2-25-15752/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-15752

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja

koht

27.01.2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15752

Tsiviilasi

AB Fjord Bank hagi D.B. vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB Fjord Bank (registrikood: 304493038; aadress:

XXX);

Hageja esindaja: Gxxxxx Žxxxxxxx (e-post:);

Kostja: D.B. (isikukood: XXX; aadress hagiavalduses:

XXX, ccccccXXX; registrijärgne aadress: Soome Vabariik;

e-post:).

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta AB Fjord Bank hagi D.B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi

vaatamata.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus

kindlaks ei määra.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. AB Fjord Bank esitas 23.09.2025 hagi D.B. vastu hageja ja kostja vahel 21.07.2023

sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva võla nõudes.

2. Tartu Maakohus võttis 09.10.2025 määrusega hagi menetlusse. Kohtul ei õnnestunud

kostjale Eestis teadaoleval kontaktaadressil kätte toimetada hagiavaldust koos

2-25-15752

menetlusse võtmise määrusega. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht alates

19.11.2025 Soome Vabariigis ning kostja täpne viibimiskoha aadress ei ole kohtule

teada.

Eeltoodust tulenevalt esineb käesolevas asjas rahvusvaheline element. Kostja ei ole

andnud nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus, mistõttu tuleb kohtul kontrollida,

kas rahvusvahelise õiguse normide kohaselt allub vaidlus Eesti kohtu pädevusse.

3. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määruse (EL) nr 1215/2012

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades (edaspidi Brüsseli I määrus) artikkel 4 lõikest 1 tulenevalt võib

üldise kohtualluvuse järgi isikut kaevata selle riigi kohtusse, kus on isiku alaline

elukoht.

4. Käesolevas asjas on oluline, et hageja on ettevõtja, kes andis kostjale laenu oma

majandustegevuse raames, samas kui kostja sõlmis lepingu tarbijana eesmärgil, mis ei

ole seotud tema majandus- ega kutsetegevusega.

Seetõttu kuulub käesolevas asjas kohaldamisele Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse

artikkel 17 lõike 1 punkt c. Nimetatud sätte kohaselt kohaldatakse tarbijalepingutele

määruse erisätteid juhul, kui isik on lepingu sõlminud tarbijana eesmärgil, mis ei ole

seotud tema majandus- ega kutsetegevusega, ning leping on sõlmitud isikuga, kes

tegeleb äri- või kutsetegevusega tarbija alalise elukoha liikmesriigis või kelle tegevus

on mis tahes vahenditega suunatud sellesse liikmesriiki ning leping kuulub sellise

tegevuse raamesse.

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 18 lõike 2 kohaselt võib teine

lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus

asub tarbija alaline elukoht.

Seega kehtib käesolevas asjas erandlik kohtualluvus ning tarbija vastu saab hagi

esitada üksnes tarbija elukohariigi kohtusse. Arvestades, et kostja alaline elukoht asub

Soome Vabariigis, peaks hageja pöörduma Soome Vabariigi kohtusse.

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artiklis 19 sätestatud kohtualluvuse kokkulepet

käesolevas asjas sõlmitud ega kohtule esitatud ei ole ning kohtul ei ole võimalik kostja

seisukohta selles osas välja selgitada, kuna kostja täpne elukoha aadress Soome

Vabariigis ei ole kohtule teada.

5. Lepingu punktis 51 sisalduv kohtualluvuse tingimus ei ole tarbija suhtes siduv.

Nimetatud tingimus näeb ette, et kummalgi poolel on õigus esitada hagi Eesti

Vabariigi kohtusse ning annab hagejale täiendava õiguse esitada hagi Harju

Maakohtule juhul, kui tarbija asub pärast lepingu sõlmimist elama teise riiki või kui

tema alaline elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.

Selline kohtualluvuse kokkulepe ei vasta Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse

artiklis 19 sätestatud tingimustele, kuna see ei ole sõlmitud pärast vaidluse teket, ei

anna tarbijale täiendavaid valikuid kohtualluvuse osas ning pooled ei olnud

kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis. Samuti on nimetatud tingimus

vastuolus määruse artikli 18 lõikest 2 tuleneva imperatiivse reegliga, mille kohaselt

võib tarbija vastu hagi esitada üksnes tema alalise elukoha liikmesriigi kohtutes.

Seetõttu ei saa lepingu punkt 51 anda Eesti kohtutele rahvusvahelist kohtualluvust

tarbija vastu esitatud hagi lahendamiseks.

2-25-15752

6. TsMS § 75 lõike 1 esimese lause kohaselt peab maakohus avalduse saamise järel

kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi on avalduse esitamine Eesti

kohtule lubatav. Nimetatud säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimist

ka menetluse hilisemas staadiumis.

Asjaolu, et TsMS § 371 lõike 1 p-des 1, 2 eristatakse hagi menetlusse võtmata jätmise

alusena kohtu pädevuse või kohtualluvuse puudumist ning TsMS § 423 lg 1 p 13

sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt üksnes pädevuse puudumise,

ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist kogu menetluse

vältel.

Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 423 lg 1 p-s 13 nimetatud pädevuse puudumist

tuleb vajaduse korral analoogia alusel käsitada ka rahvusvahelise kohtualluvuse

puudumisena (RKTKm nr 3-2-1-179-14, p 10).

7. Kohus jätab TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbivaatamata, kuna ei ole

kohtualluvuse puudumise tõttu pädev asja lahendama.

8. Kohus selgitab täiendavalt, et eelistada tuleks hagi läbivaatamata jätmist kui lahendi

tunnustamine ja täitmine ei ole välisriigis tõenäoline (TsMS § 317 lg 6, § 407 lg 51 ja §

413 lg 31 ning Brüsseli I määruse artikkel 45 lõige 1 punkt b).

9. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kostja menetluses ei

osalenud ning seega tal menetluskulud puuduvad Menetluskulude rahalist suurust

kohus kindlaks ei määra.

10. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule avaldus (TsMS § 150 lg 1 p 3 ja § 150

lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik