2-25-21731/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

28.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-21731

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus

isiku

paigutamiseks tema tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 17.12.2025 määrus

Harju Maakohtu 18.12.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja sihtasutus

Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik E.V (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada Harju Maakohtu 17.12.2025 määruse resolutsiooni p-i 3 sõnastust

selliselt, et sellest nähtuks esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpuaeg kellaajalise

täpsusega. Muus osa jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Täpsustada Harju Maakohtu 18.12.2025 määruse resolutsiooni p-i 3 sõnastust

selliselt, et sellest nähtuks esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpuaeg kellaajalise

täpsusega. Muus osa jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Harju Maakohtu 17.12.2025 määruse resolutsiooni p 3 kehtib järgmises

sõnastuses:

„3. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline

ravi lugeda lõpetatuks 19.12.2025 kell 23.24 või mõnel eelneval päeval, kui

raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse

asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.“

4. Harju Maakohtu 18.12.2025 määruse resolutsiooni p 3 kehtib järgmises

sõnastuses:

2-25-21731

„3. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi

lugeda lõpetatuks 24.01.2026 kell 23.24 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus

on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse

paigutamise eelduste äralangemisega.“

5. Jätta E.V määruskaebus rahuldamata.

6. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi

kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 kohaselt võib

määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536

lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle

suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise

lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja, PERH) esitas 17.12.2025 Harju

Maakohtule avalduse E.V (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest

olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni ning ravi pikendamiseks 40 päevani.

1.1. Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik alates 15.12.2025 psühhiaatriakliinikus, kus

talle kohaldati alates kella 23.24-st valvearsti otsusega tahtest olenematut ravi. Avaldusele

lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul diagnoositud raske

psüühikahäire – luululine paranoidne häire (F22). Puudutatud isikul avaldub paranoiline

vargus-kahjustusluul. Keegi mees käib tema majas asju varastamas. Puudutatud isik sattus

kohaliku sotsiaalosakonna vaatevälja mais 2023. Puudutatud isik oli teinud mitmete kuude

jooksul korduvalt kõnesid politseile ja piirivalveametnikele (noorsoopolitsei, Piusa kordon,

konstaablid, KAPO jne) ebaadekvaatsete kaebustega. Puudutatud isik avaldas, et üks isik

varastab ja jälitab teda. See inimene oli toonud suure veoauto tema hoovi ning varastanud

tema majast riideid ja linu 6000 euro väärtuses, raudseifist vahuveini ja ehteid. Politsei

kodukülastusel selgus, et puudutatud isiku kodu oli elamiskõlbmatu, kogu elamine oli prügi ja

asju täis, majas ei olnud astumiseks ruumi, puudutatud isik magas põrandal kaltsude keskel,

küttekolded ei vastanud nõuetele, elektrisüsteem oli katkine ning vesi puudus. Puudutatud

isiku käitumine oli patsiendi elule ja tervisele ohtlik. Puudutatud isik viibis 25.08.–17.09.2024

Lõuna-Eesti haigla psühhiaatriaosakonnas, kus tal diagnoositi luululine paranoidne häire.

Puudutatud isik keeldus ravimi võtmisest ning ei teinud koostööd, seetõttu suunati ta tahtest

olenematu ravi kohaldamiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse, kus ta viibis

27.09.-06.11.2024. Haiglas viibimise ajal avaldas jätkuvalt paranoilist luulu, et viimased

seitse aastat kiusanud teda üks pätt Tarassin, kes alatasa varastab tema käest asju (hiljuti kaks

mobiiltelefoni ja purustanud tavatelefoni) ja ähvardanud teda tappa. Alustati antipsühhootilist

ravi mille foonil puudutatud isik muutus rahulikumaks, koostöö personaliga paranes, kuid

luulumõtted vargustest püsisid. Puudutatud isikule määrati depoosüst üks kord kuus, kuid

puudutatud isik ei käinud pärast haiglast väljasaamist süsti tegemas.

2-25-21731

1.2. Enne sel korral ravile toomist, 15.12.2025 tegi puudutatud isik korduvalt kiirabisse

kõnesid ning rääkis, et keegi mees varastab tema tagant. Kiirabi saabumisel väitis puudutatud

isik, et suhtles politseiga. Puudutatud isiku korteris olid asjad põrandal hunnikutes laiali,

liikumisruumi oli vähe. Elutoas olev voodi oli asjadega kaetud, teistes tubades oli segadus,

köögi ukse kaudu ei olnud võimalik kööki siseneda. Puudutatud isik rääkis kiiresti ja oli

jutukas, kirjeldas mingit isikut, kes käib pidevalt vargil ja lõhub ust. Kiirabi töötajad

välisuksel sissemurdmise jälgi ei täheldanud, korteri uks sulgus võtmega. Ravimite suhtes oli

puudutatud isik skeptiline. Kiirabi töötajad proovisid puudutatud isiku sugulastega telefoni

teel ühendust saada, kuid see ei õnnestunud. Puudutatud isik ei avaldanud oma lähedaste

telefoninumbreid, kuna suhted pidid olema halvad. Haiglasse viimisesse suhtus puudutatud

isik skeptiliselt aga tuli siiski kiirabiga kaasa. Puudutatud isik soovis enne kiirabiga

kaasaminekut, et ukse ette lükataks kapp ja soovis ukse pitseerimist. Kui puudutatud isik toodi

psühhiaatriakliiniku valvetuppa, eitas ta tervisekaebusi. Puudutatud isik avaldas

kuulmismeelepetteid, paranoilisi luulumõtteid ning veendumust, et X käib öösiti tema

korteris ja varastab 26 000 euro eest asju. Puudutatud isik ei tunnistanud oma psüühikahäiret

ning eitas ravivajadust.

1.3. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – luululine paranoidne häire (F22). Tal

puudus haiguskriitika ning ta keeldus ravist. Haiglaravita jäämisel võis ta olla oma

haigusseisundist mõjutatud käitumisega ohtlik. Puudutatud isiku seisundit hinnates ei olnud

tõenäoline haiguse taandumine pärast 4-päevast ravi. Seetõttu oli vajalik ravi pikendamine 40

päevani. Puudutatud isik vajas tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi, sealhulgas

psühhoosivastase rahustava toimega ravimite manustamist.

2. Maakohus kuulas puudutatud isiku haiglas ära 17.12.2025 ning kajastas ärakuulamist

17.12.2025 määruses. Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et ei tea, miks ta on haiglas.

Puudutatud isiku hinnangul ei olnud ta haige ning ei vajanud haiglaravi. Puudutatud isik

rääkis, et X on käinud teda neil aastat peedistamas. X on 52-aastane Ukraina juurtega mees.

Puudutatud isik selgitas, et elab piiri ääres ning riik hindas ära tema maa ja metsa. X

terroriseerib puudutatud isikut, käib öösiti koputamas, neli korda on akna puruks peksnud.

Puudutatud isik väitis, et tal on selle kohta videod olemas. Puudutatud isik selgitas, et põeb

vererõhutõbe ning elab tiibeti meditsiini põhimõtete järgi. Puudutatud isik rääkis, et elas

Tabasalus, aga korteris voolas vesi seintest vahel ja seepärast läks ta Võrru elama. X lõhkus

seifi ära ja viis Electroluxi boileri ära. Isegi hanesõnniku viis ära. Puudutatud isik rõhutas, et

tal pole aega haiglas olla. Ta peab oma Võrumaa kodu valvama.

3. Puudutatud isiku raviarst jäi esitatud avalduse juurde.

4. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust.

5. Maakohus ei kuulanud ära puudutatud isiku lähedasi, kuna leidis, et nende ärakuulamine ei

aitaks asja lahendamisele kaasa (TsMS § 536 lg 21 p 3).

Harju Maakohtu 17.12.2025 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus

2-25-21731

6. Maakohus rahuldas 17.12.2025 määrusega avaldaja taotluse ning määras, et puudutatud

isiku suhtes tuleb kohaldada esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi

tähtajaga neli ööpäeva alates 15.12.2025 kella 23.24-st kuni 19.12.2025-ni või varasema ajani,

kui raviasutus lõpetab ravi kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemise tõttu.

Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule tema tahte vastaselt ravimeid ning

kohaldada arsti valitud muid ravimeetodeid, kui puudutatud isik ei nõustu vabatahtlikult

ravimeid võtma. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul psühhiaatrilise abi seaduse

(PsAS) § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning TsMS § 534 lg-s 5 sätestatud esialgse õiguskaitse korras

tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused täidetud. Ravita

jäämisel võib puudutatud isik seada ohtu nii iseenda kui ka ümbritsevate tervise. Psühhiaatrite

arvamusest nähtub, et isik ei mõtle selgelt ja võib haiguse ajel ebaadekvaatselt käituda ning

sellega nii ennast kui ümbritsevaid ohtu seada. Puudutatud isiku mõtlemine ja käitumine on

psüühilisest seisundist mõjutatud ning ei vasta tegelikkusele. Puudutatud isik on muutnud

oma kodu elamiskõlbmatuks. Puudutatud isik on väljendanud, et keegi kiusab teda ning

varastab tema tagant. Puudutatud isik ei ole võimeline oma elu sellises vaimses seisundis

korraldama.

Arvamus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta

7. Puudutatud isiku raviarsti pärast ärakuulamist esitatud teabe (18.12.2025 kiri, dtl 37)

kohaselt ei olnud puudutatud isiku seisund vahepealsel ajal paranenud, mistõttu on vajalik

tahtest olenematu ravi pikendamine 40 päevani.

8. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtus puudutatud isikuga

17.12.2025 haiglas. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas ravi pikendamise taotlust.

Harju Maakohtu 18.12.2025 esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamise määrus

9. Maakohus pikendas 18.12.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

korras tahtest olenematut ravi 40 päevani alates 15.12.2025 kella 23.24-st kuni 24.01.2026 või

mõne nimetatud kuupäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest

olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Maakohus andis loa manustada puudutatud

isikule vajadusel tahtevastaselt ravimeid või kohaldada muid ravimeetodeid. Menetluskulud

jättis maakohus riigi kanda.

9.1. Maakohus jäi oma varasema seisukoha juurde, et PsAS § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning

TsMS § 534 lg-s 5 sätestatud puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise

ravi kohaldamise eeldused on täidetud. Kogutud tõendite ja arstide arvamuse kohaselt vajab

puudutatud isik jätkuvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, kuna tema seisund ei

ole pärast neljapäevase tahtevastase ravi kohaldamist paranenud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Puudutatud isik esitas 28.12.2025 isiklikult määruskaebuse ja 30.12.2025 esitas talle

määratud esindaja määruskaebuse, viidates puudutatud isiku enda esitatud määruskaebusele.

Puudutatud isik palus talle määratud tahtest olenematu ravi tühistada ning teda viivitamatult

kinnisest asutusest vabastada. Puudutatud isik leidis, et tema suhtes on tahte vastast ravi

2-25-21731

alusetult kohaldatud. Tema kõned politseisse ei olnud alusetud. Puudutatud isik kutsus juurde

politsei, kuna langes varguse ohvriks ja vargus võis toimuda ka hiljem.

10.1. Puudutatud isik väljendas määruskaebuses järgmist: „29.04.2025 kui tulin Tabasallu,

oli ukselukk lõhutud ja vinüülplaadid koos raamatutega olid laiali visatud, tuba oli segamini.

Korteris oli elekter välja lülitatud ja vargad kasutasid küünlaid. Suur karp kalleid küünlaid

oli ära põletatud ja küünla vaha oli tilkunud igale poole. Helistasin Harku valda ja küsisin,

kust leida politseid ja sain numbri XXX ja koheselt helistasin, ma palusin vaatama tulla

lõhutud ukse lukku ja sisse murdmist aga esimesele kõnele vastati ja ikka kedagi ei tuldud.

Helistasin veel paar korda aga ikkagi kedagi ei tulnud. Uurijat ei tulnud ja sõrmejälgi ei

võetud. Pidin Võrumaale kiiresti minema, sest varas tegutses ka Võrumaal. Ta koputas vahest

iga päev ja vahest harvem. Kui ma olin kodus ajasin ta ära aga kui ei olnud kodus, siis tuli

talu territooriumile ja hakkas lõhkuma uksi ja aknaid. Tabasallu rohkem sõita ei saanud, sest

ta hakkas uksi ja aknaid lõhkuma, et siseneda majja ja varastada minu vara. Soovin, et

politsei tuleks üle vaatama toimunud röövimist, sest hetkel on politsei tegelenud vaid varga

kinni püüdmisega ega ole kohapeal tegelenud uurimisega.“

11. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et puudutatud isiku puhul olid kõik

tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise eeldused täidetud.

Avaldaja selgitas, et luulumõtted vähenevad psühhoosivastase ravi toimel. Puudutatud isik

tegutses aktiivsest luulust lähtudes, esitades ametiasutustele palju ebaadekvaatse sisuga

kaebekirju ja nõudeid ning helistas korduvalt häirekeskusesse. Puudutatud isik leidis, et tema

elu on ohus ning süüdistas politseid teda tagakiusava mehega koostöö tegemises. Puudutatud

isiku kodus oli elektrisüsteem katki ning küttekolded ei vastanud nõuetele, elamispind oli täis

erinevaid asju ning oli tuleohtlik. Puudutatud isiku käitumine oli luulu tõttu ettearvamatu ning

tal esines kõrge risk muutuda ümbritsevate suhtes agressiivseks. Kuna 2024. a sügisel pärast

haiglast väljasaamist ei tulnud puudutatud isik vastuvõtule depoosüsti saama, siis haigus

ägenes. Kuna puudutatud isik eitas oma psüühikahäiret ning keeldus ravist, ei olnud tema

puhul võimalik muud ravi kohaldada.

12. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5

kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrused on seaduslikud ja põhjendatud

ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks.

Maakohtu määrused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ega

korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Kolleegium peab vajalikuks maakohtu määruse

resolutsiooni täpsustada, fikseerides resolutsioonis kellaajalise täpsusega esialgse õiguskaitse

kohaldamise lõpuaja (vt RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 46.5). Muus osas jäävad

maakohtu määrused muutmata.

14. Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6

alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel

seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus

peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad

hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1).

2-25-21731

15. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta

vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi,

tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2)

haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või

julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Riigikohus on selgitanud, et isiku

ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma

haiguse tõsidusest (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1). Tahtevastase ravi määramise

otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite

arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi kohta seisukoha võtmisel

hindama.

16. Kolleegium leiab, et praegusel juhul olid isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldused

täidetud, sest maakohus kuulas isiku isiklikult ära (TsMS § 536 lg 1), asjas esitati

psühhiaatrite arvamus (TsMS § 537 lg 1) ning kohus põhjendas sunnimeetme kohaldamist

piisavalt (vt RKTKm 19.12.2018, 2-18-11917, p 21). Avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusele

lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul diagnoositud raske

psüühikahäire luuliline paranoidne häire (F22), mis avaldus puudutatud isikul paranoilise

vargus-kahjustusluuluna. Puudutatud isik pöördus kaebusega kiirabisse kaevates, et keegi

mees varastab tema kodust asju. Puudutatud isiku käitumine oli vargus- ja kahjustusluulust

juhitud. Ta leidis, et tema elu on ohus. Puudutatud isiku korter oli eluohtlik, kuna

elektrisüsteem oli katki ning küttekolded ei vastanud nõuetele. Korter oli erinevaid asju

paksult täis kuhjatud, mistõttu oli seal keeruline liikuda. Puudutatud isik oli muutnud oma

elamispinna endale elamiseks ohtlikuks, kuid ei saanud oma luulust ajendatuna sellest

olukorrast aru. Puudutatud isik oli varasema sundravil viibimise järel 2024. a sügisel ravi

katkestanud, mistõttu tema haigusseisund ägenes. Puudutatud isik keeldus ravist. Neil

põhjustel oli puudutatud isik ohtlik eelkõige iseendale, suutmatuse tõttu oma elu korraldada

ning tagada endale elamisväärsed ja ohutud elamistingimused.

17. Kokkuvõttes nähtub psühhiaatrite arvamustest, puudutatud isiku ärakuulamisest ning

avaldaja seisukohast määruskaebusele, et puudutatud isik vajas pikemat ravi kui esialgselt

määratud neli päeva. Maakohus kuulas puudutatud isiku isiklikult ära ning veendus tema

tervislikus seisundis. Puudutatud isik vabanes haiglaravilt alles 20.01.2026, millest samuti

järeldub, et puudutatud isiku vaimse tervise seisund oli piisavalt halb, et kohaldada tema

suhtes pikemalt ravi kui üksnes neli päeva. Kolleegium nõustub maakohtuga, et puudutatud

isik oli ohtlik eelkõige iseendale, millest lähtuvalt puudub alus esialgse õiguskaitse

kohaldamise määruste tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.

18. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi

määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)