2-24-17790/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Tsiviilasja number

2-24-17790

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2026, Pärnu

Tsiviilasi

A. hagi B. vastu ühisvara jagamiseks, tahteavalduse

asendamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9644,61 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. (ik: XXX; aadress: XXX), lepinguline esindaja

advokaat Jüri Sulin

Kostja: B. (ik: XXX; elukoht: XXX-i )

Kompromissi osalised:

Ostja: C. (ik: XXX)

Ostja abikaasa: D. (ik: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A., C. ja D. poolt 26.1.2026 ja B. poolt 13.1.2026 allkirjastatud ja kohtule 27.1.2026

esitatud alljärgnev kompromiss:

1.1.

Pooled on kokku leppinud lõpetada A. (isikukood XXX) ja B. (isikukood XXX) XXX

kinnistu ühisomandi (müüjad), asukohaga XXX, XXX (registriosa number XXX), selle

võõrandamisega C.-le (isikukood XXX) (ostja).

1.2.

Müüjad avaldavad, et kompromissivälistel kolmandatel isikutel ei ole õigust XXX

kinnistu valdamiseks, kasutamiseks ega käsutamiseks ega seadusest või kokkulepetest

tulenevat õigust selliste õiguste taotlemiseks; samuti seda, et nad ei sõlmi lepinguid ega

muid kokkuleppeid XXX kinnistu koormamiseks.

1.3.

XXX kinnistu ei ole arestitud, kinnistu suhtes ei ole muid kohtuvaidlusi, kinnistu ei ole

koormatud kompromissiväliste kolmandate isikute õigustega, sealhulgas

kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega.

1.4.

Ostja avaldab, et valdab XXX kinnistut üürilepingu alusel alates 2019 aastas, ta on

kinnistu üle vaadanud ja on teadlik, et XXX kinnistu on koormatud hüpoteekidega

Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks.

1.5.

Ostja ja ostja abikaasa D. (XXX) avaldavad, et neil on abielludes valitud varasuhtena

varalahusus ja D. annab nõusoleku, et XXX kinnistu omandatakse C. lahusvara hulka.

1.6.

Ostja tasub A.-le XXX kinnistu eest ostuhinna 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot

hiljemalt 30.09.2026 A. kontole nr XXX. Tähtaegselt tasumata jätmise korral lisandub

tasumata summale viivis VÕS § 113 lg- s 1 sätestatud määras.

1.7.

A. kohustub ostuhinna laekumisel ühe kalendripäeva jooksul tagastama Swedbank ASga

Tsiviilasi nr 2-24-17790

sõlmitud laenulepingu nr XXXja selle lisade alusel saadud laenujäägi ja täitma muud

kinnistusregistriosa number XXX neljandas jaos kande nr 1 – 3 hüpoteekide lõpetamiseks

vajalikud kohustused.

1.8.

A. kohustub käesoleva kompromissikokkuleppe punktis 1.7 nimetatud kohustuse

täitmisest teavitama B.-d ühe kalendripäeva jooksul. Käesoleva sätte tähenduses

teavitamiseks loevad pooled e-kirja saatmist aadressile XXX.

1.9.

A. ja B. esitavad pärast ostuhinna laekumist kahe nädala jooksul kinnistusosakonnale

avalduse ja nõusoleku Swedbank AS kasuks seatud hüpoteekide kustutamiseks koos

käesoleva kompromissi kinnitava kohtumäärusega ning kinnistu ostuhinna laekumist

tõendava maksekorraldusega.

1.10.

C., A. ja B. paluvad kanda kinnistusraamatusse registriosa nr XXX kolmandasse jakku

esimesele vabale järjekohale eelmärge kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude

tagamiseks C. (isikukood XXX) kasuks. Riigilõivu 6,25 eurot tasub C.. Kinnistusraamatu

toimingu eest riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile ka puudutatud kinnistu

registriosa number.

1.11.

A., B. ja C. on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. A. ja B. annavad üle

ja C. võtab vastu kinnistu ühisomandi, asukohaga XXX, XXX, XXX kinnistu (registriosa

number XXX). Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis (AÕS § 120 lg

1).

1.12.

Punktis 1.11. sõlmitud asjaõigusleping on täidetav tingimusel, et punktis 1.6 kokkulepitud

ostusumma on tasutud ja punktis 1.7 kokkulepitud toimingu alusel on Swedbank ASi

hüpoteegid kustutatud.

1.13.

A. ja B. annavad kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku ja lubavad

ning C. soovib:

1.13.1. kinnistusraamatu registriosa nr XXX teises jaos A. ja B. kohta tehtud

ühisomaniku kanne kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse

kinnisturaamatusse kinnistu ainuomanikuna C. (isikukood XXX);

1.13.2. kinnistusraamatu registriosa nr XXX kolmandasse jakku esimesele vabale

järjekohale kantakse isiklik kasutusõigus D. (isikukood XXX) kasuks. Isiklik

kasutusõigus on seatud elamiseks, on tähtajatu ja ulatub kogu kinnistule ning sellel

asuvatele hoonetele.

1.14.

Jõustunud kohtumäärus asendab A., B. ja D. nõusolekut (TSÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8).

1.15.

A. loobub 2644,61 euro (täitemenetlus nr XXX) nõudest B. vastu.

1.16.

Pooled kinnitavad, et alates kompromissi sõlmimisest puuduvad neil seoses ühisomandi

lõpetamisega ja XXX kinnistu, asukohaga XXX, XXX (registriosa number XXX)

võõrandamisega üksteise vastu mistahes muid varalisi, mittevaralisi ja asjaõiguslikke

nõudeid, välja arvatud kompromissist tulenevad.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-17790.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid kostjalt välja ei mõista.

4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks.

5. Määruse jõustumise järel tagastada hagejale 24.11.2024 ja 14.6.2025 tasutud riigilõivust pool,

s.o 385 eurot ja kanda see A. arvelduskontole nr XXX.

6. Jõustunud kohtumäärus saata Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale eelmärke

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-24-17790

sissekandmiseks kooskõlas punktis 1.10. kokkulepituga. Tartu Maakohtu kinnistusosakond võib

jätta eelmärke sisse kandmata, kui C. ei tasu Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poolt määratud

riigilõivu selleks ettenähtud tähtaja jooksul.

Edasikaebamise kord

Määruskaebuse saab Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu esitada poolte kokkuleppel 3

tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 4).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab

taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse,

et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss

sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. (hageja) hagi B. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks,

tahteavalduse asendamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Eelistungina korraldaval kohtuistungil leppisid pooled kokku kompromissitingimustes, mille põhjal

koostas kohus 2.10.2025 pooltele kompromissiprojekti. Pooled esitas 27.1.2026 kohtule allkirjastatud

kompromissilepingu käesoleva määruse resolutsiooni punktides 1.1. kuni 1.16 sõnastuses.

3. Kohus, tutvunud dokumentidega ja esitatud kompromissilepinguga, on seisukohal, et esitatud

kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on

täidetav. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada

menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 430 lg 5 võimaldab

kompromissis osaleda ka menetluses mitteoleval isikul. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused.

4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi 29.9.2025 istungil.

5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kohtule teistsugust kokkulepet

esitanud. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte

endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

6. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus

tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust,

kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 24.11.2024 hagiavalduse

esitamisel riigilõivu 450 eurot ja 14.6.2025 täiendavat riigilõivu 320 eurot, kokku 770 eurot. Kohus

rahuldab hageja taotluse ning tagastab hageja poolt avaldatud pangakontole tasutud riigilõivust pool,

s.o. 385 eurot.

7. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-24-17790

kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled 29.9.2025 istungil lühendasid määruskaebuse esitamise

tähtaega 3 tööpäevani.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik

4 (4)