2-25-128244/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Eleri Kimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-128244

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagiavaldus D. R. vastu

raha tasumise nõudes

Tsiviilasja hind

20 eurot

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490)

Lepinguline esindaja M. H. P.

Kostja

D. R. (isikukood XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1. Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-25-128244 Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490) loobumine hagist D. R. (isikukood XXX) vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-128244.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramise kord

3. Jätta menetluskulud D. R. (isikukood XXX) kanda.

4. Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) menetluskulude

suuruseks 85 (kaheksakümmend viis) eurot.

5. Välja mõista D. R.lt (R., isikukood XXX) Osaühingu EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490) kasuks menetluskulud 85 (kaheksakümmend viis) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie

(5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtumääruse peale osas, millega määrati kindlaks menetluskulud, ei saa esitada määruskaebust

(TsMS § 178 lg 2).

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

1 (4)

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja

§ 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 24.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse D. R. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 25.11.2025

kostjale makseettepaneku 105 euro tasumiseks järgmiselt: 1. Põhinõue leppetrahvinõue 15 eurot,

kõrvalnõue sissenõudekulud peale lepingu lõppemist 5 eurot, 2. Menetluskulud riigilõiv avalduselt

65 eurot, menetluskulu 20 eurot. Kostja esitas nõudele 28.11.2025 vastuväite, milles tunnistas

võlgnevust 20 euro tasumise nõude ulatuses. Pärnu Maakohus andis 12.12.2025 määrusega asja üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus tegi 12.01.2026 maksekäsu

tunnustatud nõude osas. Kohus kohustas hagejat 12.01.2026 määrusega esitama ja põhjendama oma

nõuet hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 16.01.2026 kohtule taotluse menetluse

lõpetamiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja avaldas taotluses, et kostja tasus

14.01.2026.a 20 eurot võlgnevuse katteks. Hageja kinnitab, et 16.01.2026 seisuga on see

võlgnevuse summa, mis vastab tsiviilasjas nr 2-25-128244 põhinõude ja sissenõudmiskulude

summale, hagejale tasutud. Kuna kostja on tasunud võlgnevuse (põhiosa + sissenõudmiskulud)

summas 20 eurot pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, siis tuleb tal tasuda tekkinud

menetluskulud summas 85 eurot (65 eurot riigilõiv, 20 eurot menetluskulu). Hageja palub seega

kostjalt välja mõista menetluskulud 85 eurot (riigilõiv 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot). Kostja võimalikud menetluskulud palub hageja jätta kostja enda kanda. Kohus andis

16.01.2026 kostjale tähtaja kuni 21.01.2026 hageja 16.01.2026 menetlusdokumendile seisukoha

esitamiseks. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul seisukohta kohtule ei esitanud.

II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2

sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist

loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Hageja on esitanud 16.01.2026 menetluse lõpetamise taotluse. Taotlusest nähtuvalt palub hageja

menetluse lõpetada, sest kostja tasus 14.01.2026 võlgnevuse 20 eurot (põhinõude ja

sissenõudmiskulude summa). Hageja viitab taotluses TsMS § 428 lg 1 p-le 3, et kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus käsitleb hageja menetluse

lõpetamise taotlust hagist loobumise avaldusena, mis on võetud toimikusse. Hageja 16.01.2026

menetlusdokumendist nähtuvalt on hageja seega hagist loobunud.

TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab

kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale

vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses

märkima. Kohus küsis 16.01.2026 kostjalt seisukohta hageja 16.01.2026 menetluse lõpetamise ja

menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele. Kostja oma seisukohta kohtule ei esitanud.

3. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja

seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

2 (4)

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks

olulist avalikku huvi.

Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist

loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike

asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb

alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse.

4. TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja

menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kindlaks määrama menetluskulud.

5. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist

või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab

kostja hageja menetluskulud.

Hagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada ning kui hageja

pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on

TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt ka RKTKm nr 3-2-1-55-13, p 13).

Kohtu hinnangul puudub vajadus hageja nõude menetlemiseks, sest hageja eesmärk on saavutatud –

kostja tasus hageja haginõudest võlgnevuse põhiosa, s.o leppetrahvi 15 eurot ja sissenõudmiskulud,

s.o 5 eurot (kokku 20 eurot) 14.01.2026, s.o pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist

24.11.2025. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 168 lg 5 kohaldamine ei sõltu sellest, kas

hagi on kostjale kätte toimetatud või mitte. Kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude

rahuldanud. Kohus leiab, et kostja on menetluskulusid kandma kohustatud isikuks käesolevas asjas

ning kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

6. Hageja menetluskulud on nimekirja kohaselt 85 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad

kohtumenetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust 65 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulust 20 eurot. TsMS 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Hageja

põhjendatud ja vajalikuks kohtukuluks on menetluses tasutud riigilõiv 65 eurot. Samuti on

põhjendatud hageja poolt tasutud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro hüvitamine. TsMS § 172 lg

9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva

seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti.

Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude

hulka.

3 (4)

Kohus määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud hageja

menetluskulud 85 eurot (65+20=85).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa 280 eurot, seega

ei ole määrus menetluskulude kindlaksmääramise osas edasi kaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

4 (4)