Legislator Case Law & Legislation
2-26-1536/3 AI generated

2-26-1536/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-26-1536/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Y.I (hageja) esitas 20. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule taotluse viiviste vähendamiseks täiteasjas nr 084/2019/4031. Hageja sõnul on ta pöördunud kohtutäitur Oksana Kutšmei poole

Legislator headnote

AI generated

2-26-1536/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Y.I (hageja) esitas 20. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule taotluse viiviste vähendamiseks täiteasjas nr 084/2019/4031. Hageja sõnul on ta pöördunud kohtutäitur Oksana Kutšmei poole

Keywords

AI generated
threshold value action for price reduction cost-covering rent bait pricing maximum and minimum prices economic hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-26-1536

Tsiviilasi

Y.I hagi Eesti Inkasso OÜ vastu viivise vähendamiseks

Menetlustoiming

hagivalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Y.I (isikukood XXX)

Kostja Eesti Inkasso OÜ (registrikood

Kohtutäitur Oksana Kutšmei

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Y.I hagi Eesti Inkasso OÜ vastu viivise vähendamiseks menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud Y.I kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte Y.I-le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD

1. Y.I (hageja) esitas 20. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule taotluse viiviste vähendamiseks

täiteasjas nr 084/2019/4031. Hageja sõnul on ta pöördunud kohtutäitur Oksana Kutšmei poole

kaebusega viivise vähendamiseks, kuid kohtutäituri sõnul tema sellega ei tegele. Hageja on

pöördunud ka sissenõudja Eesti Inkasso OÜ poole, kes ei ole tema päringule vastanud.

Hageja leiab, et täitemenetluses lisandunud viivise suurus ei ole õiglane ning palub

VÕS § 162 alusel kohaldada viivise vähendamist. Hageja sõnul on täitemenetluses põhivõlg

2191 eurot 65 senti ja lisandunud viivis 3539 eurot 99 senti, mis on ebamõistlikult suur.

Hageja majanduslik olukord ei võimalda nii suurt viivisesummat tasuda. Hageja palub viivise

ümber arvutada või vähendada mõistliku määrani.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse

võtmisest tuleb keelduda.

3. Kohus ei võta avaldust menetlusse, kui avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik

saavutada (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1). Hageja esitas

kohtule taotluse täitemenetluses sissenõutava viivise vähendamiseks. Kohtu hinnangul ei ole

võimalik taotleda viivise vähendamist hageja poolt taotletud viisil sissenõudja vastu esitatud

nõude alusel.

Kohus selgitab, et kui jõustunud kohtuotsuse alusel on algatatud täitemenetlus, saab

täitemenetluses sissenõutavat summat vaidlustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamisega sissenõudja vastu (täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 1). Teatud juhtudel

on lubatav sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga viivise vähendamise nõude esitamine

(RKTKm 3-2-1-64-09, p 9).

Kui täitedokumendiks on kohtulahend, on lubatavad üksnes vastuväited, mille alus on

tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et kui

viivis on märgitud kohtuotsuses protsendina võlgnevusest ja kasvanud pärast kohtuotsuse

jõustumist põhivõlgnevusest suuremaks, ei ole tegemist asjaoluga, mis oleks tekkinud pärast

kohtulahendi jõustumist (RKTKo 3-2-1-64-17, p 10). Juhul kui täitedokumendiks on

kohtulahend, tuleb arvestada TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piiranguga. Täitedokumendiks

oleva kohtulahendi puhul on kohus pooltevahelise vaidluse enne täitedokumendi

kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise

vaidlustamine täitemenetluse käigus piiratud.

Avalduses esitatud asjaoludel on käesolevalt põhinõude suuruseks 2191 eurot 65 senti ning

lisandunud viivise suuruseks 3539 eurot 99 senti. Täitemenetluse registri päringu kohaselt on

täitedokumendiks Tartu Maakohtu 28. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-101793, mis on

jõustunud 3. august 2019.

Lähtuvalt Riigikohtu seisukohtadest ei saa viivisenõude kasvamist põhivõlgnevusest

suuremaks täitemenetluse kestel lugeda asjaoluks, mis võimaldaks nõuda viivise osas

sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Vastavalt ei saaks kohus ka nõude ümbersõnastamisel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudeks esitatud asjaoludel hagi rahuldada ja viivist

vähendada. Seetõttu jätab kohus avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

4. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

kohtunik