2-22-101834/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.01.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-22-101834

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S. K. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

4 123,22 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: S. K. (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud

kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

4. Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus

tuleb esitada otse Tartu Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg 1). Apellatsioonkaebuse

esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule,

arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg 15).

TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja esitas 19.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

4 723,01 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi võlgnikule 24.01.2022 makseettepaneku,

mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle Viru

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Viru Maakohtule 04.05.2022 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista hageja

kasuks põhivõlgnevuse 3 188,47 eurot, intressi 131,13 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivise 498,54 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista

viivised alates 04. maist 2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu XXX AS ja kostja vahel sõlmitud

järgnevatest lepingutest: 12.11.2003 kliendileping XXX, 30.07.2016 järelmaksu

müügileping XXX, 10.02.2018 järelmaksu müügileping XXX, 11.11.2017 järelmaksu

müügileping XXX, 31.12.2017 seadme kasutusleping XXX, 03.09.2019 järelmaksu

müügileping XXX, 01.10.2018 järelmaksu müügileping XXX, 20.06.2016 järelmaksu

müügileping XXX, 24.04.2016 järelmaksu müügileping XXX, 05.12.2016 järelmaksu

müügileping XXX. Ajavahemikul 31.10.2019-30.04.2020 esitas XXX AS kostjale arveid,

mida kostja ei ole tasunud. AS XXX loovutas 11.05.2021 kostja vastased nõuded OÜ-le

Aktiva Finants (registrikood 10746479).

4. 25.07.2022 esitas hageja seisukoha, milles ei nõustunud kostja seisukohtadega ning

vaidles neile vastu. Hageja selgitas, et tema nõue tuleneb kostja ja XXX AS vahel

sõlmitud lepingute alusel väljastatud arvete kostja poolt tasumata jätmisest. See tähendab,

et nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-t 3,

mille teine lause näeb ette, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab

nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve

esitada. Regulaarselt esitatavate arvete puhul ei alga aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks

muutumisega samast ajast, vaid hiljem. Arved on väljastatud 2019.aasta oktoobrist

2020.aasta aprillini, seega nendest tulenevate nõuete aegumistähtaeg algas 01.01.2021 kell

00.00. Tehingust tulenevate nõuete üldine 3-aastane tähtaeg lõppenuks seega tähtaja

viimasel päeval, 31.12.2024 kell 24.00.

5. Vastuseks 16.04.2025 kohtumäärusele esitas hageja 30.04.2025 kohtule XXX AS poolt

kostjale 07.01.2020 edastatud lepingu ülesütlemise hoiatuse. Samuti täpsustas hageja

hagiavaldust tarbijakrediidilepingutega seonduvalt krediidi kulukuse määrade osas,

selgitas nõuete loovutamisega seonduvat, arvete koosseisu. Lepingute lõppemisega

seonduvalt selgitas hageja, et esialgne võlausaldaja edastas 07.01.2020 kostjale lepingu

ülesütlemise teatise, milles hoiatas, et kui kostja hiljemalt 21.01.2020, so täiendava 14

päeva jooksul, võlgnevust ei tasu loetakse lepingud lõppenuks/ülesöelduks ning nõutakse

kogu lepingujärgsete summade tasumist. Kostja ei tasunud ka võlga täiendava tähtaja

jooksul ning leping loeti lõppenuks 22.01.2020. Enne lepingu lõpetamise teatise saatmist

olid kostjal tasumata hagiavalduses toodud arved oktoober 2019 – detsember 2019. Peale

lepingu lõppemist esitati arved seoses järelmaksu müügilepingute jääkväärtuste osas

märtsis 2020.

6. Samas menetlusdokumendis esitas hageja nõuete ümberarvestused, mille kohaselt:

6.1. Lepingu XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 1 107,00 eurot. Kostja on

tasunud 1 362,73 eurot. Seega ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja nimetatud

lepingu alusel võlas.

