2-25-21551/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-21551

Tsiviilasi

H.I maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamise

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kohustusest vabastamise

menetluse algatamine, usaldusisiku määramine,

usaldusisiku tasu kindlaksmääramine.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule. Usaldusisiku tasu määruse peale võib

esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: H.I , isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX, telefon: XXX

Usaldusisik: Pankrotihaldur Hillar Villers, JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, XXX, telefon: XXX, e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja H.I (IK XXX) pankrot 28.01.2026 kell 16.00.

2. Algatada võlgnik H.I (IK XXX) kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada võlgniku H.I pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Hillar Villers

(JeweLex Advokaadibüroo OÜ, asukoht: XXX, telefon: XXX, e-post: XXX,

Advokaaditunnistus nr 651).

4. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse

lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 28. jaanaur 2027.

5. Pankrotihalduril tuleb koostada 10 päeva jooksul kohtule võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

6. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 19. veebruar 2026 kell

11:00 (Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Kuninga tn 22, III korrus, saal nr 4),

kuhu kutsuda usaldusisik.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

2-25-18992

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

rahuldatakse viimases järgus.

8. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata

sissenõuet võlgniku varale.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-

d 1, 2).

10. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

11. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

12. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulud

13. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

14. Määrata usaldusisiku Hillar Villersi tasu suuruseks 528,00 eurot, millele lisandub

käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot.

15. Hüvitada usaldusisiku tasu 528,00 eurot, millele lisandub käibemaks 126,62 eurot,

kokku 654,72 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest ning kanda see JeweLex

Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole XXX Swedbankis.

16. Jõustunud lahend edastada resolutsiooni punkti 15 täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

17. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule.

ASJAOLUD

1. Võlgnik H.I

esitas 11.12.2025 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale enda

maksejõuetusavalduse. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamis ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnikul võlgnevusi kogusummas ca 12766 eurot,

erinevaid võlausaldajaid umbes 3 (Credit24, Multitude Bank p.I.c; Bigbank AS).

2. Pankrotihaldur esitas 15.11.2025 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks

milles kinnitab, et vastab FIMS § 15 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 56 sätestatud nõuetele ning

on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu.

3. Kohus võttis 22.12.2025 avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku H.I usaldusisikuks kuni

pankroti väljakuulutamiseni kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Hillar Villersi, kes esitas

20.01.2026 kohtule aruande füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevalt.

4. Kohus korraldas FIMS § 18 lg 1 teisest lausest tulenevalt ärakuulamise 23.01.2026.

Võlgnik elab lukoht XXX. Maaler XXX OÜ-s. Võlgnik töötab 0,4 kohaga tasuga 550 eurot

2-25-18992

kuus, ning teenib lisatasu. Harjutab last lasteaias käima. Võlgnikul on üks ülalpeetav.

Vastuväiteid usaldusisiku nimetamisele ei ole. Võlgnikule on kohustused arusaadavad ning

talle on arusaadav, et ta peab teenima tulu või tegelema tulutoova tegevuse otsimisega ja

tegema olulises ulatuses tagasimakseid võlausaldajatele, et kohustustest vabastamine oleks

edukas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankroti väljakuulutamine

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud

maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku Hillar Villers 20.01.2026 koostatud ja kohtule

esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik

püsivalt maksejõuetu. H.I teadaolevad kohustused on kolme võlausaldaja ees kokku 9 674,66

eur.

6. Võlgniku varaline seis Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud

pensionikonto nr. XXX, konto saldo on 0 (raha välja võetud). Usaldusisikul ja pankrotihalduril

puuduks ka õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud

raha väljavõtmiseks. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole (võlgnikul on küll

väärtpaberikonto, kuid selle saldo on 0,. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma.

Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole.

Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikekelaevu, jette aktiivses

liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnik töötab maksejõuetusavalduse kohaselt XXX OÜ-s

(RK XXX osalise tööajaga (koormus 0,40). Kõik võlgniku teadaolevad sissetulekud on

mittearestitavad. Võlgniku vastu olevad nõuded (sh nende põhjendatus, ka vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise osas võlausaldajate poolt) selguksid edasises

pankrotimenetluses kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot.

7. Usaldusisiku hinnangul on käesoleval juhul võlgnik maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on

tingitud eelkõige sellest, et ta ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma võimekusega neid

täita, millest johtuvalt on valdavas enamuses tekkinud kohustused. Samuti võlgnikul puuduvad

sissetulekud, mis võimaldaksid täita täies mahus kohustusi s. Pankrotiseaduse mõistes on

maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Usaldusisiku kogutud andmetel on võlgnik maksejõuetu

PankrS § 1 lg 2 mõttes.

8. Eeltoodud andmete põhjal on kohus seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema

maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

9. Kohus, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja. Pankroti

väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses

pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

10. Kohus nimetab pankrotihalduriks Hillar Villersi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

11. PankrS § 31 lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese

üldkoosoleku aja ja koha. Pankrotihaldur peab tagama selleks ajaks pankrotivara nimekirja.

12. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude

2-25-18992

täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases

järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

13. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 66 lg 1).

Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest

(PankrS § 41).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

14. FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka

vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste

kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

15. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus võlgniku H.I kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kohus algatab võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9).

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab

viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1-2).

16. Lähtudes FIMS §-st 15 nimetab kohus usaldusisiku, kellele teeb ülesandeks täita FIMS §-s 17

sätestatud kohustused. Võlgnik on kohtule 23.01.2026 kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur

Hillar Villersi määramisega usaldusisikuks. Pankrotihaldur esitas 20.01.2026 kohtule kirjaliku

nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab FIMS § 15 ja PankrS § 56

sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

Usaldusisiku ülesannetes olev pankrotihaldur nõustab võlgnikku ja teostab võlgniku kohustuste

täitmise üle järelevalvet (FIMS § 46). Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on vajalike

erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks Hillar Villersi.

17. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa,

millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

2-25-18992

usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg-d 3-7). FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne

esitada hiljemalt resolutsioonis märgitud tähtajaks.

18. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe

kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS §

49 lg-d 1 ja 3).

Usaldusisiku tasu

19. Usaldusisik esitas 16.12.2025 kohtule usaldusisiku aruande pankrotimenetluses FIMS § 53

lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks ning taotluse usaldusisiku tasu kinnitamiseks ja

menetlusabi saamiseks H.I maksejõuetusmenetluses. Usaldusisik märgib, et on kulutanud

FiMS § 53 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks 8 tundi tunnitasuga 150,00 eurot.

Tasu arvestuslik suurus oleks 1 200,00 eurot, millele lisandub käibemaks (24%) 288,00 eurot.

Ajutise halduri tasu ülemmääraks PankrS § 23 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2025.a. 177,20

eurot (1/5 kuupalga ühekordsest alammäärast), millele lisanduks käibemaks. Arvestades, et

usaldusisik taotleb tasu hüvitamist riigi vahenditest, siis kohalduvad koosmõjus FIMS § 54 lg

2, PankrS § 23 lg 4 ja lg 51 (viitega Justiitsministri 01.02.2021.a. määrusega kinnitatud

„Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“),

millistest johtuvalt on riigi poolt hüvitatava tasu suurus 33 eurot poole tunni kohta ehk 66 eurot

tunni kohta (ilma käibemaksuta). Seega taotleb usaldusisik tasu, milline vastab ainult riigi poolt

hüvitatava tasu suurusele. Seega kokkuvõtvalt taotleb usaldusisik tasu määramist summas

528,00 eurot, millisele lisandub käibemaks 24% summas 126,72 eurot ja selle hüvitamist riigi

poolt. 2. Usaldusisiku poolt kantud üldkulud menetluses on vastavalt PankrS § 23 lg 2 kaetud

usaldusisiku tasuga. Tulenevalt PankrS § 23 lg 6 ja FIMS § 54 lg 9 sätestatust taotleb

usaldusisik tasu määramist büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

20. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus

saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule

tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku

taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Vastavalt FIMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

21. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulud pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt.

22. Pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab 1/5 töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes

11 sätestatust. Käesoleva aruande koostamise ajal (so 2025 aastal) on tunnitasu ülemmäär

177,20 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu tasumise määrata büroole,

2-25-18992

mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu

seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.

23. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku

tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

usaldusisiku tasuks määrata 1470,64 eurot (käibemaksuga).

24. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu

väiksemas määras ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. PankrS § 65 lg 11

sätestab, et juhul, kui kohus on kuulutanud pankroti välja FIMS § 45 lg 1 alusel ja võlgnikul ei

ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23

lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid

võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud

ulatuses, s.o töölepinguseaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alamäär.

PankrS § 65 lõikes 11 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste

suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole

tunni kohta). Kuna halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest 33 eurot poole tunni kohta, siis

käesolevas menetluses ei saa riigi vahenditest hüvitatav halduri tasu summa olla suurem, 891

eurot (13,5 tundi, ehk 27 pooltundi x 33 eurot). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib menetlusabi

suurus ühes pankrotimenetluses olla käesoleval ajal 886 eurot (1x kehtiv kuupalga alammäär).

Seega on antud menetluses lubatud halduri kulude katteks anda menetlusabi maksimaalselt 886

eurot, millele lisandub käibemaks.

25. Kuna käesoleval juhul puuduvad võlgnikul piisav vara ja sissetulek kogu taotletava

usaldusisiku tasu maksmiseks, siis palub usaldusisik anda usaldusisiku tasu maksmiseks

menetlusabi. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et puuduvad

vahendid halduri tasu väljamaksmiseks, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu 528,00 eurot,

millele lisandub käibemaks 126,62 eurot, kokku 654,72 eurot menetlusabi korras riigi

vahenditest. Tulenevalt PankrS § 23 lg 6 ja FIMS § 54 lg 9 sätestatust taotleb usaldusisik tasu

määramist büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb so. JeweLex Advokaadibüroo OÜ

(arvelduskonto XXX Swedbank.

26. TsMS § 191 lg 1 järgi võib maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest

keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale,

menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest

vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada

määruskaebuse

/allkirjastatud digitaalselt/

sKohtunik Leanika Tamm