2-25-21020/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Brigitta Mõttus

Erika Selter

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2026, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-21020

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B2 Impact OÜ hagi XX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

5235,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046

Hageja lepinguline esindaja: NN

Kostja: XX, isikukood XXX

Kirjalikus menetluses, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi XX vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista XX-ilt (XX, isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

kasuks kostja ja AS LHV Finance vahel 09.09.2019 sõlmitud laenulepingust nr x

tulenev põhivõlgnevus 2880,08 eurot, intress 371,53 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 1892,21 eurot, s.o kokku 5143,82 eurot.

3. Välja mõista XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivis põhinõudelt, s.o 2880,08 eurolt alates 06.12.2025 kuni põhinõude

rahuldamiseni.

4. Jätta menetluskulud XX-i kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 595 eurot ning mõista

nimetatud summa XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja.

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

2-25-21020

Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja kaja esitamine

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Hageja esitas kohtule 05.12.2025 hagi XX-i vastu AS LHV Finance ja kostja vahel

09.09.2019 sõlmitud laenulepingust nr. x tuleneva põhivõlgnevuse 2880,08 euro, intressi

371,53 euro, sissenõudmiskulude 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1892,21 euro

ning edasiulatuva viivise nõudes. Vastavalt lepingule sai kostja laenu 5000 eurot. Lepingu

kohaselt on krediidi kulukuse määraks 24,79% aastas, intressimäär 21,9% aastas. Kuna kostja

lepingulisi kohustusi ei täitnud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 03.05.2022 üles ja loovutas

nõuded hagejale. Hageja esitas 12.12.2025 vastuse, milles märgib, et loobub kostja vastu

esitatud sissenõudekulude 35 euro nõudest.

2. 12.12.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused

2-25-21020

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja

nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus

toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale kätte e-postiga 13.01.2026. Seega möödus

kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 27.01.2026. Kostja hagile vastust

esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb

rahuldada.

4. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. Kohus selgitab, et tulenevalt

TsMS § 444 lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga ning

märgib põhjendavas osas lühidalt vaid järgmist.

5. Vaidlust ei ole, et AS LHV Finance ja kostja vahel 09.09.2019 sõlmitud laenulepingu nr. x

puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1). Kohus peab kontrollima lepingu

kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023,

2-21-13098/50, p 13).

6. Laenu krediidi kulukuse määr oli 24,79%, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal VÕS §

406² lg 1 esimeses lauses kehtestatud ülempiiri (lubatud piirmäär 19,37%, kolmekordne

58,11%).

7. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on

seisukohal, et lepingute sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja kontrollis kostja regulaarse sissetuleku olemasolu ning kohustuste (krediidikohustused

ja majapidamiskulud) mahtu kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte alusel ja kehtivate

maksehäirete puudumist. Laenu taotleja sissetulekute ja väljaminekute võrdluse analüüsist

nähtuvalt oli kostja võimeline lepingut täitma. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et esialgne

võlausaldaja on kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta, samuti on küsitud kostja

pangakonto väljavõtet ning seda analüüsinud. Kohus ei ole tuvastanud vastutustundliku

laenamise kohustuse rikkumist hageja poolt. Kohus leiab, et kostjaga tarbijakrediidilepingut

sõlmides on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴).

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus esitatud hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

09.09.2019 sõlmitud laenulepingust nr. x tuleneva põhivõlgnevuse 2880,08 eurot, intressi

371,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1892,21 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 2880,08 eurolt alates 06.12.2025 kuni

põhinõude rahuldamiseni.

9. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult.

10. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale

või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

2-25-21020

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu,

mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib

menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete

kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega

rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile

vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei

olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid

(TsMS § 174 lg 1).

12. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 595 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot.

Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

13. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb

menetluskuludelt tasuda ka viivist.

14. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning kohtule teadaolevate

andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

15. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

2-25-21020

kohtunik