3-25-4646/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4646

Haldusasi

U.A , E.J, X.W ja N.H kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti tegevuse elamisloa pikendamisest

keeldumise peale

Menetlusosalised

Kaebajad U.A , E.J, X.W ja N.H

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. jaanuari 2026. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

U.A , E.J, X.W ja N.H määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Võtta U.A , E.J, X.W ja N.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13. jaanuari

2026. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale menetlusse.

2. Jätta U.A , E.J, X.W ja N.H määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

13. jaanuari 2026. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

3. Asendada kaebajate nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ei pikendanud 15. detsembri 2025. a otsusega nr 15.3-

3.2/632-1 U.A-l , E.J, X.W ja N.H (kaebajad) tähtajalisi elamislube välismaalaste seaduse

(VMS) § 123 p 2 alusel.

2. Kaebajad taotlevad PPA 15. detsembri 2025. a otsuse tühistamist ja PPA kohustamist

uuesti taotlused läbi vaatama. Ühtlasi taotlevad kaebajad, et kohus kohaldaks esialgset

õiguskaitset (EÕK).

3. Tallinna Halduskohus jättis 13. jaanuari 2026. a määruse resolutsiooni p-ga 1

kaebajate EÕK taotluse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

3-25-4646

1) kaebajate õiguskaitse vajadust ei saa järeldada soovist viibida vahetult kohtumenetluse

juures. Kui viisa taotlejale ei tule tagada õigust vahetult viibida oma kohtuasja arutamise

juures ja ta saab seda teha välismaal (vt RKHKo 5-24-28, p 71), siis ei pea seda saama teha ka

praeguses elamisloa vaidluses. Välismaalane saab halduskohtumenetluses osaleda ka ilma

Eestis viibimata. Kaebajatel on vandeadvokaadist esindaja. Asja lahendamiseks vajalikke

asjaolusid on võimalik edaspidi vastusena kohtu küsimustele täpsustada. Juhul, kui esineb

vajadus, et kaebaja I annaks suuliselt kohtuistungil selgitusi, on istungist võimalik osa võtta

nii virtuaalselt kui ka kohtul anda kaebajale viibimisalus istungi ajaks Eestis viibimiseks.

Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus perekonnaelu kaitseks, kuna pereliikmeid ei

ähvarda üksteisest lahutamine. Teised kaebajad on saanud elamisload kaebaja I elamisloast

tulenevalt (dtl 120 p 57). Kaebajatel on Ameerika Ühendriikide ja Venemaa Föderatsiooni

kodakondsus, mistõttu on neil võimalik ühist pereelu elada vähemalt kahes riigis. Kaebaja I ei

ole piisavalt põhistanud, miks on äriühingu tegevusega jätkamiseks vajalik tema pidev

viibimine Eestis. Teda tutvustaval veebilehel on kirjeldatud kaebaja kogemust äristrateegias,

planeerimisel ja arendamisel ning oskusi inspireerida ja juhtida. Sama veebilehe kohaselt on

kaebaja läbinud sertifitseeritud müügi- ja turunduskoolitusi ning omandanud

bakalaureusekraadi majandusteaduses ja ärijuhtimises. Seega on kaebaja I

tegevusvaldkonnaks ennekõike juhtimine. Kaebaja tegevuse kirjeldusest viidatud veebilehel

ega ka kaebusest ei nähtu, et kaebaja tegeleks vahetult seadmete ehk riistvara arendamisega,

mis võiks vajada vahetut viibimist arendatava seadme juures, katseid laboris vms. Ka ei vaja

pidevat ja vahetut Eestis viibimist arengukava koostamine, arvestades tänapäeva

tehnoloogilisi lahendusi. Kaebajal I on tema kodakondsusest tulenevalt võimalik viibida ka

viisavabalt Eestis 90 päeva jooksul 180 päeva jooksul, samuti taotleda viisat. Kaebajal on

võimalik teha digitaalseid toiminguid ka e-residendi digitaalse isikutunnistuse abil.

Kodakondsusest ja viisavaba viibimise õigusest tulenevalt on ka alaealistel lastel võimalik

Eestis viibida pärast VMS §-s 130 nimetatud viibimisõiguse lõppu veel vähemalt 90 päeva,

mis esialgse õiguskaitse kohaldamist arvestades võib võimaldada lastel viibida Eestis

ligikaudu aprillikuu keskpaigani. Vastustaja on lisaks selgitanud, et kaebajatel on võimalus

taotleda viisat alates viibimisaja lõppemisest kuni laste õppeperioodi lõpuni. Kaebajad on ka

varem asunud Eestisse elama laste õppeperioodi kestel, s.o 2022. aasta aprillikuus.

Töötamiseks elamisloa andmise eesmärgiks ei ole tagada töötaja lastele hariduse andmine;

2) kaebuse eduväljavaated pole suured. Vaidlustatud otsusest nähtub, et äriühingul puudub

käive. Äriühing ei ole maksnud alates 2024. a II kvartalist tööjõumakse, sh kuigi äriühingul

on 1 töötaja. Kaebaja I ei ole alustanud tegevusega kahe aasta jooksul ning kaebaja ei ole

saanud elamisluba iduettevõtluseks. Kaebaja I on kasutanud äriühingut rahade liigutamiseks

laenude all. Kaebaja ei soodusta kuidagi oma Eestis viibimisega Eesti majanduse jmv arengut.

Kaebajaga seotud muudel äriühingutel puudub tegevus ja majandusaasta aruanne on

esitamata. Taotleja ei maksnud endale palka pärast elamisloa saamist ca 1,5 aasta kestel.

Kaebaja legaalne sissetulek ei ole tõendatud. Eraldi võib pidada märkimisväärseks veel seda,

et äriühing küsib ainult käibemaksu tagasi ega maksa seda (jaanuar – juuni2025). Kaebaja I

väidab koostööd kolme Eestis asuva inseneribürooga, millest Nordic Intelligence OÜ kuulub

äriregistri kohaselt kaebajatele, ettevõttel puuduvad töötajad ning ettevõte on jätnud pikema

aja jooksul esitamata nii maksudeklaratsioonid kui ka majandusaasta aruanded. Kaebuses

toodud selgituste, et kaebaja I legaalseks sissetulekuks tuleks lugeda ettevõttest väljavõetud

sularaha (kaebuse p-d 12.5-12.6), kooskõla VMS § 9 mõttega on kaheldav, sh kuna 2024. a II

kvartalist 2025. a II kvartalini ei tasunud ettevõte tööjõumakse;

3) möönda tuleb üldist avalikku huvi, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine

viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks

avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele (VMS § 13 lg 1). Välismaalasel puudub

reeglina subjektiivne õigus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Käesoleval juhul ei ole

ka tegemist erandjuhuga, mil tuleks sellist kaalukat subjektiivset õigust möönda (oht elule ja

2(4)

3-25-4646

tervisele või inimväärikusele, perekonnaelu vms). Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise

eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues

võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi (VMS § 176 lg 1).

Kaebajale I anti algselt elamisluba kaheks aastaks, millest tulenes ka eeldus, et töötamiseks

antud elamisloa eesmärki Eesti majanduselu elavdamisel tuleb tõendada hiljemalt selle aja

jooksul. Vaidlustatud haldusaktis toodud asjaolud, mida ei ole kohtu esialgsel hinnangul

kaebusega olulises osas kummutatud, seavad põhjendatult kahtluse alla, kas elamisloa

eesmärki on kahe aasta jooksul täidetud ja kas seda tehtaks edaspidi. Olukorras, kus

kaebajatele oli antud tähtajaline elamisluba, mh tavapärasest lühemaks ajaks (VMS § 119 ja §

186 lg 3), ei saanud kaebajatel tekkida ka õigustatud ootust, et elamisluba pikendataks või

vastustaja ei asu tähtajalise elamisloa andmise eesmärgi täitmist rangemalt kontrollima.

Arvestades ühelt poolt kaebajate vähest õiguskaitse vajadust ning teiselt poolt kaebuse

väheseid eduväljavaateid, sealjuures koostoimes avaliku huvi ehk eesmärgiga, milleks vastav

elamisluba üldse antakse, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajatel on

võimalik korraldada laste õpe õppeperioodi lõpuni, samuti ettevõtlusega jätkamine muude

viibimisaluste kaudu. Kaebajal I on võimalik taotleda uut elamisluba samal alusel ka siis, kui

ettevõtte tegevuses on vaidlustatud haldusaktis püstitatud küsimused kõrvaldatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Kaebajad taotlevad määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning EÕK

kohaldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kaebajatel on õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures;

2) kui kaebajad saadetakse Eestist välja, siis võib nende õiguste kaitse osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks;

3) kaebajal I on tarvis viibida Eestis äritegevuse ja ettevõtluse juhtimiseks. Kaebaja I peab

Eestis viibima arengukava koostamiseks. Arendatavat uut toodet ei saa luua Eestist eemal

olles. Samuti on viibimine vajalik perekonnaelu kaitseks. Lapsed õpivad koolis ja

elukorralduse muutumine kahjustaks õpinguid ebaproportsionaalselt;

4) EÕK vajadus pole vähene.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus võib mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis

määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 1).

Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja ei korda kõiki neid (HKMS §

201 lg 4 ja § 203 lg 2).

7. Antud olukorras ei saa jaatada kaebajate sellist õigusega kaitstavat huvi viibida Eestis,

mis nõuaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Sellest tulenevalt ei esine kaebajate õigusega

kaitstud huvidele ka sellist pöördumatut või raskesti kõrvaldatavat tagajärge, mida ei saaks

neile positiivse lahendi korral hiljem kõrvaldada.

8. Esmajoones saavad kaebajad kaitsta enda huvi, et PPA menetleks ja lahendaks nende

taotlused, järgides välismaalaste seaduses sätestatud norme.

3(4)

3-25-4646

9. Kaebajad on välismaalased, kes viibisid Eestis tähtajalise elamisloa alusel. Kaebaja I

taotles elamisluba VMS § 181 lg 2 p 2 alusel, s.o tähtajaliselt töötamiseks Eesti äriregistrisse

kantud eraõigusliku juriidilise isiku ja välismaa äriühingu filiaalijuhtimis- või

järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil. Ülejäänud kaebajad taotlesid elamisluba kaebaja I

abikaasa ja lastena. Pärast seda, kui tähtajaline elamisluba oma kehtivuse kaotas, taotlesid

kaebajad elamisloa pikendamist varasematel alustel.

10. Kaebajad on välisriigi kodanikud ja nende seos Eestiga on tekkinud tähtajaliste

elamislubade alusel. Kaebajatele pole tekitatud õiguspärast ootust sellele, et nad saaksid

tähtajaliste elamislubade alusel jätkata Eestis viibimist. Kaebaja I huvi on väidetavalt tegeleda

Eestis ettevõtlusega. Eestis viibival välisriigi kodanikul on see õigus ulatuses, mille seadus

ette näeb (vt PS § 31). Ettevõtlusega tegelemiseks näeb seadus nt ette tähtajalise elamisloa

nõude. Tähtajalist elamisluba kaebajal I pole. Kaebaja pidi tähtajalise elamisloa alusel

väidetava ettevõtlusega tegelema hakkamisel arvestama sellega, et seda õigust saab kaebaja I

realiseerida üksnes teatud perioodi jooksul.

11. Ülejäänud kaebajatele pole tekitatud õiguspärast ootust sellele, et nad saaksid oma

perekonnaelu Eestis ka edaspidi jätkata tähtajalise elamisloa alusel. See huvi oli seotud

kaebaja I tähtajalise elamisloaga. PS § 37, mille kohaselt on igaühel õigus haridusele, ei nõua

tingimata seda, et kaebajad III-IV kui välismaalased peaksid saama jätkata ka edaspidi

õpinguid tähtajalise elamisloa alusel. Ka selle õiguse realiseerimine oli seatud sõltuvusse

tähtajalise elamisloa olemasolust. Kaebajad teadsid, et tegemist on riigis ajutise viibimise

õigusliku alusega.

12. PS § 24 lg-st 2 tulenev õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures ei tähenda, et

kaebajatele tuleks anda kohtumenetluse ajaks tähtajaline elamisluba või et tuleks keelata

PPA-l kaebajaid riigist välja saata. Õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures ei nõua, et

kaebajatel peaks olema võimalus kogu kohtumenetluse, sh ajal, millal nende suhtes aktiivset

menetlust ei toimu, asuda Eestis. Kaebajatel on võimalik osaleda oma kohtuasja arutamise

juures ka muul viisil, nt oma seisukohti kirjalikult esitades, vajadusel saavad kaebajad osaleda

kohtuistungil videoistungi kaudu, kaebajaid esindab vandeadvokaat, kes saab kaebajate nimel

menetlusdokumente ja taotlusi esitada, sh tutvuda e-toimikuga. Välistatud ei ole see, et

kaebajad taotlevad vajadusel istungil osalemiseks viisat. Menetlusseadustikust tulenevad

õigused (vt HKMS § 27) on kaebajatele tagatud ka siis, kui nad ei peaks Eestis viibima.

13. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebajate määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)