3-26-218/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

28.01.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-218

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

tegemiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X. X

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 26.01.2026 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile

luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) taotleda:

1.1 kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 12 502,60 eurot X. Xi omandis olevale

kinnisasjale (registriosa number xxxxxx) asukohaga Ida-Viru maakond, Kohtla-

Järve linn, Ahtme linnaosa, Xxxxxxx xxx xx-xx;

1.2 Transpordiameti liiklusregistrisse käsutamise keelumärke kandmist X. Xi

sõidukile 2014. a X X, registreerimisnumbriga xxxxxx.

2. Kohtulahendi avaldamisel asendada läbivalt juriidiliste ja füüsiliste isikute nimed ning

puudutatud isikule kuuluv (sh täitmistoimingule allutatud) vara tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Käesolev määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte X. Xile.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel

Tallinna Halduskohtule 26.01.2026 taotluse täitetoimingu sooritamiseks, valides meetmena

kohtuliku hüpoteegi seadmise Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) X. Xile

kuuluvale korteriomandile aadressil Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Ahtme linnaosa,

Xxxxxxx xxx xx-xx summas 12 502,60 eurot, ning liiklusregistrisse käsutamise keelumärke

kandmise X. Xi sõidukile X X, registreerimisnumbriga xxxxxx. Taotluse põhjendused on

järgmised:

1.1 X juhatuse liikmeteks on alates 28.08.2023 X. X ja Y. Y. X põhitegevusalaks äriregistri

teabesüsteemi järgi on mujal liigitamata rajatiste ehitus. Maksuhalduri menetluses on X

(registrikood 14971240) varjatud maksuvõla sissenõudmine. Seisuga 21.01.2026 pole X-le X

veel maksusummat määratud, kuid 07.08.2025 korraldusega nr 12.2-3/067191-1 on alustatud

kontrollimenetlust, mille vältimatuks tulemuseks on käibemaksu, tööjõumaksude ja erijuhtude

tulumaksu määramine perioodil märts kuni juuni 2025 (k.a) kogusummas 874 960,04 eurot,

millele lisandub intress. Tegu on maksusummaga, mille X on kohustatud kontrollimenetluse nr

12.2-3/067191 lõppedes tasuma ja mis eksisteerib kogusummas 874 960,04 eurot varjatud kujul.

1.2 MTA alustab käesoleva taotlusega X juhatuse liikmete X. Xi ja Y. Yi suhtes vastutusotsuse

koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine

MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võivad X. X ja Y. Y solidaarselt X-ga X vastutada äriühingu

maksusumma tasumise eest summas 874 960,04 eurot. MTA on seisukohal, et X on X. Xi ja Y.

Yi juhtimisel jätnud perioodidel märts kuni juuni 2025 (k.a) deklareerimata kogu 22%-lise

määraga maksustatava müügikäibe 2 992 912,72 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu 658

440,80 eurot. Samuti on X märts kuni juuni 2025 TSD-del deklareerimata jätnud töötajate

töötasu väljamaksed ja nendelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksud kokku 457 267,82 eurot,

eraisikutele tehtud üüritulu väljamaksed ja nendelt kinnipeetud tulumaks 2420,36 eurot, ning

ettevõtlusega mitteseotud kulutused 1267 eurot, millest arvestatud erijuhtude tulumaksu 357,33

eurot. Lisaks deklareerimata jäetud käibemaksule, mis esineb kajastamata müügi kujul, võtab

MTA maksusumma kujunemisel arvesse ka deklareerimata sisendkäibemaksu osa, mis esineb

tehingupartnerite esitatud käibedeklaratsioonidel kokku summas 243 526,27 eurot. Seega on X

kontrollimenetluses määratav maksusumma vähemalt 874 960,04 eurot (658 440,80+457

267,82+2420,36+357,33–243 526,27).

MTA on seisukohal, et vastutusmenetluse lõpus X. Xilt ja Y. Yilt tõenäoliselt sissenõutava

maksusumma on vähemalt 874 960,04 eurot (vt taotluse punktid 2.2 – 2.4), millele lisandub

intress MKS § 117 lg-s 1 sätestatud määras.

1.3 X varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. Transpordiameti liiklusregistri andmetel omab X

järgnevaid registervarasid: 1) sõiduk XXX XXX (eh. aasta 2001, reg.nr xxxxxxxx; 2) sõiduk

Xxxx xxxxxx (eh. aasta 2002, reg.nr xxxxxx); 3) haagis Xxxxxx XXX XXXXXX-XX (eh. aasta

2005, reg.nr xxxxxxxx). Nimetatud registervaradele on kohtutäiturid seadnud keelumärked,

mistõttu ei ole maksuhalduril otstarbekas nimetatud varasid X maksuvõla tasumise puhul arvesse

võtta. Lisaks on X-l X kohtutäituri arestinõudeid kokku summas 532 746,42 eurot, mida ei ole

õnnestunud sisse nõuda. X-l X on ka mootorsõidukimaksu kohustus, mille tasumistähtaeg on

saabunud, kuid mida ei ole tasutud. Viimane laekumine maksuhalduri ettemaksukontole toimus

12.06.2025. Seisuga 16.01.2026 puudub X-l X ettemaksukontol raha. Kontrollitaval perioodil oli

X-l X töötamise registris registreeritud 114 töötajat ning tänaseks on neid 4, sealjuures on 2025.

a lõpetatud 110 töölepingut perioodil 04.2025-08.2025. Eeltoodu viitab sellele, et sügisest 2025

ettevõttes sisuline majandustegevus puudub. Ühtlasi toimus see ajal, mil alustati

kontrollimenetlust (07.08.2025). Arvestades lisaks, et X juhatuse liikmed pole täitnud

maksukohustuslase kaasaaitamiskohustust, viitab eelnev sellele, et majandustegevus käesolevaks

hetkeks X-s X sisuliselt puudub. Seetõttu ei ole ka äriühingu vara arvelt võimalik maksuotsusega

määratavat maksusummat tõenäoliselt sisse nõuda.

1.4 Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude

määramine. X-le X tõenäoliselt määratav maksusumma on 874 960,04 eurot, millele lisandub

intress. Määratav maksusumma on kujunenud X. Xi ja Y. Yi juhatuse liikmeks oleku ajal, sest

varjatud maksususumma on kujunenud perioodil 03.2023-06.2023. X. X on X juhatuse liige

alates 28.08.2023 ja Y. Y alates 28.08.2023. Nad omasid ja omavad äriühingu juhatuse

liikmetena otsest mõju X majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisel. Nii X. X kui

ka Y. Y omavad alates 29.08.2023 X e-MTA esindusõiguseid ehk mõlemal oli võimalus ja

kohustus esitada tõele vastavaid käibedeklaratsioone, kuid kumbki neist seda ei teinud

(hoolimata mh sellest, et näiteks Y. Y on kontrollimenetlusest teadlik). Kogu aja vältel on MTA-

l olnud võimalik luua kontakt ainult Y. Yiga, kes lubas informatsiooni esitamata

deklaratsioonide kohta edastada raamatupidajale. MTA on üritanud X-ga X ühendust saada ka X.

Xi kaudu, kuid isik ei ole kontrollimenetluses MTA-ga koostööd teinud. See iseloomustab tema

suhtumist äriühingu juhatuse liikme kohustustesse avalik-õiguslikesse kohustustesse. Samuti pidi

esitamata deklaratsioonidest ja äriühingu probleemidest teadlik olema X. X, sest 2024. a

majandusaasta aruande allkirjastas just tema 06.10.2025. Selleks ajaks oli ettevõttel juba mitme

kuu deklaratsioonid esitamata ning kontrollmenetlus alustatud.

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X. Xi ja Y. Yi tegevuse ning X maksuvõla

tekkimise vahel on põhjuslik seos ning nad võivad vastutada maksuvõla tasumise eest

solidaarselt X-ga X. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X. X ja Y. Y on

rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele nende

suhtes MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.

1.5 Maksumaksjate registri andmetel oli X. Xi 2024. a ainsateks sissetulekuteks AS XX Pangalt

saadud 0,56 eurot ning töötasu X-lt X kokku summas 47 493,90 eurot. 2025. a oli ainsaks

sissetulekuks X-lt X saadud töötasu kokku summas 9511,15 eurot, millest viimane väljamakse

tehti märtsis 2025 brutosummas 3908,69 eurot. Y. Yi 2024. a sissetulekuteks olid AS XX

Pangalt saadud 6,12 eurot, XX AS-ilt saadud 21 eurot ning peamiseks sissetulekuks oli X-lt X

saadud töötasu kokku 55 997,55 eurot. 2025. a sai Y. Y sissetulekuid AS XX Pangalt (4,61

eurot), XX AS-ilt (8,73 eurot), Tervisekassalt (751,76 eurot) ning peamiseks sissetulekuks

kujunes X-lt X saadud töötasu summas 15 634,78 eurot. Viimane väljamakse toimus juulis 2025

AS XX Pangalt ja XX AS-ilt ning alates 30.06.2025 puudub tal töötamise registri kohaselt

töökoht. Kuivõrd X endiste juhatuse liikmete sissetulek ei ole vastutusotsusega kavandatavate

kohustuse (874 960,04 eurot) täitmiseks piisav, siis esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus

vastutusotsuse sundtäitmiseks.

X. Xi ja Y. Yi suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse iseloomustab nende (taotluse punktid

2 ja 4) tegevus äriühingu maksuvõla kujunemise ajal ning fakt, et juhatuse liikmena pole nad

taganud ettevõtte poolt maksuseaduse täitmist. Samuti näitab äriühingu juhatuse liikmete

suhtumist asjaolu, et peale maksuhalduri poolt deklaratsioonide esitamise kohustusele tähelepanu

juhtimist ei ole juhatuse liikmed deklaratsioone esitanud. Sarnaselt võivad nad suhtuda ka

vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara.

Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust on

vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise

nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib X. Xi ja Y. Yi

tegevuse tõttu haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks.

1.6 Käesolevas asjas algab maksukohustuste aegumistähtaeg 10.04.2025, kuna vanim

deklareerimata ja tasumata maksukohustus pärineb märts 2025 TSD-st (TuMS § 40 lg 5). Seega,

isegi kui kohaldada MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma

määramine 10.04.2028. Arvestades eeltoodut MKS §-s 98 lg 1 sätestatud maksusumma

määramise tähtaeg käesoleval juhul möödunud ei ole.

1.7 X. Xile kuuluvad: 1) korterelamu aadressil Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Ahtme

linnaosa, Xxxxxxx xxx xx-xx (kinnistu nr xxxxxx, pindala 48,20 m2, hüpoteegid puuduvad).

Maa-ameti 2024 kuni 2025. a hinnastatistika Ahtme linnaosa kohta näitab, et keskmine

korteriomandi ruutmeetri hind 41-54,99 ruutmeetrises korteris on 259,39 eurot. X. Xi omandis

oleva registriosa xxxxxx müügihind võiks maksuhalduri hinnangul seega olla 12 502,60 eurot

(48,20 * 259,39); 2) sõiduk X X, eh. aasta 2014, reg.nr xxxxxx. Veebiportaali www.auto24.ee

andmetel on selle turuhind 14 400 kuni 26 900 eurot. MTA on seisukohal, et MKS § 130 lg-s 1

loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine X. Xi kinnistule ning keelumärke seadmine X.

Xi sõidukile kõige sobivamad meetmed. Hüpoteegi seadmine ei takista kinnisasja kasutamist ega

käsutamist ning keelumärke seadmine ei takista sõiduki kasutamist. Tuginedes eeltoodule näeb

maksuhaldur vajadust seada kohtulik hüpoteek X. Xile kuuluvale kinnisvarale registriosa

numbriga xxxxxx ning keelumärge X. Xi sõidukile 2014.a X X, reg.nr xxxxxx.

Kuivõrd iga isiku suhtes toimub vastutusmenetlus eraldi ning ei saa välistada, et

vastutusmenetluse kestel ilmnevad asjaolud, mis ühe või teise juhatuse liikme vastutusest

vabastaks, siis peab maksuhaldur otstarbekaks käsitleda täitetoimingu valikul juhatuse liikmeid

874 960,04 euro suuruse maksuvõla kontekstis eraldi. Lisaks on potentsiaalne vastutus

solidaarne, mille puhul võib maksuhaldur nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

1.8 Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur X. Xi vastu suunatud täitetoimingud,

kui ta on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Esitatav tagatis peab lisaks

maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS §

121). Praegusel juhul hindab maksuhaldur piisavaks asendustagatise väärtuseks 886 120,20 eurot

(874 960,04+11 160,16). Tagatise esitamisel lõpetab maksuhaldur täitmist tagavad toimingud.

Kui tagatissumma soovitakse kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 874 960,04

eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt

otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute

sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest

kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt,

viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda

kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni

kohaselt ning liiklusregistrisse käsutamise keelumärke kandmist (MKS § 130 lg 1 p 2).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva

maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks

õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse

tegemist esitatava kaebuse alusel. Lisaks märgitule tuleb vastavalt Riigikohtu üldkogu

27.11.2012 määrusele nr 3-3-1-15-12 (p 50) hinnata, kas esineb kasvõi üks MKS § 96 lg-s 6

nimetatud alustest, mis välistaks vastutusotsuse tegemise; kas isik, kellele vastutusotsust teha

soovitakse, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest;

ega maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; ega juriidilise isiku, kelle

maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha, õigusvõime ei ole lõppenud; kas on esitatud

andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kohus leiab, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud.

6.1 Riigikohus märkis 14.05.2013 määruses nr 3-3-1-7-13 (p 9), et vastutusotsuse näol on MKS

§ 96 lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste

täitmise eest. Selliseks kolmandaks isikuks on mh ka juriidilise isiku juhatuse liige, sest

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks

juhatus või seda asendav organ. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal

kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest

vastutab seaduslik esindaja MKS § 40 lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest

solidaarselt maksukohustuslasega.

6.2 Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud taotlusega X. Xi suhtes

maksumenetluse, mille eesmärk on MKS §-de 40 ja 96 kohase vastutusotsuse koostamine.

Riigikohus on pidanud võimalikuks, et maksuhalduri poolt taotluse esitamine on esimene

menetlustoiming vastutusmenetluses (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12).

Maksuhalduri menetluses on X maksuvõla sissenõudmine. Seisuga 21.01.2026 pole X-le X veel

maksusummat määratud, kuid 07.08.2025 korraldusega nr 12.2-3/067191-1 on alustatud

kontrollimenetlust, mille tulemuseks on käibemaksu, tööjõumaksude ja erijuhtude tulumaksu

määramine perioodil märts kuni juuni 2025 (k.a) kokku summas 874 960,04 eurot, millele

lisandub intress. Vastutusmenetluse tulemusena nõuab MTA äriühingu juhatuse liikmetelt, sh X.

Xilt välja tema juhatuse liikmeteks oleku ajal kujunenud põhivõla, s.o kokku vähemalt 874

960,04 eurot koos intressiga.

Kuna MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud piirangud laienevad üksnes vastutusotsuse tegemisele,

kuid mitte selle tegemisele suunatud menetluse läbiviimisele, ei ole iseenesest põhjust välistada

äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamise menetluse alustamist ka olukorras,

kus äriühingu maksuvõlg on veel maksuotsusega tuvastamata, kuid selle tegelikku olemasolu

saab siiski pidada tõenäoliseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määrus nr 3-14-50383,

p 8; 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 6). Eelviidatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014

määruse p-s 9 on täiendavalt selgitatud, et otsene õiguslik takistus MKS § 1361 lg 1

kohaldamiseks puudub ka olukorras, kus tulevase vastutusotsuse aluseks olev maksuotsus on

alles kavandamisel. Maksuhalduril lasub sellise taotluse esitamisel ulatuslikum

põhjendamiskohustus tõenäolise maksuvõla kujunemise äranäitamisel. Lisaks peab maksuhaldur

tavapärasest aktiivsemalt silmas pidama MKS § 1361 lg-s 3 sätestatud kohustust lõpetada

täitetoiming, kui selle sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud (nt seoses maksuvõla suuruse

muutumisega lõplikus maksuotsuses või äriühingu pankrotimenetluses; vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 6). Maksuhalduri taotluses toodud

asjaolude alusel ei saa välistada, et kontrollimenetluse tulemuseks on maksuotsuse koostamine

X-le X. Taotluses on tõenäoliselt määratava maksukohustuse kujunemist piisavalt põhjendatud.

See, et maksuotsust ei ole veel tehtud, ei takista vastutusmenetluse alustamist taotluses näidatud

tõenäoliselt määratava maksukohustuse osas.

X. X oli üheks X juhatuse liikmeks kavandatava maksuotsusega määratava maksusumma

kujunemise ajal. Taotluse kohaselt oli kontrollitaval perioodil ka temal võimalus ja kohustus

korraldada õigete andmetega käibedeklaratsioonide esitamine, kuid ta jättis need teadlikult

esitamata. Ka ei täitnud X. X juhatuse liikme kui äriühingu seadusliku esindajana

maksukohustuslase kaasaaitamiskohustust ega esitanud maksuhalduri nõutud kontrollitava

perioodi dokumente. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et juhatuse liikmete, sh X. Xi

tegevuse ning X maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Taotluses toodud asjaoludel võib

kontrolliperioodil äriühingu juhatuse liikmeteks olnud isikuid, sh X. Xit pidada X

maksukohustuse täitmata jätmise eest vastutavaks. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei

saa väita, et vastutusotsuse tegemine X. Xile oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.

6.3 Maksuhaldur on ära näidanud, et äriühingul puudub vara, mille arvel oleks võimalik

maksuvõlga sisse nõuda ning maksuvõla sissenõudmine ei ole võimalik ka äriühingu

majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. X-le X kuuluvale registervarale on

kohtutäiturite poolt juba seatud käsutamise keelumärked. Lisaks on X-l X kohtutäituri

arestinõudeid kokku 532 746,42 euro ulatuses, mida ei ole õnnestunud sisse nõuda. Viimane

laekumine maksuhalduri ettemaksukontole toimus 12.06.2025 ning 16.01.2026 seisuga puudub

ettemaksukontol raha. Kontrollitaval perioodil oli X-l X registreeritud 114 töötajat, kuid tänaseks

on neid 4 – kokku 110 töölepingut lõpetati perioodil 04.2025 – 08.2025 (mil alustati ka

kontrollimenetlust). Eeltoodud asjaolud viitavad MTA hinnangul äriühingu majandustegevuse

lõpetamisele.

6.4 MTA on ära näidanud, et maksumaksjate registri andmetel oli X. Xi 2024. a ainsateks

sissetulekuteks AS XX Pangalt saadud 0,56 eurot ning töötasu X-lt X kokku 47 493,90 eurot.

2025. a oli ainsaks sissetulekuks X-lt X saadud töötasu kokku 9511,15 eurot, millest viimane

väljamakse tehti märtsis 2025 brutosummas 3908,69 eurot. X. Xi sissetulek ei ole

vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks seega piisav. Kohus peab võimalikuks,

arvestades X. Xi käitumist äriühingu juhatuse liikmena maksumaksja kohustuse täitmata

jätmisel, et isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma

vara võõrandama/rahavoogusid mujale suunama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus

vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise

vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.

6.5 Käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse

tegemise. Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Ka ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1

sätestatud maksusumma määramise tähtaeg.

6.6 Kohus peab MTA täitetoimingu valikut põhjendatuks. Taotluses on ka põhjendatud vajadust

käsitleda täitetoimingu valikul juhatuse liikmeid äriühingu maksuvõla kontekstis eraldi – iga

isiku suhtes toimub vastutusmenetlus eraldi ning välistada ei saa, et vastutusmenetluse kestel

ilmnevad asjaolud, mis ühe või teise juhatuse liikme vastutusest vabastaks. Lisaks on

potentsiaalne vastutus solidaarne, mille puhul võib maksuhaldur nõuda kohustuse täielikku või

osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

MTA taotleb luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks summas

12 502,60 eurot X. Xile kuuluvale korteriomandile aadressil Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve

linn, Ahtme linnaosa, Xxxxxxx xxx xx-xx (registriosa nr xxxxxx) ning Transpordiameti

liiklusregistrisse käsutamise keelumärke kandmiseks X. Xi sõidukile 2014. a X X,

registreerimisnumbriga xxxxxx. Kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista isikul oma vara vallata

ja kasutada, sealhulgas sellest tulu saada, piiratud on üksnes vara käsutamise õigus. Sõidukile

seatav käsutuskeeld ei takista isikul sõiduki igapäevast kasutamist ning maksuhalduri nõusolekul

on tal võimalus sõiduk ka võõrandada. Nõude tagamiseks taotletav abinõu ei piira isikut rohkem,

kui on vajalik maksumenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. Seega annab kohus

loa seada kohtulik hüpoteek X. X eelpool nimetatud kinnisasjale maksuhalduri taotletud summas

ja lisaks käsutamise keelumärge X. Xi sõidukile.

7. Maksuhaldur on kinnitanud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetatakse X. Xi vastu

suunatud täitetoimingud, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122

kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise

kulud. Maksuhaldur on hinnanud piisavaks asendustagatise väärtuseks 886 120,20 eurot. Juhul,

kui X. X soovib MKS §-s 122 nimetatud tagatise liikide seast kasutada tagatisena deposiiti, on

deposiiti kantavaks summaks 874 960,04 eurot.

8. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)