2-23-7646/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-7646

Kohtuasi

JN ASSETS OÜ hagi AS-i Eesti Raudtee vastu lepingu

täitmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i Eesti Raudtee apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

5200 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja JN ASSETS OÜ (registrikood 12515270),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk

Kostja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838),

lepinguline esindaja Maarja Radziwill

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 26.02.2025 otsus muutmata.

2. Jätta AS-i Eesti Raudtee apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS-i Eesti Raudtee kanda.

4. Määrata kindlaks JN ASSETS OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista

AS-ilt Eesti Raudtee JN ASSETS OÜ kasuks välja menetluskulud 435 eurot.

5. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb AS-il Eesti Raudtee tasuda viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-23-7646

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. JN ASSETS (hageja) esitas 25.05.2023 (täpsustatud 05.06.2023) Harju Maakohtule AS-i

Eesti Raudtee (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat jätkama elektrienergiaga

varustamise lepingu täitmist. Alternatiivselt palus hageja keelata kostjal elektrienergia

varustamise lepingu järgse hageja elektrivarustuse katkestamine ja katkestamisega

ähvardamine ning seda ka tulevikus.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja õiguseellane ja kostja 15.03.1999 lepingu, mille

järgi kohustus kostja kinnisasja Rahumäe tee 27 elektrienergiaga (peakaitsme suurus 40A)

varustama. Hageja on kinnisasja haldur, kes vahendab sisse ostetavaid teenuseid kinnistu

üürnikele ning kellele esitab kostja elektrienergia müügi arved.

3. Kostja saatis 01.04.2022 hagejale kirja, kus teatas, et ta ei saa elektrienergia vahendamisega

senisel moel jätkata. Kostja teatas, et ta annab kinnisasja toitevarustuse Elektrilevi OÜ-le

(Elektrilevi) üle. Hageja nõustus elektrivarustuse üleandmisega. 28.04.2023 laekus hagejale

kostjalt kiri, milles kostja teatas, et kuna hagejal on olemas võrguühendus Elektrileviga,

katkestab kostja alates 01.06.2023 hageja tarbimiskoha toitega varustamise kostja

toitevõrgust. Hageja tõlgendab kostja 01.06.2023 kirja kui lepingu ülesütlemise teadet. Hageja

hinnangul ei ole kostjal õigust leping lõpetada ning ülesütlemine on tagajärjetu.

4. Hagejal on küll olemas liitumine Elektrileviga, kuid selle peakaitse 40A ei kata kogu

kinnisasja elektrivajadust. Kinnisasjal peab olema elektriühendus peakaitsme mahuga 80A.

Kostja ei ole Elektrilevile pooltevahelist elektrilepingut ja sellega kaasnevat 40A peakaitsme

mahtu üle andnud. Kostja peab pooltevahelist lepingut kuni selle üleandmiseni Elektrilevile

täitma. Kui kostja peatab kinnisasja toitega varustamise kostja toitevõrgust, on hageja kliendid

sunnitud oma tegevuse lõpetama ja sellega kaasneb nii hagejale kui ka tema klientidele kahju.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Kostja ei ole jaotusvõrguettevõtja. Kostja ei ole kohustatud hagejale teenust pakkuma ega

elektriga varustamise tegevust jätkama. Hagejal on võimalik liituda Elektrilevi võrguga, kes

on piirkonna jaotusvõrguettevõte. Alates 2009. aastast osutab Elektrilevi hagejale

võrguteenust peakaitsme suurusega 40A, mis tähendab, et hageja ei ole ilma elektrita.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus võttis 26.02.2025 otsusega vastu hageja hagist osalise loobumise ja

lõpetas menetluse hageja nõuetes keelata kostjal 15.03.1999 elektrienergia varustamise

lepingu järgse hageja elektrivarustuse katkestamine ja katkestamisega ähvardamine ning seda

2-23-7646

ka tulevikus. Sama otsusega rahuldas maakohus hageja hagi ja kohustas kostjat jätkama

hagejale elektrienergia müüki vastavalt 15.03.1999 elektrienergiaga varustamise lepingule nr

753, millega kostja võttis kohustuse varustada Rahumäe tee 27 kinnistut (peakaitsme suurus

40A) elektrienergiaga. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras hagejale

hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2515 eurot.

8. Hageja loobus 13.01.2025 kohtuistungil 05.06.2023 seisukohas esitatud alternatiivsetest

nõuetest keelata kostjal 15.03.1999 elektrienergia varustamise lepingu järgse hageja

elektrivarustuse katkestamine ja katkestamisega ähvardamine ning seda ka tulevikus.

Maakohus leidis, et loobumine tuleb vastu võtta ja menetluse hageja alternatiivsetes nõuetes

lõpetada.

9. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

- hageja õiguseellane ja kostja sõlmisid 15.03.1999 tähtajatu elektrienergiaga varustamise

lepingu, mille kohaselt varustab kostja tarbijat elektrienergiaga lepingu ja selles lahutamatutes

osades fikseeritud tingimustel;

- kostja teavitas 01.04.2022 kirjaga hagejat, et kostja ei saa elektrienergiaga vahendamisega

senisel moel jätkata ja annab hageja kinnisasja toitevarustuse üle Elektrilevile. Kostja küsis

hagejalt nõusolekut elektrivarustuse üleandmiseks. Hageja nõustus elektrivarustuse

üleandmisega Elektrilevile;

- kostja teavitas 28.04.2023 kirjaga hagejat, et kostja on leppinud Elektrileviga kokku, et kui

tarbijal on võrguühendus Elektrilevi võrguga olemas või loodud, katkestab kostja

võrguühenduse oma võrguga. Arvestades seda, et hageja tarbimiskohal on Elektrileviga

ühendus olemas, peatab kostja alates 01.06.2023 hageja tarbimiskoha toitega varustamise

kostja toitevõrgust.

10. Hageja õiguseellase ja kostja vahel 15.03.1999 sõlmitud tähtajatu lepingu, mille alusel

kohustus kostja tarbijat elektrienergiaga varustama, puhul on tegemist kestvuslepinguga.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse § 12 lg 1 järgi kohaldub lepingule võlaõigusseaduses sätestatu. VÕS §

208 lg 3 esimene lause näeb ette, et asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse

vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile

ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega.

11. Lepingupool saab kestvuslepingu ülesütlemisavaldusega üles öelda (VÕS § 195 lg 1).

Lepingu ülesütlemine on ühepoolne tehing, mis peab sisaldama õigusliku tagajärje

kaasatoomisele suunatud tahteavaldust (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg-d 1 ja

2). Vaidluse korral tuleb tahteavaldust TsÜS § 75 järgi tõlgendada. Kostja teavitas 28.04.2023

kirjaga hagejat, et arvestades seda, et hageja tarbimiskohal on Elektrileviga ühendus olemas,

peatab kostja alates 01.06.2023 hageja tarbimiskoha toitega varustamise kostja toitevõrgust.

Tõlgendades kostja 28.04.2023 kirjas sisalduvat tahteavaldust TsÜS § 75 lg 1 järgi, avaldas

kostja tahet öelda 15.03.1999 leping üles.

12. Kestvuslepingu saab korraliselt (VÕS § 195) või erakorraliselt (VÕS § 196) üles öelda.

Kostja avaldas 28.04.2023 kirjas tahet leping korraliselt üles öelda. Pooled saavad lepingus

ülesütlemise tingimustes kokku leppida. Lepingu p 7.1 teise lause järgi on mõlemal poolel

õigus leping lõpetada, millest peab teisele poolele üks kuu ette teatama, v.a p-des 4.2.9 ja 6.6

nimetatud juhul. Praegu ei ole tegemist viidatud lepingupunktides sätestatud juhtumitega.

Lepingupoole õigus leping lõpetada võib olla piiratud seaduses sätestatud juhul.

Elektrituruseaduse (ELTS) § 92 lg 1 näeb ette, millal müüjal on õigus elektrileping üles öelda.

Kuigi 15.03.1999 lepingu p 7.1 järgi on mõlemal poolel õigus leping lõpetada teatades üks

2-23-7646

kuu ette, tuleb praegu arvestada seaduses sätestatud täiendavaid elektrilepingu ülesütlemise

tingimusi. Kostja ei ole tõendanud, et tulenevalt ELTS § 92 lg-st 1 oli tal õigus öelda

28.04.2023 avaldusega leping üles. Seetõttu on kostja ülesütlemise avaldus tagajärjetu.

13. Lepingupool võib lepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest vabaneda juhul, kui ta

annab lepingu kolmandale isikule üle (VÕS § 179). Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ei

ole 15.03.1999 lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi Elektrilevile üle andnud.

14. Kuna kostja 28.04.2023 ülesütlemise avaldus on tagajärjetu ning kostja ei ole 15.03.1999

lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle andnud, siis on hagejal õigus

nõuda kostjalt lepingu täitmist VÕS § 108 lg 2 alusel. Kostja on kohustatud jätkama hagejale

elektrienergia müüki vastavalt 15.03.1999 elektrienergiaga varustamise lepingule nr 753,

millega kostja võttis kohustuse varustada Rahumäe tee 27 kinnistut (peakaitsme suurus 40A)

elektrienergiaga.

Apellatsioonkaebus

15. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata.

16. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagejal on õigus nõuda lepingu täitmist VÕS § 108 lg

2 alusel. Lepingut ei ole lõpetatud. Kostja tahteavaldust lepingu ülesütlemiseks ei saa käsitada

lepingu rikkumisena. Kostjal on õigus leping korraliselt üles öelda.

17. Kostjat ei saa kohustada jätkama seadusega mitte kooskõlas oleva tegevusega. Hageja ei

saa nõuda kostjalt lepingu täitmist. Käesoleval juhul ei kohaldu ELTS § 92 lg-st 1 tulenev

piirang lepingu ülesütlemiseks, kuna reaalne tegelik olukord ei vasta sellele, mis on seaduse

regulatsiooni eesmärk, milleks on lepinguga seotud teenuse kasutaja eluliste huvide kaitse.

Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja ei ole elektrivarustuse osas kostjast sõltuv

tarbija, kelle eluliste vajaduste teenindamine on ohus, vaid tal on olemas kehtiv liitumine ja

võrguleping kohaliku jaotusvõrguettevõttega, kes teda elektriga varustab.

Vastustaja seisukoht

18. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

20. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas. Maakohtu otsust ei ole

vaidlustatud osas, millega maakohus lõpetas menetluse hageja nõuetes keelata kostjal

15.03.1999 elektrienergia varustamise lepingu järgse hageja elektrivarustuse katkestamine ja

katkestamisega ähvardamine ning seda ka tulevikus. Osas, milles maakohtu otsust ei ole

vaidlustatud, on see TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

21. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

2-23-7646

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei

pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi

korrata.

22. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud

järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

23. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja 28.04.2023 kirja tõlgendades on kostja avaldanud

tahet 15.03.1999 leping korraliselt üles öelda. Asjaolu, et kostja on kohtumenetluses väitnud,

et ta ei ole lepingut üles öelnud ja kostja seniajani hagejat elektriga varustab, ei lükka ümber

maakohtu järeldust, et kostja on siiski soovinud vaidlusaluse kirjaga 15.03.1999 leping üles

öelda. Olukorras, kus kostja kordab apellatsioonkaebuses, et temal on õigus 15.03.1999

sõlmitud leping korraliselt üles öelda ja temalt ei saa nõuda lepingu täitmiseks kohustamist,

on põhjendatud järeldada, et sellist tahet väljendas kostja juba oma 28.04.2023 kirjas hagejale.

24. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostjale kuulub elektrivõrk ja kostja on hagejale müünud

elektrienergiat 15.03.1999 elektrienergiaga varustamise lepingu nr 753 alusel. Vaidlust ei ole,

et kostja seniajani müüb hagejale elektrienergiat. Vaidlust ei ole selles, et ka kolmandad

isikud (Konkurentsiamet ja Elektrilevi) on seisukohal, et kostjal on kohustus ja võimalus

hagejale elektrienergiat müüa. Olukorras, kus kostja on seni hagejale müünud elektrienergiat,

on põhjendamatu kostja väide, et kostja jaoks on kohustuse täitmine võimatu, mistõttu ei saa

temalt nõuda kohustuse täitmist (sh elektrivõimsust arvestades). ELTS § 10 defineerib müüjat

kui elektriettevõtjat, kes müüb elektrienergiat. ELTS § 6 lg 1 p-dest 1, 7 ja 8 tuleneb, et

elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb muuhulgas elektrienergia tootmise,

müümise või ostmisega. Seega ei ole elektrienergia müüja staatus piiratud üksnes

võrguettevõtjaga, kes tegeleb elektrienergia ülekandmise või jaotamisega (ELTS § 6 lg 1 p 2

ja 3).

25. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ELTS § 92 lg 1 näeb ette piirangud, millal

elektrienergia müüjal on õigus elektrileping üles öelda. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid

ega tõendanud, et tal oli tulenevalt ELTS § 92 lg-st 1 õigus öelda 28.04.2023 avaldusega

leping üles.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta maakohtus kantud

menetluskulude jaotust.

27. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

2-23-7646

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid.

Kuna maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, määrab

kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.

28. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 435 eurot (käibemaksuta). Hagejale ostutati õigusabi 2 tundi ja 54 minutit.

Õigusabi osutati hinnaga 150 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kostja vastuväiteid

hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.

29. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu kokku 2

tundi 54 minutit maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks, kliendile tagasiside

andmiseks, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, kostja seisukohaga tutvumiseks,

ringkonnakohtu korraldava määrusega tutvumiseks ning menetluskulude nimekirja

koostamiseks, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja

keerukust, on põhjendatud ja vajalik. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 150 eurot,

millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

30. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 435 eurot. Hageja taotlusel

tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt.

31. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)