2-25-19092/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2026, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-19092

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479

Hageja lepinguline esindaja: CC

Kostja: XX, isikukood XXX

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) ja XX-i (XX, isikukood

XXX) vahel 27.01.2026 sõlmitud kompromissleping järgmistel tingimustel:

1.1 Kostja kohustub tasuma hagejale 06.06.2024 sõlmitud laenulepingu nr. X alusel

põhivõlgnevuse 4881,96 eurot, intressi 92,78 eurot2, sissenõutavaks muutunud viivise

1165,54 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, avaldaja menetluskulud 450 eurot ning

menetluses tasutud pool riigilõivust 332,50 eurot, s.o kokku 6972,78 eurot alljärgneva

maksegraafiku alusel:

Makse kuupäev

Summa (eurot)

08.02.2026

08.03.2026

08.04.2026

08.05.2026

08.06.2026

08.07.2026

08.08.2026

08.09.2026

08.10.2026

08.11.2026

08.12.2026

2-25-19092

08.01.2027

08.02.2027

08.03.2027

08.04.2027

08.05.2027

08.06.2027

08.07.2027

08.08.2027

08.09.2027

08.10.2027

08.11.2027

08.12.2027

08.01.2028

08.02.2028

08.03.2028

252,78

1.2 Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele x

viitenumbriga x.

1.3 Kui Kostja tasub osaliselt või hilineb Kompromissi punktis 1. fikseeritud osamakse

tasumisega, on Hagejal õigus nõuda Kostjalt kompromissisumma kohest tasumist koos

viivitusintressiga seadusjärgses määras põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni

võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani.

1.4 Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on

Aktiva Finance Group OÜ õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja

kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.

2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.

4. Tagastada hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust s.o 332,50 eurot

Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele x.

Edastada kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (poolte kokkulepe TsMS § 661 lg 4 alusel).

Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest.

Sisulised asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Hageja esitas kohtule 10.11.2025 hagi XX vastu Coop Pank AS ja kostja vahel 06.06.2024

laenulepingust nr X tuleneva põhivõlgnevuse 5000 euro, intressi 481,43 euro, haldustasu

7,50 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1031,72 euro

ning edasiulatuva viivise nõudes. Lepingu tingimuste kohaselt on krediidi kulukuse

määraks 25,65% aastas, intressimäär 21,90% aastas. Laenulepingu alusel väljastati

kostjale laenu summas 5000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku

lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.07.2024 – 15.06.2032. Kostjalt laekumisi

laenuandjale põhiosa katteks toimunud ei ole. Kuna kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud,

ütles esialgne võlausaldaja lepingu 27.11.2024 üles ja loovutas nõuded 28.11.2024

hagejale.

2. Kostja esitas 18.11.2025 vastuse hagile ning teatab, et soovib hagejaga sõlmida

kompromissi.

2-25-19092

3. Pooled esitasid kohtule 09.12.2025 kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada.

4. Kohus selgitas 10.12.2025 kohtunõudega, et kohus ei saa esitatud kujul kompormissi

kinnitada. Kohus selgitas, et kohutu hinnangul on krediidiandja rikkunud lepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ning palus pooltel esitada kompromiss

selliselt, mis arvestaks kohtunõudes esitatud seisukohti.

5. Hageja esitas 15.12.2025 selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte osas ning

ümberarvestuse.

6. Kohus selgitas 22.12.2025 kirjaga hagejale, et endiselt on kohus seisukohal, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning palus pooltel esitada

uus kompromiss.

7. Pooled esitasid 30.12.2025 uue kompromissi ning palusid kohtul selle kinnitamist.

8. Kohus edastas 08.01.2026 kohtunõude ning palus kompromissi täpsustada.

9. Pooled esitasid kohtule 27.01.2026 kompromisslepingu ning paluvad kohtul see kinnitada.

Koos kompromissiga esitas hageja ka selgitused nõude kujunemise osas.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 2 alusel esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või

avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei

kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

11. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet

ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa

selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hageja märkis, et

Coop Pank AS loovutas 28.11.2024 kostja vastase nõude hagejale (dtl 4). Hageja lisab

hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel

antud aadressile (dtl 36). Kohtu hinnangul on nõuded kehtivalt loovutatud ja kostjat on

sellest nõuetekohaselt teavitatud. Järelikult oli kostja teadlik uuest võlausaldajast.

12. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020

otsus asjas C-679/18, p-d 20-23). Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete

järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et lepingu sõlmimisel ei ole krediidiandja

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja on hagi p-s 1.5 selgitanud, et

krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

maksehäireregistritesse ning kontrollis kostja konto väljavõtet. Krediiditaotluse esitamise

ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja ei ole esitanud tõendit, et enne

lepingu sõlmimist kostja osas oleks päring maksehäireregistrile tehtud. Hageja ei ole hagis

ega ka 15.12.2025 esitatud menetlusdokumendis näidanud, kuidas kujunes krediidiandja

hinnang tarbija krediidivõimelisuse kohta. Esitatud on vaid rida andmestikku, mille osas

puuduvad hageja selgitused, milliste andmete pinnalt tehti otsus, et kostja on

krediidivõimeline. Kohus selgitab, et hagis ja 15.12.2025 menetlusdokumentides esitatud

kuvatõmmistest ei ole võimalik järeldada, et nimetatud päringud on tehtud kostja osas, sh

ei nähtu kuhu ja millal neid krediidiandja teinud on. Samuti ei ole arusaada, milliste

kohustuste suurusega on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud.

Kohus selgitab, et hagejal on kohustus esitada kohtule konkreetselt faktilised asjaolud,

2-25-19092

mida toetavad esitatud tõendid. Kohus ei hakka ise esitatud andmestikust järeldama, et

milliste andmete põhjal võis krediidiandja kostja krediidivõimelisust hinnata. Samuti ei

ole arusaadav hageja 15.12.2025 menetlusdokumendis esitatud arvestus (dtl 422), kuna

puuduvad konkreetsed selgitused mida arvutusel kasutatud summad endast kajastavad.

Krediidiandja peab andmete hindamise tulemusena jõudma veendumusele krediidi saaja

võimelisuses lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. See tähendab, et hageja

veendumuse kujunemine peab tuginema konkreetsetele faktilistele asjaolude ja olema

jälgitav.

Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole järginud lepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴ lg 6).

13. Vastavalt 06.06.2024 laenulepingu nr. X alusel oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks

25,65%. Lepingu krediidi kulukuse määr vastab Eesti Panga poolt avaldatud keskmise

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus

kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg-le 1 ega ole

tühine.

14. Pooled kinnitasid 27.01.2026 allkirjastatud kompromissiga, et soovivad menetluse

lõpetada kompromissi sõlmimisega. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub

seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse

lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega

ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub

rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas

lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Kohus märgib, et pooled on kompromissi

sõlmimisel arvestanud asjaoluga, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel kostjaga

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

15. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise

või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral

seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes

esitada uut hagi.

16. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse

seadustiku § 1 tähenduses.

17. TsMS § 168 lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud on jaotatud

kompromisslepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

18. TsMS § 150 lg 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad

kompromissi. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 665 eurot. Tulenevalt poolte

taotlusest, tagastab kohus pool hagimenetluses tasutud riigilõivu s.o 332,50 eurot taotluses

märgitud kontole.

19. Pooled välistavad TsMS § 661 lõike 4 mõttes kompromissi kinnitava ja menetlust

lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus, kohtunik