3-25-3218/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3218

Määruse kuupäev

28. jaanuar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses tema suhtes alates 16. juulist

2025 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega

RESOLUTSIOON

Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siim Grossberg (kaebaja) esitas 1. augustil 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise

kahju hüvitamiseks kokku summas 10 000 eurot seoses inimväärikuse alandamise ja tervise

kahjustamisega. Kaebaja suhtes lõpetati 16. juulil 2025 täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine. Ta viidi jalutama tavalisse jalutusaedikusse, ta sai osakonnas vabalt liikuda ja

käia pesemas ning kaebaja kolis oma asjad tavakambrisse. Kaebaja sai uues kambris teada, et

peab magama ülemisel voodikohal, mis kaebajale ei sobinud. Kaebaja selgitas, et talle on ette

nähtud pikkuse tõttu voodipikendus ja tal esinevad terviseprobleemid, mistõttu ülemisel

voodikohal magamine ei ole võimalik. Vangla siiski ei võimaldanud talle alumist voodikohta.

Seetõttu ütles kaebaja, et ei jää sellesse kambrisse. Vangla siiski nõudis seda, mistõttu kaebaja

teatas, et sundimise korral hakkab ta kambrit lõhkuma. Seejärel paigutati kaebaja tagasi enda

eelmisesse turvakambrisse ning tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Kaebajale ei ole tänaseni meetmete rakendamise alustamise kohta käskkirja toodud ning

temalt on võetud vabadus. Kaebajale toodi 1. augustil 2025 hoopis protokoll täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise kohta. Rakendatud julgeolekuabinõud ei ole

proportsionaalsed. Lukustatud kambris viibides on kaebaja liikumine ja suhtlemine

õigusvastaselt piiratud ning sellega kahjustatakse kaebaja vaimset tervist, kaebaja tervis aina

halveneb. Vangla kahjustab sihilikult kaebaja heaolu ja elukvaliteeti. Kambri 473 tingimused

3-25-3218

on ebainimlikud. Kaebaja on stressis ja ebastabiilne ning kambri tingimuste tõttu on hakanud

valutama kaebaja kopsud ja rindkere.

2. Tartu Vangla jättis 6. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/362-2 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata. Inspektor-kontaktisik tõepoolest soovis lõpetada kaebaja

suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Kaebaja suhtes ei olnud ära langenud

julgeolekuabinõude kohaldamise alused, vaid üksuse otsus tugines kinnipeetavale uue

võimaluse andmise kaalutlustest, sest kaebaja oli juba pikalt alates 6. veebruarist 2025

viibinud eraldatud lukustatud kambris. Inspektor-kontaktisiku kinnitusel planeeriti

julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetada siis, kui kaebaja paigutus tavakambrisse on

probleemideta õnnestunud. Kaebaja paigutamine ei kulgenud aga tõrgeteta. Kaebajal tekkis

ametnikega arusaamatus talle määratud voodikoha üle ning ta ähvardas paigutuse teostamisel

kambri lõhkumisega. Õigusvastaseks ei saa pidada seda, et üksus otsustas anda kaebajale

võimaluse näidata, et ta suudab käituda ilma, et ta seaks ohtu ametnikke või vangla

julgeolekut üldisemalt. Samuti ei saa pidada õigusvastaseks seda, et tema elukambrist

väljavõtmise ajaks ei olnud vangla vormistanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

lõpetamise käskkirja või et 16. juulil 2025 ei vormistatud täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise kohta uut käskkirja. Sündmuste käiku arvestades ei osutunud täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamine võimalikuks. Asjaolust, et kaebajal lubati

eluosakonnas teha toimetusi, mida ta täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal teha ei

tohiks, ei saa järeldada veel, et julgeolekuabinõude kohaldamise alused oleksid ära langenud.

Vangla tõdeb, et kaebajale võis selline mulje jääda.

3. Kaebaja esitas 2. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 10 000

eurot seoses tema inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega põhjendusel, et tema

suhtes rakendati alates 16. juulist 2025 õigusvastaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Kaebaja kordab vanglale esitatud kahjunõude põhjendusi. Kaebaja taotles riigilõivu

tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.

4. Tartu Vangla esitas 8. oktoobril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

5. Tartu Halduskohus jättis 13. oktoobri 2025. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis tähtaja

riigilõivu summas 300 eurot tasumiseks. Riigilõiv tuli tasuda 5 päeva jooksul määruse

resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Ühtlasi jättis kohus kaebaja riigi õigusabi

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5).

6. Kaebaja esitas 14. oktoobril 2025 eelnimetatud määruse resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale

määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 22. jaanuari 2026. a määrusega tagastas.

Nimetatud määruse sai kaebaja kätte 22. jaanuaril 2026.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus

ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

3-25-3218

8. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise

ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja

2). Tartu Halduskohus jättis 13. oktoobri 2025. a määrusega Siim Grossbergi kaebuse käiguta

ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest

arvates. Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2025. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast

määruskaebemenetlust 22. jaanuaril 2026, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale

kätte (HKMS § 119 lg 1 ja § 179 lg 3). Asjaolu, et kaebaja esitas 22. jaanuaril 2026

ringkonnakohtu määruse peale ka määruskaebuse Riigikohtule, ei mõjuta ringkonnakohtu

määruse jõustumise aega, sest ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks puudus kaebajal

edasikaebeõigus (HKMS § 119 lg 1). Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg

kulgema 23. jaanuaril 2026 ja möödus 27. jaanuaril 2026. Käesoleva määruse tegemise

seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule

esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine

on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider