3-25-2347/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2347

Määruse kuupäev

28. jaanuar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 29. aprilli 2025. a

läbiotsimisega

RESOLUTSIOON

Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siim Grossberg (kaebaja) esitas 13. juunil 2025 Tartu Vanglale taotluse varalise kahju

hüvitamiseks summas 736,98 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses väärikuse

alandamisega summas 1500 eurot. Tartu Vangla teostas 29. aprillil 2025 kaebaja kambris

läbiotsimise, mille käigus võeti temalt ära mitmed esemed. Kaebaja isiklikud asjad jäid vangla

valdusesse ja neid hakati läbi otsima S-hoones. Vangla ei tagastanud asju tähtaegselt Kui

kaebaja oma asjad hiljem tagasi sai, siis olid tema asjade hulgast kadunud kullast

abielusõrmus, soojapesu püksid, silmaklapid, pliiatsiteritaja ja joonlaud. Kaebaja isiklikud

dokumendid olid vangla valduses mitu ööpäeva, ta sai need tagasi alles 1. mail 2025 ning

sellega on rikutud kaebaja õigust sõnumi saladusele ja konfidentsiaalsusele. Vangla omastas

kaebaja asjad õigusvastaselt. Kaebajale kuuluvate asjade läbiotsimise ettekanne ja isiklike

asjade laonimekiri toodi kaebajale alles 30. aprillil 2025, paljud asjad olid sealt kustutatud

ning abielusõrmust kaebajale ei tagastatud. Läbiotsimine oli õigusvastane ning seda ei

põhjendatud. Lisaks teostati eraldi ruumis õigusvastaselt kaebaja täielik läbiotsimine.

2. Tartu Vangla jättis 18. augusti 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/311-3 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla on seisukohal, et varalise kahju hüvitamise nõue

jääb rahuldamata ainuüksi seetõttu, et kaebaja ei ole esitanud taotlust ära võetud esemete

tagastamiseks ning ei ole seega kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid. Vanglal ei ole

3-25-2347

põhjust kahelda ametnike koostatud ära võetud esemete nimekirja õigsuses. Esemeid ei ole

ebamõistlikult koheldud nii, et need oleksid võinud vanglateenistujate süül kaduma minna.

Kaebajalt ei ole ära võetud abielusõrmust. Seega ei ole selle väidetav kadumine seotud antud

läbiotsimisega ega ametnike tegevusega. Kahju ei saa tekkida juhul, kui vangla võtab ära

eseme, mille vangla on ise kinnipeetavale kasutamiseks andnud. Sellise asja kambrist ära

võtmine ei kahjusta isiku varanduslikku seisu. Läbiotsimine ei olnud õigusvastane. Kuna

sündmus leidis aset 29. aprillil 2025, siis ei ole ka ülemäärane, kui osa esemetest said lõplikult

läbi otsitud ja tagastati kaebajale 1. mail 2025.

3. Kaebaja esitas 16. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud varalise

kahju hüvitamiseks summas 736,98 eurot seoses tema kambris 29. aprillil 2025 toimunud

ebaseadusliku läbiotsimisega. Kaebaja kambris teostati läbiotsimine, tema isiklikud asjad

võeti ära ning neid otsiti hiljem läbi teises asukohas. Kui kaebaja enda asjad tagasi sai, siis

olid osad asjad kadunud. Kadunud oli kullast abielusõrmus, soojapesu püksid, silmaklapid,

pliiatsiteritaja ja joonlaud. Kaebajalt võeti ära ka erinevaid dokumente, mis tagastati alles 1.

mail 2025. Vangla käis tema asjadega hooletult ümber ja võttis need ära õigusvastaselt,

seejuures jäeti toimingud nõuetekohaselt dokumenteerimata ja ettekanne esitati kaebajale alles

hiljem. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.

4. Kaebaja esitas 14. augustil 2025 kohtule kaebuse täienduse, milles nõuab täiendavalt ka

talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1500 eurot. Kaebaja isiklikud

dokumendid olid vangla valduses mitu päeva ning sellega rikuti kaebaja õigust sõnumi

saladusele ja eraelu puutumatusele. Kaebaja esemete omastamisega põhjustati kaebajale

kannatusi ja alandati tema inimväärikust. Kõige rohkem kannatusi põhjustati kaebaja

abielusõrmuse omastamisega. Lisaks kaebaja esemetele otsiti kaebaja täielikult läbi.

Kaebajale ei selgitatud läbiotsimise põhjuseid.

5. Tartu Vangla esitas 18. augustil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

6. Kaebaja esitas 21. augustil 2025 kohtule avalduse, milles leiab, et vangla 18. augusti 2025.

a otsus nr 1-9/2-25/311-3 on õigusvastane ja tuleb tühistada ning kaebaja nõue tuleb täies

ulatuses rahuldada.

7. Tartu Halduskohus jättis 7. oktoobri 2025. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis tähtaja

riigilõivu summas 67,10 eurot tasumiseks. Riigilõiv tuli tasuda 5 päeva jooksul määruse

resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Ühtlasi jättis kohus kaebaja riigi õigusabi

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5).

8. Kaebaja esitas 8. oktoobril 2025 eelnimetatud määruse resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale

määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 22. jaanuari 2026. a määrusega tagastas.

Nimetatud määruse sai kaebaja kätte 22. jaanuaril 2026.

KOHTU SEISUKOHT

9. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus

ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

3-25-2347

10. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise

ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja

2). Tartu Halduskohus jättis 7. oktoobri 2025. a määrusega Siim Grossbergi kaebuse käiguta

ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest

arvates. Tartu Halduskohtu 7. oktoobri 2025. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast

määruskaebemenetlust 22. jaanuaril 2026, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale

kätte (HKMS § 119 lg 1 ja § 179 lg 3). Asjaolu, et kaebaja esitas 22. jaanuaril 2026

ringkonnakohtu määruse peale ka määruskaebuse Riigikohtule, ei mõjuta ringkonnakohtu

määruse jõustumise aega, sest ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks puudus kaebajal

edasikaebeõigus (HKMS § 119 lg 1). Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg

kulgema 23. jaanuaril 2026 ja möödus 27. jaanuaril 2026. Käesoleva määruse tegemise

seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule

esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine

on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2

alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider