuslik intress 1693,75 eurot. Eeltoodu viitab sellele, et Z-l puuduvad tõenäoliselt vahendid

ka kavandatava maksukohustuse tasumiseks.

6.4 MTA on ära näidanud, et TSD lisa 1 andmetel on X. Xile tehtud 2024. a väljamakseid

palgatuluna 15 884,33 eurot (keskmiselt 1323,69 eurot kuus) ja intressituluna 7462,79 eurot.

2025. a on X. Xile tehtud perioodil jaanuar – juuli väljamakseid palgatuluna 9619,39 eurot

(keskmiselt 1374,20 eurot kuus) ja intressituluna 4851,40 eurot. Arvestada tuleb sellega, et

töötasuna laekuv raha on likviidne vara, mida on võimalik vabalt ilma piiranguteta kasutada ja

isiku rahaline seisukord võib seega kiiresti muutuda. Seejuures pole teada isiku igakuiste isiklike

kulutuste (sh eluasemekulud, pangalaen) suurus, mis võimaldaks hinnata sissetulekust

allesjäävate vabade vahendite piisavust kavandatava maksukohustuse tasumiseks. Hetkel

teadaolevate andmete põhjal pole alust pidada meelevaldseks maksuhalduri hinnangut, et X. Xi

sissetulek pole tõenäoliselt piisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. Samuti

peab kohus võimalikuks, arvestades X. Xi käitumist äriühingu juhatuse liikmena maksumaksja

kohustuse täitmata jätmisel (vt taotluse p 4), et isik võib hakata enda suhtes algatatud

vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama/rahavoogusid mujale suunama.

Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam

võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku

tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse

kindlaksmääramist vastutusotsusega.

6.5 Käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse

tegemise. Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Ka ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1

sätestatud maksusumma määramise tähtaeg.

6.6 Kohus peab MTA täitetoimingu valikut põhjendatuks. MTA taotleb luba kohtuliku hüpoteegi

seadmiseks Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks summas 91 641,26 eurot X. Xile kuuluvale

korteriomandile aadressil XXX (registriosa nr XXX). Kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista

isikul oma vara vallata ja kasutada, sealhulgas sellest tulu saada, piiratud on üksnes vara

käsutamise õigus. Nõude tagamiseks taotletav abinõu ei piira isikut rohkem, kui on vajalik

maksumenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. Seega annab kohus loa seada

kohtulik hüpoteek X. Xi eelpool nimetatud kinnisasjale maksuhalduri taotletud summas.

7. Maksuhaldur on kinnitanud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetatakse X. Xi vastu

suunatud täitetoimingud, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122

kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise

kulud. Maksuhaldur on hinnanud piisavaks asendustagatise väärtuseks 98 271,26 eurot. Juhul,

kui X. X soovib MKS §-s 122 nimetatud tagatise liikide seast kasutada tagatisena deposiiti, on

deposiiti kantavaks summaks 91 641,26 eurot.

8. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)