2-24-131038/13 · 2-24-131038/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Jätta menetluskulud 85% ulatuses D L kanda ja 15% ulatuses hageja B2 Impact OÜ Mõista kostjalt D L hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud summas 522,75

Legislator headnote

AI generated

2-24-131038/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta menetluskulud 85% ulatuses D L kanda ja 15% ulatuses hageja B2 Impact OÜ Mõista kostjalt D L hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud summas 522,75

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13108

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi D L

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5302,72 eurot

Menetlusosalised ja Hageja B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, registrikood

esindajad 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn)

Hageja lepinguline

esindaja

A

V

(e-post

xxx)

Kostja D L (isikukood xxx, rahvastikuregistri järgi elukoht

xxx, tegelik elukoht xxx)

Asja läbivaatamine 07.01.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt D L hageja B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 4000

eurot, intressid summas 52,64 eurot, viivised summas 506,99 eurot ja

sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

3. Toimetada otsus kostjale D L kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 85% ulatuses D L kanda ja 15% ulatuses hageja B2 Impact OÜ

kanda.

2. Mõista kostjalt D L hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud summas 522,75

eurot.

3. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palus mõista välja kostjalt hageja

kasuks krediidilepingust #xxx tulenev põhivõlgnevus 4000,00 eurot, intress 602,00

eurot, viivis 665,57 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 35,00 eurot.

2. Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt kostja ja XXX AS (edaspidi krediidiandja)

sõlmisid 03.01.2024 tähtajatu krediidilepingu nr #xxx, krediidilimiidiga 4000,00

eurot. Lepingu tingimustes lepiti kokku intressimääras 42% aastas (päevamääraga

0,12%), esialgse maksimaalse krediidi kulukuse määraga 51,11% aastas, krediidi

kogukuluga 5509,99 eurot. Kostja on kokku saanud kasutada krediiti summas

8000,00 eurot, millest 04.01.2024 on kostja arvelduskontole kantud krediit summas

4000,00 eurot ning 15.01.2024 summas 4000,00 eurot.

3. Kostja on teinud 10.01.2024 ühe tagasimakse summas 4000,00 eurot, mis arvestati

põhiosa katteks. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse tasumise

kohustust, hoiatas krediidiandaja kostjat 01.05.2024 teatisega, edastades teatise e-

posti aadressile xxx aadressile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et

täiendava tähtaja so. hiljemalt 15.05.2024 võlgnetavate summade mittetasumisel,

käsitletakse antud teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt

antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles

öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded

sissenõutavaks. Samuti teavitati antud teates, et krediidiandjal on võimalik nõue

loovutada inkassofirmale või alustada kohtumenetlust. Kuna kostja võlgnevust

täiendava tähtaja jooksul ei likvideerinud ning oli viivituses enam kui kolme

üksteisele järgneva 15.02.2024, 15.03.2024, 15.04.2024, 15.05.2024 minimaalse

tagasimakse tasumisega, luges krediidiandja lepingu teenuse üldtingimuste peatüki

VII punkti 4.2 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 ülesöelduks 16.05.2024 seisuga.

4. Võttes arvesse eeltoodut, on kostja krediidilepingust tulenev põhivõlgnevus hageja

ees hagi esitamise seisuga on 4000,00 eurot (saadud krediit 8000,00 eurot –

10.01.2024 tagasimakse lepingu põhiosa katteks summas 4000,00 eurot.

5. Kostja poolt tasumata intress on kokku summas 440,71 eurot ja viivisevõlgnevus

ajavahemiku 17.05.2024-08.10.2024 eest on 665,57 eurot.

6. Hageja esitas 12.06.2025 menetlusdokumendis vastavalt 05.06.2025 kohtunõudele

VÕs § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt arvestades, et

2 / 9

kostjale on krediidilepingu alusel tehtud viimane väljamakse 15.01.2024, mil krediidi

jääk oli 4000,00 eurot (8000,00 eurot – 4000,00 eurot), kujuneks tagasimaksegraafiku

kohaselt esimeseks tagasimakse kuupäevaks 15.02.2024 ning krediit tuli tagastada

igakuise võrdse tagasimaksega 341,51 eurot (intressimäär lepingu sõlmimisel 4,5%

aastas) 12 kuu möödudes ehk lõpptähtajaga 15.01.2025.Arvestades, et kostja peale

15.01.2024 krediidi väljamakset krediidilepingu katteks tagasimakseid teinud pole,

see tähendab tagasimaksegraafiku kohaselt on kostja jäänud võlgnevusse alates

esimese tagasimakse tasumisega, mistõttu jäi kostja täielikult võlgnevusse

15.02.2024, 15.03.2024 ja 15.04.2025 tagasimakse tasumisega. Seega enne lepingu

ülesütlemist, so 16.05.2024 oli kostja viivituses enamgi kui kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega, mistõttu on lepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Kostja ei ole

krediiti tagastanud ka hiljem, mistõttu hageja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS

§ 82 lg 7 mõttes ning hageja on õigustatud kostjalt saadu summas 4000,00 eurot

tagasi saama.

7. Juhul kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust

tulenev põhivõlgnevus 4000,00 eurot, seadusjärgne intress 52,64 eurot

(intressimaksed alates 15.02.2024-15.05.2024), viivis põhivõlalt (4000,00 eurolt)

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so. 17.05.2024 kuni alternatiivse

nõude esitamiseni so. 12.06.2025 VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses

viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas kokku summas 506,99 eurot ning võla sissenõudmiskulud summas

35,00 eurot.

Kostja seisukoht

8. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt.

10. Kohus tuvastab järgmised asjaolud: Kostja ja XXX AS (edaspidi krediidiandja)

sõlmisid 03.01.2024 tähtajatu krediidilepingu nr #xxx, krediidilimiidiga 4000,00

eurot. Lepingu tingimustes lepiti kokku intressimääras 42% aastas (päevamääraga

0,12%), esialgse maksimaalse krediidi kulukuse määraga 51,11% aastas, krediidi

kogukuluga 5509,99 eurot) (dtl 36-50). Kostja on kokku saanud kasutada krediiti

summas 8000,00 eurot, millest 04.01.2024 on kostja arvelduskontole kantud krediit

summas 4000,00 eurot ning 15.01.2024 summas 4000,00 eurot (dtl 51-54). Nõue

kostja vastu on loovutatud hagejale (dtl 59).

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki

asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-

või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb

intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 kohaselt

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §

76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

3 / 9

12. Esile toodud asjaoludel andis hageja oma majandus- või kutsetegevuses krediiti

füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on hageja ja

kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus

omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-

21-13098, p 14).

14. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt 03.01.2024 krediidilepingu sõlmimise ajal

avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu

keskmine KKM 17,36%. (vt. https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102).

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli

seega 3x17,36% = 50,08%. Kostjale antud laenu KKM oli 51,11% aastas, seega ei

jäänud kostjale antud laenu krediidikulukuse määr lubatu piiresse.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda

ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023

määrus asjas nr 2-2113098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023

määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17)

16. Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja

peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti

peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas

lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

1) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

2) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1

p 3);

3) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

4 / 9

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.“

17. Hageja on selgitanud, et krediidiandja analüüsis kliendi krediidivõimelisust järgnevate

kliendiga seotud näitajate alusel lähtudes konservatiivsuse printsiibist: Regulaarsed

sissetulekud: Kliendi esitatud info: 2500 eurot, Maksu- ja Tolliameti päringust

saadud kostja 4 kuu keskmine netosissetulek 4627,20 eurot. Krediidiandja arvestas

krediidiotsuse tegemisel Kliendi poolt esitatud netosissetulekust, mis oli madalam

EMTA päringust saadud netosissetuleku andmetest. Väljaminekud: Kliendi esitatud

info finantskohustuste kohta: 0 eurot. Krediidiandaja kohaldab 0 eurose

finantskohustuse korral alati krediidiandja kehtestatud minimaalsest kohusustuste

määra, milleks on 100 eurot ning mis krediidiotsuse tegemisel ka arvesse võeti.

Kliendi esitatud info majapidamiskulude kohta: 150 eurot. Krediidiandja lähtus

majapidamiskuludes üldkohaldatavast määrast võttes arvesse 234,00 eurot, kuna see

oli suurem kostja poolt laenutaotluses märgitust. Majapidamiskulude hindamisel

võetakse aluseks Statistikaameti poolt avaldatud andmed kooskõlas krediidiandja

poolt sise-eeskirja kehtestatud arvuliste näitajatega. Eelkirjeldatud tegevus on olnud

kooskõlas turupraktikaga, kuivõrd sama meetodit on kasutanud ka teised

krediidiandjad ja krediidiasutused. Metoodika rakendamisest on olnud teadlik ka

finantsjärelevalve (Finantsinspektsioon). Krediidiandja leidis, et antud metoodika

valik oli õigustatud ning vastavuses konkreetse krediidilepinguga (tootega), tarbijaga

ning krediidi suurusega. Eeltoodud info oli piisav võimaldamaks hinnata kostja

krediidivõimelisust. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud

andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-

st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Kogutud info

analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel

jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline ja suudab lepingust

tulenevaid kohustusi täita. Krediidilepingust tulenev maksimaalne kuumakse ca

210,66 eurot, oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Seega moodustusid

krediidi väljastamisel kostja finantskohustused kokku suurusjärgus 12,43%

((100+210,66)/2500*100), mis Eesti mõistes on äärmiselt mõistlik kohustuste

osakaal. Soovituslik on, et kogu kohustuste osakaal ehk kõik laenukohustused kokku

ei ületaks 50% netosissetulekust.

18. Kohtu hinnangul ei saa krediidiandaja tegevust lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Hageja ei ole täpsustanud, kuidas

on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel kontrollitud kostja igakuiseid

finantskohustusi ja majapidamiskulusid. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole laenuandja

kontrollinud kostja tegelikke finantskohustusi ega majapidamiskulusid, vaid on need

ise määranud. Nendel põhjendustel leiab kohus, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

5 / 9

19. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise

tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses

sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid

põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24;

RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate

tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud RK otsuse p 24).

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal

(28.06.2021) 0% (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar), mis oli

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi

nõuda.

20. Kohus on 05.06. 2025 määruses hagejale selgitanud, et kohtu esialgsel hinnangul on

kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõte. Kohus

andis hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata

tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.

21. Hageja esitas 12.06.2025 menetlusdokumendis vastavalt 05.06.2025 kohtunõudele

VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt arvestades, et

kostjale on krediidilepingu alusel tehtud viimane väljamakse 15.01.2024, mil krediidi

jääk oli 4000,00 eurot (8000,00 eurot – 4000,00 eurot), kujuneks tagasimaksegraafiku

kohaselt esimeseks tagasimakse kuupäevaks 15.02.2024 ning krediit tuli tagastada

igakuise võrdse tagasimaksega 341,51 eurot (intressimäär lepingu sõlmimisel 4,5%

aastas) 12 kuu möödudes ehk lõpptähtajaga 15.01.2025. Arvestades, et kostja peale