2-25-9267/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-9267

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Hagihind

A. T. (T.) hagi M. T. (T.) vastu alusetult saadud 12 000

euro tagastamise nõudes

12 000 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

8. jaanuar 2026.a

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A. T. (ik XXX; XXX; e-post: XXX)

M. T. (ik XXX, XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. T. hagi rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta A. T. kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt palus A. T. 27. veebruaril 2025 M. T.l loobuda perekonnanimest

"T." pärast abielulahutust. Kostja seadis sellele tingimuseks, et hageja maksaks temale ettenähtud

rahalise

sissemakse

enne

kokkulepitud

kuupäeva.

3. märtsil 2025 maksis hageja kostjale 12 000 eurot, täites kostja seatud tingimuse.

Kokkulepe oli ühemõtteline: kostja pidi loobuma perekonnanimest "T." ja muutma selle pärast

abielulahutust.

Maksedokument ja sõnumivahetus kinnitavad, et rahaline hüvitis anti just nimevahetuse eest.

Viru Maakohus lahutas poolte abielu 8.05.2025.

Kostja ei täitnud seejärel kokkulepet ja säilitas perekonnanime "T.".

Hageja leiab, et kuna M. T. ei täitnud oma kohustust, on tegemist lepingurikkumisega

võlaõigusseaduse § 101 mõttes.

Võlaõigusseaduse § 1027 alusel on hagejal õigus nõuda 12 000 euro tagastamist kui alusetult

saadud hüvitist. Hageja soovib kostjalt ka viivise väljamõistmist. Viivise arvestus algab hetkest,

mil kostja oleks pidanud nimevahetuse teostama – 8.05.2025.

Hageja palub kohtult:

-tuvastada, et kostja rikkus kokkulepet perekonnanime muutmise kohta;

-mõista kostjalt välja hageja kasuks 12 000 eurot koos seadusjärgsete viivistega alates 8.05.2025

kuni nõude tasumiseni

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu ja selgitab, et 3.02.2025 kandis M. T.

arvelduskontole 12 000 eurot, mis toimus enne notariaalse ühisvara jagamise lepingu sõlmimist

11.02.2025. Makse tehti kostja enda seatud tingimusel – ta nõudis raha varasemat tasumist,

seostades selle perekonnanimest loobumise kokkuleppega.

Messenger-vestlusest ilmnevad kostja enda sõnad: „Nimevahetuse eest maksa sissemakse varem

ära“ ja „Nimevahetuse kulud kannan ise siis“. Need laused kinnitavad, et kostja seostas makse

otseselt nimevahetuse kokkuleppega, mitte ühisvara jagamisega.

Kostja soovis raha enne 11.02.2025, kuna tal oli vaja seda korteri ostutehingu sooritamiseks. Kui

makse oleks toimunud alles notaripäeval, poleks kostja saanud korterit osta ning tehing oleks ära

jäänud. Seega oli makse tegemine kostja huvides ning tingimuslik kokkulepe, mille eesmärgiks oli

kostja nimevahetus.

Pärast raha saamist 3.02.2025 sõlmiti 11.02.2025 notariaalne ühisvara jagamise leping, milles on

kirjas, et summa on tasutud. See märge oli faktiline kinnitus makse olemasolu kohta, mitte selle

tegelik alus.

Makse teostamiseks 3.02.2025 pidi hageja võtma sõbralt ajutise laenu summas 3 000 eurot, et

kogusumma 12 000 eurot kokku saada ja kostjale üle kanda. See näitab, et makse ei olnud juhuslik

ega pahatahtlik tegevus, vaid tõsiseltvõetav ja konkreetse eesmärgiga samm, mis oli vajalik

kokkuleppe täitmiseks enne 11.02.2025 notaritehingut. Seega kinnitab ka see asjaolu, et hageja ei

püüdnud kostjat kahjustada ega tegutsenud pahatahtlikult, vaid täitis kokkuleppe talle seatud

tingimuste kohaselt.

Vastavalt VÕS § 1028 lõikele 1 on alusetu rikastumise nõue suunatud õigusliku aluseta tehtud

soorituse tagajärjel saadud hüve tagastamisele. Antud juhul oli makse aluseks olnud kokkulepe –

kostja loobumine perekonnanimest „T.“ ning see kokkulepe jäi kostja tegevusetuse tõttu täitmata.

