2-25-19531/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMuuta Viru Maakohtu 7. detsembri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-15525 Mõista Ylt A kasuks välja igakuine elatis 200 eurot alates 1. veebruarist
Legislator headnote
AI generated2-25-19531/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Muuta Viru Maakohtu 7. detsembri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-15525 Mõista Ylt A kasuks välja igakuine elatis 200 eurot alates 1. veebruarist
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Nele Teelahk
Kohtuasja number
2-25-19531
Määruse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2026, Jõhvi
Kohtuasi
C hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes
A ja B hagi Y vastu elatise suurendamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hagejad:
1) A (isikukood XXX)
2) B (isikukood XXX)
3) C (isikukood XXX)
Hagejate seaduslik esindaja X, hagejate lepinguline esindaja
Harland Paas
Kostja: Y (isikukood XXX)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada A, B, C ja Y vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on
järgmised:
1.1. Muuta Viru Maakohtu 7. detsembri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-15525
Ylt väljamõistetud elatist järgmiselt:
1.1.1. Mõista Ylt A kasuks välja igakuine elatis 200 eurot alates 1. veebruarist
2026 kuni A täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx).
1.1.2. Mõista Ylt B kasuks välja igakuine elatis 200 eurot alates 1. veebruarist
2026 kuni Bi täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx).
1.2. Mõista Ylt C kasuks välja igakuine elatis 200 eurot alates 1. veebruarist 2026
kuni C täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx).
1.3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-19531 menetlus.
3. Määrus toimetada kätte pooltele.
Edasikaebamise kord
Käesolev määrus ei ole edasikaevatav.
ASJAOLUD
1. C (hageja III) esitas 17. novembril 2025 Y (kostja) vastu hagi põlvnemise
tuvastamiseks ja elatise nõudes (tsiviilasi nr 2-25-19531).
2. A (hageja I) ja B (hageja II) esitasid 17. novembril 2025 Y vastu hagi Viru
Maakohtu 7. detsembri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-15525 väljamõistetud
elatise suurendamiseks (algselt tsiviilasi nr 2-25-19533).
3. 28. jaanuari 2026 kohtuistungil võttis kostja hageja põlvnemise õigeks. Samuti
sõlmisid kostjad ja C, A ja B kompromissilepingu, mille palusid kohtul kinnitada:
1) Muuta Viru Maakohtu 7. detsembri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-15525 Ylt A ja B
kasuks väljamõistetud elatist selliselt, et mõista Ylt A ja B kasuks välja igakuine elatis 200
eurot alates 1. veebruarist 2026 kuni A ja B täisealiseks saamiseni.
2) Mõista Ylt C kasuks välja igakuine elatis 200 eurot alates 1. veebruarist 2026 kuni C
täisealiseks saamiseni.
3) Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Pooled palusid välistada kaebeõiguse.
4. Kohus on 29. jaanuaril 2026 õigeksvõtul põhineva osaotsusega tuvastanud, et C
põlvneb põlvneb kostjast.
5. Kohus liitis 29. jaanuari 2026 määrusega tsiviilasjad nr 2-25-19531 ja 2-25-
19533 ühte menetlusse.
KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja
menetluse.
7. TsMS § 430 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi
jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest
üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses
sätestatud ammendavalt.
8. Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade
kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita.
Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus kinnitab
kompromissi ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.
9. Kohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi 28. jaanuari 2026
istungil. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad
materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel
kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kui menetlus on lõpetatud,
ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel
sama hagieseme üle. Elatise asjas võib olla mõlemal poolel alus elatise suuruse
muutmiseks, kui elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud on muutunud (TsMS §
459 lg 1 ja RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17). Seega on pooled teadlikud kompromissi
kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
10. Kohus selgitab, et elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
11. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud kompromissis.
12. Kohus välistab poolte taotlusel määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse
(TsMS § 661 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)