2-25-9516/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated25. juuni 2020 tarbijakrediidilepingust nr BL2051704 tulenev põhivõlgnevus 740 eurot 10. septembri 2020 tarbijakrediidilepingust nr BL2087184 tulenev põhivõlgnevus 674
Legislator headnote
AI generated2-25-9516/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 25. juuni 2020 tarbijakrediidilepingust nr BL2051704 tulenev põhivõlgnevus 740 eurot 10. septembri 2020 tarbijakrediidilepingust nr BL2087184 tulenev põhivõlgnevus 674
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Külli Puusep
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-9516
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
Bondora AS hagi S.M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
2030 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Bondora AS (registrikood 11483929);
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo
Lindeberg; Advokaadibüroo LINDEBERG; e-post: XXX
Kostja S.M. (isikukood XXX), elu- ja asukoht teadmata
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Mõista S.M.-ilt Bondora AS kasuks välja:
2.1. 25. juuni 2020 tarbijakrediidilepingust nr BL2051704 tulenev põhivõlgnevus 740 eurot
63 senti ja sissenõutavaks muutunud viivised 239 eurot 32 senti;
2.2. 10. septembri 2020 tarbijakrediidilepingust nr BL2087184 tulenev põhivõlgnevus 674
eurot 37 senti ja sissenõutavaks muutunud viivised 217 eurot 91 senti
3. Mõista S.M.-ilt Bondora AS kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras alates 17. juunist 2025:
3.1. 25. juuni 2020 tarbijakrediidilepingust nr BL2051704 tulenevast põhinõudelt 740 eurolt
63 sendilt kuni põhinõude rahuldamiseni;
3.2. 10. septembri 2020 tarbijakrediidilepingust nr BL2087184 tulenevast põhinõudelt 674
eurolt 37 sendilt kuni põhinõude rahuldamiseni
4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
5. Määrata Bondora As menetluskulude suuruseks 522 eurot. Mõista S.M.-ilt Bondora AS
kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulu 172 eurot ilma
käibemaksuta. Sirme S.M.-il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (522
eurolt) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni
täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte.
8. Toimetada määrus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks
15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded
ilmumise päevast
Edasikaebamise kord
2-25-9516
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil
kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud
seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis
takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja
esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv
summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem
kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr
EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr
EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.
Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu
tasumise kohta.
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab
menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1. Bondora AS (hageja) esitas 17. juunil 2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse S.M. (kostja) vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu 22. septembri 2025 määrusega edastati hagiavaldus
kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtule.
2. Tartu Maakohus võttis esitatud hagiavalduse 25. septembri 2025 määrusega menetlusse.
3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja järgnevad tarbijakrediidilepingud:
1) 25. juunil 2020 nr BL2051704, millega kostja sai laenu 1594 eurot, intressimääraga 27,51%
aastas, lepingutasuga 94 eurot, haldustasuga 4% laenusummalt aastas, krediidi kulukuse määr
42,99%, kokku 60 osamakset perioodil 8. juuli 2020 kuni 9. juuni 2025. Kostja jättis tasumata 20.
jaanuari 2022, 21. veebruari 2022, 21. aprilli 2022 ja 20. mai 2022 osamaksed.
2) 10. septembril 2020 nr BL2087184, millega kostja sai laenu 1382 eurot, intressimääraga 33,01%
aastas, lepingutasuga 82 eurot, haldustasuga 4% laenusummalt aastas, krediidi kulukuse määr
50,77%, kokku 60 osamakset perioodil 8. oktoober 2020 kuni 8. september 2025. Kostja jättis
tasumata 20. jaanuari 2022, 21. veebruari 2022, 21. aprilli 2022 ja 20. mai 2022 kuu osamaksed.
4. Hageja saatis 21. juunil 2022 kostjale lepingu ülesütlemise teate andes kostjale täiendava tähtaja
võlgnevuse tasumiseks kuni 20. juulini 2022. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja luges lepingu
ülesöelduks 22. juulil 2022.
5. Hageja lepingu nr BL2051704 järgne põhinõue on 740 eurot 63 senti ja sissenõutavaks muutunud
viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause järgi summas 239 eurot 32 senti. Lepingu nr
2-25-9516
BL2087184 järgne põhinõue on 674 eurot 37 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg
1 teise lause järgi summas 217 eurot 91 senti. Hageja palus välja mõista ka VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras viivise alates hagiavalduse esitamisest 17. juunist 2025 põhinõudelt 1415
eurolt kuni põhinõude rahuldamiseni.
6. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale loetud kätte toimetatuks Ametlike
Teadeannete kaudu 3. jaanuaril 2026. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja
14 kalendripäeva alates menetlusdokumentide kättetoimetamisest, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg
saabus 19. jaanuaril 2026).
7. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise
tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see
toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt
omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad
tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.
Kohus on seisukohal, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on hageja järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited
lepingu lõppemise asjaolude kohta. Lepingu lõppemisega on tagastamata laenumaksed muutunud
sissenõutavaks. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks ka hageja väited põhivõlgnevuse ja peale
lepingu lõppemist põhivõlgnevuse mittetasumisega kaasnenud viivisekokkuleppe osas.
TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui
menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist
menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja
vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja
kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja
nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu
esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
9. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad
hageja menetluskulud riigilõivust summas 350 eurot ja õigusabi kulust 172 eurot ilma
käibemaksuta. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka
menetluskulusid.
Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses
vajaliku ja põhjendatud kuluga.
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus
ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud. Põhjendatud on
hageja õigusabi kulu 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et viidatud õigusabikulu on
seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohuslane.
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuluna 522
(350+172) eurot.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja
vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni
tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (522 eurolt) viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-25-9516
10. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Külli Puusep
kohtunik