6.2. Lepingu XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 108,00 eurot. Kostja on tasunud

108,64 eurot. Seega ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja nimetatud lepingu alusel

võlas.

6.3. Lepingu XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 379,99 eurot. Kostja on tasunud

413,83 eurot. Seega ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja nimetatud lepingu alusel

võlas.

6.4. Lepingu XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 252,98 eurot. Kostja on tasunud

322,62 eurot. Seega ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja nimetatud lepingu alusel

võlas.

6.5. Lepingu XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 1099,00 eurot. Kostja on tasunud

857,99 eurot. Seega ümberarvestuse kohaselt oleks põhivõla jääk 241,01 eurot ning

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtajale

järgnevast päevast so 21.11.2021 kuni tasumiseni.

6.6. Lepingu XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 1079,00 eurot. Kostja on tasunud

844,60 eurot. Seega ümberarvestuse kohaselt oleks põhivõla jääk 234,40 eurot ning

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtajale

järgnevast päevast so 21.02.2022 kuni tasumiseni.

6.7. Lepingu XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 899,99 eurot. Kostja on tasunud

419,71 eurot. Seega ümberarvestuse kohaselt oleks põhivõla jääk 480,28 eurot ning

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtajale

järgnevast päevast so 21.10.2021 kuni tasumiseni.

6.8. Lepingu XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 1399,00 eurot. Kostja on tasunud

sissemakse 139,90 ja lepingu alusel 1 osamakse summas 52,46 eurot ehk kokku

192,36 eurot. Seega ümberarvestuse kohaselt oleks põhivõla jääk 1 206,64 eurot ning

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtajale

järgnevast päevast so 21.09.2021 kuni tasumiseni.

6.9. Muude teenuste eest, mis ei ole seotud tarbijakrediidi lepingutega/järelmaksudega,

need on internetiteenus, renditeenus jne eest võlgneb kostja kokku 173,39 eurot ning

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates viimase arve tasumise

tähtajale järgnevast päevast 21.05.2020 kuni tasumiseni.

7. 13.10.2025 vastuses kohtunõudele hageja kordas, et XXX AS loovutas hagejale kõik

võlgniku vastu olevad lepingud ja nendest tulenevad nõuded, mida tõendab hagi lisa 2.

Teatis on edastatud kostja lepingujärgsele aadressile XXX. Nõude loovutamise teatises

nähtuvad kõikide lepingute numbrid mis loovutati ehk need mis on hagiavalduses välja

toodud. Hagejale loovutati lepingu alusel kõik nõuded, kuna loovutati lepingud tervikuna

nii sissenõutavaks muutunud kui ka tuleviku nõuded. Hageja märkis, et hageja ei mööna,

ega võta omaks, et esialgne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on esitanud ümberarvestuse juhuks, kui kohus asub seisukohale, et

esialgne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei

nõustunud, et peab eraldi tõendama, et on ülesütlemise teate kostjale kätte toimetanud.

Hageja ülesütlemise teatis on edastatud kostja lepingujärgsele e-posti aadressile XXX.

Kostja ei ole vastu vaielnud, et ta ei ole teatist saanud. Hageja kordas, et nõuab hagis välja

toodud arvete tasumist. Välja toodud summad on iga kuu perioodi eest ega sisalda

varasemat võlga. Hagis välja toodud arveid ei ole kostja maksnud ega ühtegi makset

nimetatud hagis märgitud arvete katteks ei ole kostja teinud.

8. 29.12.2025 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kindlaks määrata

ja mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja kulud

summas 2 380,00 eurot. Samuti esitas hageja taotluse mõista kostjalt väljamõistetud

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 112 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kostja seisukoht

9. Kostja esitas hagile vastuväite, et nõuete aegumistähtajad on möödunud, kuivõrd tehingust

tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seejärel on tegemist veel alusetu

rikastumisega, hagiavalduses on esitatud tabel, väljaarvestatud nõude suurus ja intresside

määrad. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab ajast, mil õigustatud

isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st

rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust, ning ei ole oluline, et isik saaks

ka õiguslikult aru nõude olemasolust. Nõue on väär ja vastuolus TsÜS § 86. Kostja

tunnistas hagi osaliselt. Kostja nõustus tasuma põhinõude summas 25 eurot iga kuu, aga

mitte ülejäänud nõuet. 11.08.2022 esitatud seisukohas jäi kostja endiselt arvamusele, et

hageja nõue on vastuolus heade kommetega.

Kohtu põhjendused

10. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva

seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas

osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

11. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda

kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja

tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

12. Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb otsuse lihtsustatud

kirjeldava ja põhjendava osaga, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele

on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

13. Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe järelmaksu müügilepingutest tulenevate

nõuete osas kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes. Samuti on

poolte vahel sõlmitud kliendileping sideteenuse osutamiseks, mis on olemuselt

töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1) ning seadme kasutusleping, mis on olemuselt üürileping

(VÕS § 271).

14. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et kostja vastu esitatud nõuded tulenevad

12.11.2003 kliendilepingust XXX, 30.07.2016 järelmaksu müügilepingust XXX,

10.02.2018 järelmaksu müügilepingust XXX, 11.11.2017 järelmaksu müügilepingust

XXX, 31.12.2017 seadme kasutuslepingust XXX, 03.09.2019 järelmaksu müügilepingust

XXX, 01.10.2018 järelmaksu müügilepingust XXX, 20.06.2016 järelmaksu

müügilepingust XXX, 24.04.2016 järelmaksu müügilepingust XXX, 05.12.2016

järelmaksu müügilepingust XXX (dtl 34-38, 45-48, 52-55, 61-81). Kõik eelpool nimetatud

lepingud on sõlmitud XXX AS (endine XXX AS) ja kostja vahel. Seega on esialgne

krediidiandja tarbijakrediidilepingute puhul XXX AS, kes on ka kostjaga sõlmitud

kliendilepingu ja seadme kasutuslepingu teiseks pooleks.

15. Esmalt tuleb kohtul lahendada küsimus, kas kostja vastu esitatud nõue kuulub hagejale või

mitte ehk kas õige hageja on pöördunud kostja vastu esitatud nõudega kohtusse.

16. Tarbijakrediidilepingutest tulenevates vaidlustes on asja läbivaatavale kohtule pandud

Euroopa Liidu õiguse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2225, 18.

oktoober 2023, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2008/48/EÜ. – ELT L, 2023/2225, 30.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/

2023/2225/oj) või ka maksejõuetusavalduse esitanud isiku võlgnevuste aluseks olevate

tarbijakrediidilepingute kohtulik kontroll (FIMS § 25 lg 4) ja siseriikliku õiguse, kui ka

asjakohase kohtupraktika kohaselt laiaulatusliku ja omaalgatusliku kontrolli (ex officio)

teostamise kohustus laenusaajate õiguste kaitse raames (EKo 05.03.2020, C-679/18, OPR

Finance s. r. o. vs. GK, p 46-liikmesriigi kohtute omaalgatusliku kontrolli teostamise

kohustus tarbijate kaitsel krediidilepingute puhul; EKo 20.09.2023, C-582/23, p. 42, 55,

56, 58). Sellest johtuvalt leiab kohus, et seoses esialgse krediidiandja poolt tarbijakrediidi

võlasuhtest tekkinud nõuetega krediidisaaja vastu ja nende loovutamisega kolmandale

isikule, on kohus kohustatud omaalgatuslikult kontrollima ka krediidisaaja vastu hagiga

kohtusse pöördunud ja väidetavalt nõuded omandanud isiku nõude omandamise asjaolusid

ja hankima selle kohta ka tõendid. Kohtu hinnangul kohaldub nimetatud kontrollinõue ka

käesolevas hagis esitatud kliendilepingust ja seadme kasutuslepingust tulenevatele

nõuetele. Kohus leiab ka seda, et sellesisuline kohtu omaalgatuslik kontrolli kohustus

laieneb olukordadele, kus kostja hagile ei vasta või vastab aga ei esita vastuväidet

muuhulgas nõude loovutamise osas (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 25). Kohus on

seisukohal, et ka juhul, kui kostja vastab hagile midagi selgelt omaks võtmata, siis ei saa

kostja omaksvõttu ühegi asjaolu, sealhulgas nõude loovutamise osas, eeldada. Seega peab

kohus lähtuma sellest, et kostja vaidleb kõigele sealhulgas nõude loovutusele vastu.

Eeltoodust johtuvalt peab kohus hindama kõiki hageja väiteid sh nõude loovutamise kohta

ning seega peab hageja tõendama kohtule, et on omandanud kostja suhtes nõuded (TsMS

§ 363 lg 1).

17. Kohus leiab, et suur osa nõudeid tarbijakrediidisaajate vastu, mida soovitakse maksma

panna kohtumenetluses, on esitatud hagiavalduses ja/või selle lisades või muudes

menetlusdokumentides üldsõnalise hageja faktiväite-nõuded kostja vastu on omandatud

loovutuse teel-alusel. Seejuures esineb ka olukordi, kus väidetavaid tarbija vastu nõuete

loovutusi toimub korduvalt ning nõuete loovutust tõendavaid dokumente koos

selgesõnalise nõude koosseisu, nõude aluse, sissenõutavaks muutumise, samuti kas

nõudeid on loovutatud osaliselt või täielikult väidetavad nõude omajad kohtule ei esita.

Seega kuivõrd ka Euroopa Kohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud kohtu

omaalgatusliku kontrolli kohustus tarbijakrediidi vaidlustuses, siis rõhuasetuse olemusest

lähtuvalt laieneb see kohtu hinnangul kõigile tarbijakrediidi vaidluse menetluslikele või

õiguslikele aspektidele sh kohustus tagada krediidisaaja õiguskaitse, mis kohtu hinnangul

hõlmab kohustust kaitsta krediidisaajat alusetute ja ebaselgete nõuete eest, õiguskindluse

põhimõtte tagamine kohtuasjades ja kohtumenetluse nõuetekohane läbiviimine. Nõude

loovutamise asjaolude ja tõendite hindamise kohtulik kontroll tagab selle, et nn ebaõige

hageja ei saaks panna tarbijast krediidisaaja vastu nõudeid, mille kuuluvus hagejale ei ole

leidnud vaieldamatult tuvastamist. Samuti on sellise kontrolli eesmärgiks kaitsta tarbijast

krediidisaajat uue kohtumenetluse eest samade nõuete osas, mis on maksma pandud

esialgse krediidiandja poolt ehk et erinevad isikud ei esitaks ühest ja samast võlasuhtest

sissenõutavaks muutunud nõudeid sama kostja suhtes.

18. Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et eriti tarbijakrediidivaidlustes, kuid ka teistes

võlaõiguslikes vaidlustes, on kohus kohustatud selgitamiskohustuse raames selgitama

hagejale juba enne hagi menetlusse võtmist, kohustust esitada ammendavalt kõik asjaolud

nõude loovutamise kohta ja esitada selle kohta ka tõend kohtule. Kohus on seda kohustust

hageja osas täitnud 16.04.2025 kohtumääruses, milles selgitas, et hagiavaldusest ei selgu,

millised nõuded olid hagejale loovutatud ning kas lepingutest tulenevad kõik maksed olid

sissenõutavaks muutunud ja loovutatud või ainult nõutava perioodi eest maksed ning palus

hagejal nimetatud asjaolu täpsustada. Hageja on selgitanud oma 30.04.2025

menetlusdokumendi p 2.2. (dtl 298), et XXX AS loovutas hagejale kõik võlgniku vastu

olevad lepingud ja nendest tulenevad nõuded. Hageja märkis, et XXX käsitleb isikuid

tervikuna ja loovutab kõik isikuga seotud lepingud korraga, kuna kõik lepingud

lõpetatakse üheaegselt ja loovutatakse isik koos kõigi lepingutega. Nõude loovutamise

teatises nähtuvad kõikide lepingute numbrid mis loovutati ehk need mis on hagiavalduses

välja toodud. Hagejale loovutati lepingu alusel kõik nõuded, kuna loovutati lepingud

tervikuna nii sissenõutavaks muutunud kui ka tuleviku nõuded. Eelviidatu võimaldab

kohtul teha järelduse, et ei ole kahtlust selles, et hageja väidetud tegevus (üldsõnalised

väited ja selgitused) ei vasta ka KIOS § 59 lg 1 toodule ja sama sätte eesmärgile ning ei

saa asendada hageja menetluslikku kohustust põhjendada ja tõendada nõuete omandamine

kostja vastu kooskõlas VÕS sätetega. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et

11.05.2021 nõude loovutamise teatisest (dtl 123) ei nähtu, et hagejale oleks loovutatud

12.11.2003 sõlmitud kliendilepingust XXX tulenev nõue. Täiendavaid tõendeid nimetatud

lepingust tulenevate nõuete loovutamise kohta ei ole hageja samuti esitanud.

19. Kohus märgib siinjuures, et kohus on selgitanud hagejale kui väidetavale nõuete omajale

17.09.2025 menetluse korraldamise nõuekirjas kohustust tõendada nõudeõigust kostja

vastu, kuivõrd kohtu hinnangul XXX AS teatis kostjale ei tõenda XXX AS poolt kostjaga

sõlmitud lepingutest tulenevate põhi- ja kõrvalnõuete loovutamist hagejale. Kohus selgitas

hagejale, et nõude loovutamise faktiväide tuleb hagejal eraldi tõendada ning esitada selle

kohta tõendid (dtl 318).

20. 13.10.2025 menetlusdokumendis vastuseks kohtu 17.09.2025 nõudekirjale täpsustas

hageja, et teatis on edastatud kostja lepingujärgsele aadressile XXX. Nõude loovutamise

teatises nähtuvad kõikide lepingute numbrid mis loovutati ehk need mis on hagiavalduses

välja toodud. Hagejale loovutati lepingu alusel kõik nõuded, kuna loovutati lepingud

tervikuna nii sissenõutavaks muutunud kui ka tuleviku nõuded. Hagejale jääb

arusaamatuks, miks on kohus seisukohal, et nimetatud teatis ei tõenda loovutamist (dtl

325-326).

21. Kohus leiab, et hageja selgitused on üldist laadi. Kohus on seisukohal, et kuigi hageja on

väitnud, et ta on nõude loovutamise lepingu sõlminud, siis oleks hageja saanud kerge

vaevaga lepingudokumendi kohtule esitada või hankida esialgselt krediidiandjalt nõude

loovutamise kohta kirjalikus vormis kinnituse. Nõuete loovutamisega seonduva

täpsustamiseks ja tõendamiseks on kohus määranud kahel korral hagejale vaidlusaluse

menetlustoimingu tegemiseks tähtaja, kuid sellest hoolimata ei täitnud hageja kohtu

korraldusi. Samuti ei ole käesolevas asjas esitatud kohtule tõendeid selle kohta, et esialgne

krediidiandja on kostjat kirjalikult teavitanud sellest, et tema vastu olemasolevad nõuded

on loovutatud hagejale ja see teade on kostjale kätte toimetatud.

22. Eeltoodust johtuvalt on kohus seisukohal, et kohtule esitatud hagiavaldusest ja selle

lisadest, kui ka hageja 30.04.2025 ja 13.10.2025 esitatud menetlusdokumentidest ei tulene

väidetavalt XXX AS poolt kostja vastu nende vahelisest võlasuhtest tulenevate nõuete

loovutamise aluseks olevaid asjaolusid ja asjaolusid tõendavaid dokumente. Hageja on

kohtule esitanud hagi lisa 2 (dtl 123), milles teavitati võlgnikku, et XXX AS on

loovutanud 11.05.2021 nõude loovutamise lepinguga Aktiva Finants OÜ´le lepingust

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX tuleneva nõude koos õigusega

nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. 30.04.2025 ja 13.10.2025

menetlusdokumentides on hageja selgitanud, et XXX AS on loovutanud kõik nõuded,

kuna loovutati lepingud tervikuna nii sissenõutavaks muutunud kui ka tuleviku nõuded.

23. TsMS § 363 lg 1 tulenevad hagiavaldusele esitatavad nõuded ning selle lõike 1 p-de 1-3

tuleneb hageja kohus esitada hagiavalduses selgelt väljendatud nõue, esitada hagi aluseks

olevad faktilised asjaolud ja neid tõendada. TsMS § 230 lg 1 on hagejal eeltoodud asjaolu

ehk nõude kuuluvuse osas tõendamiskoormis ning sellega on seotud ka asjaolu, kas õige

hageja on kohtusse pöördunud. Nõude loovutamiseks on vajalik nõude omaja ehk esialgse

krediidiandja XXX AS poolt õiguslikult siduva tahteavalduse tegemist kas nõude

loovutamise lepingu või nõude loovutamise kohta kinnituse andmise näol (VÕS § 164,

168 lg 2). Kohus rõhutab, et hagejal on kohustus esitada kohtule tõeseid faktiväiteid ja

faktiväited peavad olema piisava detailsusastmega ning need peavad tulenema kohtule

esitatud tõendist. Seega oli hagejal tulenevalt TsMS §§-dest 363 lg 1, 229 lg 1, 230 lg 1

kohustus esitada kohtule kas nõude loovutamise leping või esialgse krediidiandja nõude

loovutamise kohta antud kirjalikus vormis kinnitus (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2022

otsus asjas 2-21-112397 p. 10; Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2025 otsus asjas nr 2-23-

112597 p. 7.2). Hagejat on menetluses esindanud õigusteadmistega esindaja, kuid sellest

hoolimata on kohtumenetluses hagi rahaliste nõuetega kostja vastu, kuid kohtu hinnangul

on hageja nõudeõigus kostja vastu tõendamata.

24. Lisaks eeltoodule ei võimalda menetlusõigus hageja asendamist, mis tähendab, et kohtul

on käesoleval juhul ainus võimalus jätta hageja hagi rahuldamata, kuivõrd hagejal puudub

nõudeõigus kostja vastu. Õigel hagejal on õigus esitada hagi kostja vastu. Neil

põhjendustel ei hinda kohus kohtule hagis esitatud põhi- ja kõrvalnõuete maksma

panekuks vajalike nõudenormist tulenevaid nõude rahuldamise eelduseid

tarbijakrediidilepingu osas ning tarbijakrediidilepingu, kui ka selle ülesütlemise kehtivust.

Samadel põhjustel ei hinda kohus kliendilepingu ega seadme kasutuslepinguga seonduvat

ega kostja esitatud vastuväiteid hagile.

25. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

27. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks tehti otsus. Sellest

tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostjal menetluskulud puuduvad,

siis puudub alus kostja menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt.

Edasikaebamise kord

28. Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 võib maakohus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud

otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus

eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu

seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses

põhjendama.

29. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg

21).

30. Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

/digitaalselt allkirjastatud/

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2026 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda Aktiva Finance Group OÜ Viru Maakohtu 29. jaanuari 2026. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja lugeda apellatsioonkaebus Aktiva Finance Group

OÜ-le tagastatuks.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad.

29.01.2026 kohtuotsus 2-22-101834 jõustus 07.04.2026 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne

referent