Seega on makse tegemise alus ära langenud ning kostja on alusetult rikastunud.

VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et sooritus tehti olemasolu kaotanud või ära langenud

kohustuse alusel. Siin on täidetud mõlemad eeldused: makse oli tingimuslik ja tingimus

(nimevahetus) ei täitunud. Notariaalne leping ei välista seda, et makse tegelik eesmärk oli erinev

lepingus toodud vormilisest kirjeldusest. Kohus peab hindama poolte tegelikku tahet ja nende

vahelisi kokkuleppeid, mitte ainult lepingu sõnastust. Tõendid (Messenger-vestlus ja

maksekuupäev enne notarit) kinnitavad, et poolte tegelik tahe oli seotud perekonnanime

vahetamisega.

II KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata.

M. T. leiab, et hageja on kohut eksitavalt ja pahatahtlikult esitanud hagi.

Hageja ei ole kostjale maksnud 12 000 eurot , et viimane loobuks hageja

perekonnanimest.

11.02.2025 sõlmisid pooled Rakvere notar T. S. büroos abieluvaralepingu varasuhte

muutmiseks, ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu.

Nimetatud lepingu p 3.1.1 kohaselt lepingu punktis 2.1.1. nimetatud kinnistu nr XXX jääb A. T.

lahusvaraks (2.1.1.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registrisse kantud kinnistu nr XXX

katastriüksus katastritunnusega XXX, pindala XXX).

Lepingu punkt 3.3. Abikaasad lepivad kokku, et A. T. kohustub tasuma punktis 3.1 nimetatud

kokkuleppe alusel tehingu tulemusena enamsaadu arvel M. T.le 12 000 eurot, mis on M. T.le enne

lepingu sõlmimist tasutud ja mille saamist kinnitab M. T. oma allkirjaga lepingul.

Seega soovib hageja kohtu abil ja mittetõeseid faktilisi asjaolusid esitades tagasi küsida

varajagamisel enamsaadu arvelt tasutud 12 000 eurot.

Kostja hinnangul ei ole hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ja esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata.

Kui kohus leiab, et on alus hagi läbi vaatamiseks, siis alternatiivselt palub kostja jätta

hagi rahuldamata.

Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et rahaline hüvitis anti nimevahetuse eest. Kui

hagejal on sellekohane tõend, et ta on kostjale tasunud 2 x 12 000 eurot, siis esitagu see

kohtule.

Hageja on järjepidevalt nõudnud kostjalt, et viimane muudaks oma perekonnanime.

Viidatud sõnumivahetus ei tõenda hageja väidet, et summa 12 000 eurot oleks tasutud

nimevahetuse eest.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus

taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal

kantud perekonnanimi. Seega saab kostja vastavasisulise avalduse esitamisega taastada oma

varasema perekonnanime ja vajadusel seda taotleda seda läbi kohtu. Hageja ei saa nõuda, et

kostja loobuks tema perekonnanimest ja seda ei jaata ka nimeseadus.

Hageja arusaam, et kostja on alusetult rikastunud samuti ei päde .

Kostja on seisukohal, et hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis

kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem

ära (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p

13).

VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS §

1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 22.

oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 10). Hageja ei ole neid asjaolusid kohtu ette

toonud. Oma nõude maksmapanekuks peab esitama faktiväited, millised vastavad

tegelikkusele ja millised on ka õiguslikult põhjendatud. Neid antud hagi raames esitatud ei ole.

Kostja ei ole alusetult midagi saanud ja nõue on esitatud pahatahtlikult.

VÕS § 1028 järgi on alusetu rikastumise nõue suunatud õigusliku aluseta tehtud soorituse

tagajärjel saadu tagastamisele. Antud juhul oli hagejal kohustus notariaalsest lepingust

(ühisvara jagamine) tulenevalt tasuda 12 000 eurot, mille ta kandis üle enne notari tehingut,

so 3.02.2025, mitte 3.03.2025 nagu on hageja eksitavalt märkinud hagiavalduses. Tagasi

vaadates ehk ongi hea, et kostja sai selle kätte enne tehingu sõlmimist, sest arvestades

hageja pahatahtlikku ja kiuslikkust käitumist kostja suhtes, et ta nõuaks tänaseni seda

summat.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud

asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.

TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

6. Viru Maakohtu 3.05.2025 otsusega tsiviilasjas nr 2-XX-XXX lahutati A. T. ja M. T.

abielu. Tartu Ringkonnakohus keeldus 12.06.2025 määrusega A. T. apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-XX-XXX jõustus 28.06.2025. Kohus jättis

3.05.2025 abielu lahutamise otsuses (resolutsiooni p 3) tuginedes nimeseaduse § 11 lg 1

sätestatule ja M. T. soovile pärast abielu lahutamist perekonnanimi „T.“.

7. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis nõuab A. T. M. T.lt 12 000 euro tagastamist. Hageja

leiab, et kostja on 12 000 eurot saanud õigusliku aluseta ja raha tuleb hagejale alusetu rikastumise

sätete alusel tagastada.

Hageja väitel oli rahaülekanne tehtud poolte kokkuleppel nimevahetuse eest (A. T. palus M. T.l

loobuda pärast abielulahutust perekonnanimest „T.“) ning kuna M. T. jättis siiski endale

perekonnanime „T.“, on hageja arvates raha saadud alusetult.

M. T. vaidleb nõudele vastu ning väidab, et 12 000 euro ülekanne tehti talle notariaalse ühisvara

jagamise lepingu alusel enamsaadud vara hüvitisena.

8. Tsiviilasja materjalide kohaselt kandis A. T. 3.02.2025.a. (hagiavalduses ekslikult märgitud

3.03.2025) M. T.le 12 000 eurot selgitusega „sissemakse“ (dtl 6; 87).

11.02.2025.a sõlmisid pooled notariaalse abieluvaralepingu varasuhte muutmiseks, ühisvara

jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu (dtl 61-66).

Nimetatud lepingu p.3.3.1 kohaselt jäi kinnistu XXX (käesoleval ajal Jõhvi vald) registriosa XXX

A. T. lahusvaraks.

Lepingu p 2.1.1 kohaselt on kinnistu väärtus poolte hinnangul 24 000 eurot (dtl 63).

Lepingu p 3.3 leppisid abikaasad kokku, et A. T. kohustub tasuma lepingu p-s 3.1 kokkuleppe

alusel tehingu tulemusena enamsaadu arvel M. T.le 12 000 eurot, mis on M. T.le enne käesoleva

lepingu sõlmimist tasutud ja mille saamist M. T. kinnitas allkirjaga lepingul.

Lepingu p-s 3.4 avaldasid abikaasad, et nad on oma osa lepingu punktis 3.1 nimetatud ühisvarast

väärtuseliselt ja koguseliselt kätte saanud ning ei pea teineteisele enamsaadu arvel rohkem

hüvitist tasuma ja ei oma teineteise vastu mitte mingeid pretensioone ega nõudeid, sealhulgas ei

oma nad teineteise vastu käesolevas lepingu nimetamata rahalisi nõudeid (loobuvad

tagasivõtmatult nendest).

9. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 peab isik VÕS 52. ptk-s sätestatud alustel ja

ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

Rikastumine on alusetu kui selle alusel saadu omandamiseks puudub õiguslik alus, st seadusest

või tehingut tulenev alus.

VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda kui kohustust ei ole olemas,

kohustust ei teki, või kohustus langeb hiljem ära.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui

-

üleandmisega täideti mittetäielik kohustus,

-

õigus nõuda kohustuse täitmist oli ülenandmise hetkeks aegunud,

-

tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust

ettenägeva sättega või selle eesmärgiga

Kohustuse täitmisena saadu tagastamisele suunatud alusetu rikastumise nõude eelduste

tõendamiskoormis lasub hagejal.

Riigikohus on sedastanud, et hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis

kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem

ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS

§ 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu

10.12.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-16-10632 p 11.1)

10. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale üle kandnud 12 000 eurot.

Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et 12 000 eurot tasuti vastutasuna/kostja seatud tingimusena

perekonnanime muutmise eest ning notariaalakt kinnitab makse olemasolu, kuid ei kirjelda selle

tegelikku alust (dtl 99, 00:01:00). Hageja leiab, et tema kohustus 12 000 üle kanda tuleneb

pooltevahelisest väidetavast kokkuleppest, mille kohaselt kostja loobub perekonnanimest „T.“ ja

hageja tasub selle eest 12 000 eurot, mida kostja sai kasutada sissemakseks korteri soetamise eest

(vt Messengeri sõnumivahetus poolte vahel dtl 7, 88-91). Hageja leiab, et kuna nimevahetust ei

tehtud / väidetavat kokkulepet ei täidetud, on makse alus ära langenud (dtl 103 00:25:03).

Esiteks ei viita ükski tõend sellele, et 12 000 euro tasumise kohustus tulenes pooltevahelisest

kokkuleppest kostja perekonnanime muutmiseks pärast abielu lahutamist.

Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe (leping) selles, et A. T. tasub M. T.le

perekonnanimest loobumise eest rahalise hüvitise ja et 3.02.2025 üle kantud 12 000 eurot oli

„hüvitiseks“ perekonnanimest loobumise eest.

Messengeri sõnumist on üheselt mõistetav M. T. nn lubadus „T.“ nimest loobuda kui A. T. tasub

12 000 eurot varem – „…vastutasuks nimevahetuse eest kanna varem sissemaksu osa ära…“ (dtl

7, 90).

Teiseks tuleneb hageja kohustus tasuda kostjale 12 000 eurot sõnaselgelt poolte vahel

11.02.2025.a. sõlmitud ühisvara jagamise lepingu p-st 3.3.

Ei oma tähtsust, et hageja tegi kostjale ülekande enne 11.02.2025 (täpsemalt 3.02.2025),

pooltevahelise kokkuleppe alusel kostja korteri omandamise sissemakseks.

Kostja on samas leping p-s 3.3 kinnitanud, et on 12 000 eurot kätte saanud.

Isegi kui kostja andis nõusoleku/lubaduse makse varasemaks saamiseks abikaasa perekonnanimest

loobumiseks, ei muuda selle täitmata jätmine olematuks hageja kohustust enamsaadud ühisvara

arvelt hüvitist tasuda (lepingu p 3.3 ja PKS § 37 lg 3). Viide PKS §-le 37 on ka 11.02.2025

lepingu p-s 3.1 (dtl 63 jj).

11. VÕS § 1028 kohaldamine eeldab, et üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust

saaja ees, st üleantu kujutas endast sooritust olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise

eesmärgil.

Kohustuse täitmiseks oli olemas õiguslik alus, hageja kohustus oli olemas - hageja tegi soorituse

ühisvara jagamise lepingu täitmisena (isegi juhul kui makse tehti 3.02.2025, aga leping sõlmiti

11.02.2025). Kohustust ei oleks tekkinud juhul kui pooled ei oleks sõlminud ühisvara jagamise

lepingut (vara oleks jäänud jagamata).

Hageja leiab, et makse alus/ kohustus langes ära kuna kostja ei täitnud oma lubadust „T.“

perekonnanimest loobuda.

Kohus sellega ei nõustu.

Kui hageja väidab, et tema kohustus 12 000 eurot kostjale tasuda tulenes pooltevahelisest

väidetavast nimevahetuse kokkuleppest, kostja seda ei täitnud, kohustus langes seetõttu ära ning

hagejal õigus nõuda üleantu tagastamist, siis on hagejal täitmata ühisvara jagamise lepingust

tuleneva enamsaadud ühisvara eest hüvitise tasumise kohustus ning kostjal lepingu täitmise nõue

hageja vastu.

Ühtegi sellist tõendit esitatud ei ole, millest nähtuks, et hageja on täitnud nii väidetavast

pooltevahelisest nimevahetuse kokkuleppest tuleneva maksekohustuse (12 000 eurot) kui ka

ühisvara jagamise lepingust tuleneva hüvitise tasumise kohustuse (12 000 eurot) ning selle tõttu

kostja rikastunud alusetult hageja arvel.

Lisaks eeltoodule on pooled 11.02.2025.a. sõlmitud lepingu p-s 3.4 kinnitanud, et ei oma

teineteise vastu mitte mingeid pretensioone ega nõudeid, sealhulgas ei oma nad teineteise vastu

käesolevas lepingus nimetamata rahalisi nõudeid (loobuvad tagasivõtmatult nendest).

12. Kuivõrd alusetu rikastumise nõue on suunatud õigusliku aluseta tehtud soorituse tagajärjel

saadu tagastamisele, kuid hageja soorituse (12 000 euro ülekanne M. T.le 3.02.2025) tegemiseks

oli õiguslik alus (ühisvara jagamise lepingu p-st 3.3 tulenev maksekohustus), on alusetu

rikastumine käesoleval juhul välistatud ning hageja nõue alusetu.

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus A. T. hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik