2-25-19531/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev osaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-19531

Tsiviilasi

X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise

nõudes

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX), hageja seaduslik esindaja C,

hageja lepinguline esindaja Harland Paas

Kostja: Y (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

28. jaanuar 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise nõudes õigeksvõtul põhineva

osaotsusega.

2. Tuvastada, et alaealine laps X (isikukood XXX) põlvneb Yst (isikukood XXX).

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada osaotsus kätte pooltele.

5. Edastada osaotsus jõustumisel rahvastikuregistrisse kande tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 17. novembril 2025 Y (kostja) vastu hagi põlvnemise tuvastamiseks ja

elatise väljamõistmiseks. Hageja palus tuvastada, et ta põlvneb kostjast. Hageja palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni

xx.xx.xxxx 301,74 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma.

Hagiavalduse kohaselt elasid hageja seaduslik esindaja C ja kostja koos kuni 2019. aastani.

Neil sündi kolm last: xx.xx.xxxx poeg A, xx.xx.xxxx tütar B ja xx.xx.xxxx tütar X. Kostja

tuvastas vabatahtlikult isaduse kahe vanema lapse suhtes, aga hageja suhtes ta seda ei teinud.

Kostja ei soovinud põlvnemist seaduses ettenähtud korras vormistada isegi vaatamata

asjaolule, et pooled käisid Tartus EKEI DNA osakonnas. 10. detsembril 2018 koostatud

uuringuakti nr 18T-GL0117 arvamuse kohaselt saab kostja olla 99,999999% tõenäosusega

hageja isa. Käesoleval ajal elavad laste vanemad eraldi ja kostja laste ülalpidamises ei osale.

2. Kostja võttis 28. jaanuari 2026 istungil õigeks, et hageja põlvneb temast.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi põlvnemise tuvastamise

nõudes tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva osaotsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 440 lg 1 ja § 450 lg 1).

TsMS § 450 lg 1 järgi kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat

nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või

esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib

kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata

nõuete osas jätkab kohus menetlust.

Hageja on esitanud hagiavalduses kaks nõuet: põlvnemise tuvastamiseks ja elatise

väljamõistmiseks. Kohus leiab, et isaduse tuvastamise nõue on lõplikuks otsustamiseks valmis

ning kohus teeb selles osas osaotsuse.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava

ja põhjendava osa.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 esimese lause kohaselt on lapse isaks mees, kes on

lapse eostanud. PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude

alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest, st mees on lapse eostanud.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

5. Kostja teatas kohtuistungil kohtule, et ta on nõus, et ta on hageja isa. Samuti kinnitab

seda kohtule esitatud EKEI DNA-uuringu akt. Seega on tõendamist leidnud hageja

põlvnemine kostjast ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja tuleb lugeda hageja isaks,

s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates hageja sünnist.

6. Arvestades, et kohus on tuvastanud kostja isaduse, kaasneb sellega PKS § 82 ja § 116 lg

2 alusel kostja täielik isiku- ja varahooldusõigus hageja suhtes (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

15. veebruari 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-22-11567, p 12).

7. Menetlus jätkub elatise nõude osas, milles pooled on sõlminud 28. jaanuari 2026 istungil

kompromissi. Kohus kinnitab kompromissi eraldi määrusega.

8. TsMS § 164 lg 11 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)