3-26-201/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-201

Haldusasi

C.B kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale

suitsetamise mittevõimaldamisel

Menetlusosalised

Kaebaja C.B

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2026. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

C.B määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Võtta C.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2026. a määruse peale

menetlusse.

2. Jätta C.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2026. a

määrus muutmata.

2. Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.B nõudis halduskohtule esitatud kaebuses mh seda, et kohus kohustaks vanglat

lubama vanglas suitsetada. Lisaks taotles kaebaja esialgse õiguskaitse (EÕK) kohaldamist

ning suitsetamise võimaldamist.

2. Tallinna Vangla taotles vastuses EÕK rahuldamata jätmist.

3. Tallinna Halduskohus jättis 30. jaanuari 2026. a määrusega kaebaja EÕK taotluse

rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) suitsetamiskeeluga vanglas ei kaasne kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja on

viidanud võõrutusnähtude esinemisele ja asjaolule, et vangla ei ole pakkunud talle

leevendusmeetmeid võõrutusnähtudega toime tulemiseks. Kuigi kohus ei välista kaebajal

teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust, on tegemist siiski tõendamata väitega. Samas

3-26-201

ei viita need vajadusele suitsetamist jätkata, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude

esinemisel asjatundlikku ravi. Vangla selgituste kohaselt ei ole kaebaja suhtluses vanglaga

eelnevatele muredele varem viidanud. Ei ole teada, kas kaebaja on pöördunud kaebuses

toodud probleemidega tervishoiuteenuse osutaja poole, ent kui kaebaja ei tule iseseisvalt

suitsetamisest loobumisega kaasnevate võõrutusnähtudega toime, on tal võimalus eelneva

mure osas meditsiinitöötajatelt adekvaatset abi saada. Oluline on märkida, et suitsetamisest

tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad, kui kaebaja viidatud võimalikud võõrutusnähud

nende kogumis. Seega ei kaasne kaebajale suitsetamiskeeluga mis tahes pöördumatuid

tagajärgi;

2) EÕK kohaldamise vastu räägib ülekaalukas avalik huvi. Suitsetamiskeelu tingimustes, kus

ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohaldatud EÕK-d, tekitab olukord vanglas

pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Olukord, millises on valitud

kinnipeetavatele vanglas suitsetamine lubatud, võib kaasa tuua tubakatoodete kasutamise

näiteks ebaseadusliku maksevahendina. Eelnev aga ei aitaks kaasa kinnipeetavate

kuritegelikust keskkonnast eraldamisele ega taasühiskonnastamisele. Lisaks tuleb vanglal

tagada kaebaja enda, tema kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitse. Suitsetav

inimene ohustab nii enda kui ka nende isikute tervist, kes tema läheduses viibivad.

Suitsetamisega kaasneb tuleoht.

4. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning EÕK

kohaldamist kokkuvõtlikult põhjendustel, et Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukoha kohaselt

on kaebajal õigus valikuvabadusele. Seda vabadust rikutakse pöördumatult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus võib mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis

määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse

õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).

6. Esiteks pole Euroopa Inimõiguste Kohtu 4. novembri 2025. a otsus asjas nr 17982/21

(Vainik jt vs Eesti riik) jõustunud.

7. Teiseks nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebuses toodud

asjaoludel ei ole võimalik jaatada pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, kui

kaebaja ei saa vaidluse ajal suitsetada. Ringkonnakohus ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja §

203 lg 2). Võimalikku ebamugavustunnet saab leevendada muude meetmetega. Kui esineb

põhjendatud vajadus leevendusmeetmete järele ja vangla peaks neid põhjendamatult mitte

võimaldama, siis on alus kaaluda leevendusmeetmete tagamise osas EÕK kohaldamise

küsimust.

8. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)