2-25-102274/63 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-102274

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi J.-T. N. vastu võlgnevuse 5440,50

euro, viivise 1763,82 euro ja lisanduva viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

7810,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586),

lepinguline esindaja Riho Siil

Kostja J.-T. N. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista J.-T. N.lt OÜ GS Core kasuks võlgnevus (põhinõue) 5440,50 eurot.

3. Välja mõista J.-T. N.lt OÜ GS Core kasuks viivis protsendina põhinõudelt

(5440,50 eurolt) alates 26. juunist 2025 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud 24% ulatuses OÜ GS Core kanda ja 76% ulatuses J.-T. N.

kanda.

2. Välja mõista J.-T. N.lt OÜ GS Core kasuks menetluskuludena 520,60 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J.-T. N.l tasuda OÜ-le GS Core

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 24.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse J.-T. N. (kostja) vastu 8000 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 15.05.2025

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis tsiviilasja üle menetlemiseks kohtumenetlusse

Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 04.06.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista võlgnevuse (põhinõue) 5440,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

1763,82 eurot ja alates 05.06.2025 viivise tasumata põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 10.12.2021 Coop Finants AS (laenuandja) ja kostja

(laenusaaja) väikelaenulepingu nr 379003. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku

laenusummas 6000 eurot, lepingutasus 120 eurot, igakuises haldustasus 1,50 eurot,

intressimääras 25,9% aastas, viivisemääras 0,0667% päevas (24% aastas), krediidi kulukuse

määras 31,32% aastas. Lepingu viimase osamakse maksepäevaks oli 10.12.2025.

Lepingujärgse makse tasumisega viivitamisel on laenusaaja kohustatud maksma laenuandjale

viivist vastavalt lepingu p-le 7.1 Laenu väljamaksmisel arvestab laenuandja laenusummast

maha lepingutasu vastavalt p-le 3.2. Lepingu p 5.1 sätestab, et laenusaaja (kostja) kohustub

laenuandjale laenu tagasi maksma ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu igakuiste

osamaksetena, mille summa, arv ja sagedus on toodud lepingu lisaks olevas maksegraafikus.

Kostjale kanti pangakontole 5847,44 eurot. Kostja tasus lepinguliste kohustuste katteks kahe

maksega kogusumma 406,94 eurot. Kostja on lepingust tulenevate kohustuste katteks osaliselt

või täielikult tasunud kuni 10.02.2022 (kaasa arvatud) maksegraafiku järgse makseni. Kuna

kostja ei täitnud lepingu p 5.1 ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Coop Finants AS

kostjale 30.05.2022 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja, mis oli

22.06.2022, võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse

saamist, ning tuginedes lepingu p-le 12.1, saatis Coop Finants AS 29.06.2022 kostjale teate

lepingu ülesütlemise kohta. Enne lepingu ülesütlemist 29.06.2022, oli kostja osaliselt või

täielikult viivituses alates 10.03.2022 maksest, mis on rohkem kui kolme üksteisele järgneva

maksegraafikujärgsete maksetega. Tuginedes lepingu p-le 12.1 ütles Coop Finants AS lepingu

üles 29.06.2022. Coop Finants AS loovutas 29.06.2022 lepingust tuleneva nõude hagejale.

3.1. Käesoleval juhul ei ole hagejal esitada veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt ning hageja asub

seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal kohustus

tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete

kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0%, siis ei saa kostjalt intressi

välja mõista.

3.2. Lepingu sõlmimisel maksti kostjale välja 5847,44 eurot. Laen tuli tagastada

maksegraafiku alusel 48 tagasimaksega. Ümberarvestatud igakuise makse suurus on 121,822

eurot (5847,44 : 48). Lepingu täitmiseks on kostja tasunud kokku 406,94 eurot. Üles öeldi

leping 29.06.2022. Seega on kostja täielikult tasunud 3 esimest ümberarvestatud makset

(10.01.2022-10.03.2022) ja osaliselt (41,47 eurot) 10.04.2022 maksest. Rohkem

tagasimakseid kostja ei teinud. Seega oli kostjal laenulepingu ülesütlemise seisuga

(29.06.2022) võlg osaliselt aprilli ja täielikult mai ja juuni osamaksete eest ning lepingu

ülesütlemise eeldused (VÕS § 416) olid täidetud.

3.3. Kostja põhivõlg on 5440,50 eurot (5847,44 - 406,94). Hageja arvestab viivist tasumata

põhinõudelt VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates lepingu ülesütlemisele

29.06.2022 järgnevast päevast, mis on alates 30.06.2022. Hagiavalduse esitamise kuupäeva

(04.06.2025) seisuga on sissenõutava viivise suurus 1763,82 eurot. Edaspidi nõuab hageja

viivist tasumata põhinõudelt 5440,50 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 05.06.2025

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Nõue ei ole aegunud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1 on

tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat. TsÜS 147 lg 1 järgi hakkab aegumine

kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega. Laenuleping öeldi üles 29.06.2022. Sellega

muutus laen ja kõrvalnõuded sissenõutavaks. TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev kolmeaastane hagi

aegumise tähtaeg hakkas kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest. Vastavalt TsÜS § 147

lg-tele 1, 2 ja § 135 lg-le 1 ülesütlemisele järgmisest päevast ehk 30.06.2022. See tähendab, et

hageja nõue aegub alates 30.06.2025. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt peatub aegumine

hagi esitamisega, millega võrdsustatakse avalduse esitamise maksekäsu kiirmenetluses.

Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 24.01.2025.

5. Soome Vabariigi kohus on ümberkorraldanud (ümberkujundanud) kostja Soomes tekkinud

võlad, millest kostja on Soome kohtule teada andnud. Kostja on tahtlikult esitanud Soome

kohtule ebaõiged ja ebatäielikke andmeid enda võlgade ja võlausaldajate kohta, kui on

võlausaldajate nimekirjast jätnud välja Eesti Vabariigis tekkinud kostja võlad. Kostjale oli

teada hageja nõue, sest hagiavaldus on esitatud kohtule 04.06.2025 ning kostja on käesolevas

asjas saatnud kohtule vastuse 09.06.2025. Soome kohtule on kostja esitanud uue maksekava

eelnõu 16.06.2025.

KOTJA VASTUVÄITED

6. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

7. Nõue on aegunud. Laenuleping sõlmiti 10.12.2021 ja viimane makse toimus 10.02.2022.

Pärast seda ei ole tehtud ühtegi makset. Võla aegumistähtaeg on kolm aastat, mis lõppes

10.02.2025.

8. Soome kohtus on kostjale ametlikult kinnitatud võlgade ümberkorraldus, mis on endiselt

kehtiv. Selle otsuse kohaselt on kõik kostja võlad, sealhulgas käesolev pangavõlg, kaitstud

igasuguse sissenõudmise ja täitemenetluse eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

10. TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1

kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei ole otsust tehes

seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).

11. Hageja on esitanud nõude tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402) tulenevate kohustuste

täitmiseks. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise

nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse

olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud

sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille

kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

12. Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

10.12.2021 sõlmisid Coop Finants AS (laenuandja) ja kostja (laenusaaja)

väikelaenulepingu nr L379003, milles lepiti kokku kostjale antavas laenusummas

6000 eurot, lepingutasus 120 eurot, igakuises haldustasus 1,50 eurot, intressimääras

25,9% aastas, viivisemääras 0,0667% päevas (24% aastas), krediidi kulukuse määras

31,32% aastas ning lepingu viimase osamakse maksepäevaks oli 10.12.2025 (dtl 52-

67);

-

laenuandja on laenusummast kostjale reaalselt välja maksnud 5847,44 eurot (dtl 79);

-

lepingu täitmiseks on kostja tasunud kokku 406,94 eurot (dtl 80-85);

-

Coop Finants AS loovutas 29.06.2022 lepingust tuleneva nõude hagejale (dtl 92).

13. VÕS § 171 lg-st 1 tulenevalt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada kõiki

vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja on esitanud

hageja nõuetele aegumise vastuväite. Lisaks väidab kostja, et ta ei saanud laenuandja ega

hageja poolt teavitusi ega nõudeid.

14. Krediidileping on VÕS § 401 lg 1 kohaselt leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

15. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab

asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt

Riigikohtu 28.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, p 18; 08.06.2010 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st

5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid

(vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg

1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka

ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on

kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal

algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

16. Eelmises punktis nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt

otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu

tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

17. Krediidi kulukuse määr oli 10.12.2021 sõlmitud laenulepingu järgi 31,32% aastas. Eesti

Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 2021 detsembris 16,95%. Seega ei ületa kõnealuse

tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr (s.o 31,32%) Eesti Panga avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui

kolm korda. Seetõttu on antud juhul krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu seadusega

kooskõlas ning lepingu tühisuse alus puudub.

18. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

19. Hageja selgitas, et tal ei ole esitada veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt. Seega asus hageja hagis

seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti ning hageja esitas hagis nõude sellele vastavalt,

arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud selle kehtivuse ajal

kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli lepingu kehtivuse perioodil 0% ja muid

kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning nõudes ainult reaalselt väljamakstud põhivõla

tagastamata jääki ja viivist seaduslikus määras alates lepingu lõppemisele järgnenud päevast.

20. Edasi käsitleb kohus vaidlusküsimust, kas laenuleping on laenuandja (st hageja

õiguseellase) poolt kehtivalt üles öeldud. Vaidlustamata asjaolude kohaselt kohustus kostja

tasuma laenuandjale igakuiseid osamakseid suuruses 203,47 eurot alates 10.01.2022 ning

viimase osamakse maksepäev oli 10.12.2025. Hageja väidete kohaselt on laenuleping

erakorralise ülesütlemise tõttu 29.06.2022 lõppenud. Kostja väidete järgi ei ole ta ühtegi

teadet ega dokumenti kätte saanud.

Vaidlusaluse laenulepingu ülesütlemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle

formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal ülesütlemisavaldus, kui

ka sisulised (materiaalsed) eeldused (eeskätt oluline lepingurikkumine). VÕS § 195 lg 1 järgi

ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. TsÜS §

69 lg-st 1 lähtuvalt tuleb taoline kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus

tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 70

kohaselt, kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on

oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või

tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see

tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool

tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.

Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 70 on TsÜS § 69 suhtes erinormiks, mis sätestab erisused

(rikkuja kannab tahteavalduse kättesaamisega seotud riski) tahteavalduse jaoks, millega

lepingupool teatab teisele poolele, et viimane on lepingulist kohustust rikkunud (vt Riigikohtu

25.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 12).

21. Kohtu hinnangul tuleb laenulepingu ülesütlemise hoiatuse saatmist tähitud kirjaga kostja

enda poolt lepingusse antud kontaktaadressile lugeda tahteavalduse edastamiseks mõistlikul

viisil TsÜS § 70 tähenduses. Seega tuleb lugeda, et kostja on 30.05.2022 laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse (dtl 86) kätte saanud, selleks tavaliselt vajalik ajavahemik on

möödunud. 30.05.2022 hoiatuse kättesaaduks lugemine ei tähenda aga veel seda, et kostja sai

kätte ka 29.06.2022 laenulepingu ülesütlemise tahteavalduse. Kohtu hinnangul tuleb

29.06.2022 laenulepingu ülesütlemise teatele (dtl 87) kohaldada TsÜS § 69 lg-s 3 sätestatut.

TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise

tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal

lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta

ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu 25.04.2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 12). Asja materjalidest nähtuvalt on laenuandja saatnud teate

tähitud kirjaga, mis on tagasi saadetud (dtl 88-91). Tahteavalduse tähitud kirjaga

kättetoimetamise kohta TsÜS § 69 lg 3 korral on Riigikohus olnud seisukohal, et tähitud kirja

saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta ning

seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda (vt nt

Riigikohtu 17.03.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-09, p 11 ja 25.04.2012 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-151-11, p 14). Seega ei saa lugeda, et laenuandja 29.06.2022 ülesütlemisavaldus oleks

jõudnud tähitud kirjaga kostjani ja tal oleks olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus

leiab, et laenuandja 29.06.2022 ülesütlemisavalduse saab lugeda kostja poolt kätte saaduks

juunis 2025, kui kohus edastas kostja taotlusel kõik kohtuasja materjalid talle PDF formaadis

(dtl 120-183). Kostja on ise menetluses kinnitanud, et ta on kohtult saadetud dokumendid ja

lisad kätte saanud 25.06.2025 (vt dtl 320). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja

29.06.2022 ülesütlemisavalduse saab lugeda kostja poolt kätte saaduks 25.06.2025. Nimelt oli

ülesütlemisavaldus hagile lisatud ja hageja ka tugines hagiavalduses selgelt laenulepingu

ülesütlemisele. Seega on täidetud laenulepingu ülesütlemise formaalsed eeldused.

22. Järgnevalt analüüsib kohus, kas täidetud on ka laenulepingu ülesütlemise materiaalsed

eeldused. 30.05.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatusest nähtub, et kostja oli

laenulepingujärgsete maksetega võlgnevuses 628,27 eurot. Kostja ei ole selle väitele

vastuväidet esitanud. Laenulepingu p 12.1 kohaselt on laenuandjal õigus laenusaaja

makseviivituse tõttu leping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist, kui

laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolmel viimasel osamakse

maksepäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega ning laenuandja on andnud laenusaajale

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu laenu

ennetähtaegset tagastamist. Nimetatud lepingupunkt on kooskõlas seaduses

tarbijakrediidilepingule (VÕS § 402) sätestatud nõuetega. Nii võib VÕS § 416 lg 1 esimese

lause järgi krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale

edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja tasus lepinguliste kohustuste katteks kahe maksega

(10.01.2022 ja 10.02.2022) kogusumma 406,94 eurot (vt dtl 80). Laenulepingu

maksegraafikust järeldub, et 29.06.2022 lepingu ülesütlemise teatest nähtuv võlgnevus on

kostjal tasumata alates 10.03.2022 maksest, st kostja on viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega. Praegusel juhul on täidetud ka VÕS § 416 lg 1 esimeses lauses

sätestatud täiendava tähtaja andmise kohustus. Eeltoodust tulenevalt on täidetud laenulepingu

ülesütlemise materiaalsed eeldused ning laenuleping tuleb lugeda üles öelduks 25.06.2025.

Lisaks märgib kohus, et 25.06.2025 seisuga, mil kostja laenulepingu ülesütlemise teate kätte

sai ja mil laenuleping tuleb lugeda kehtivalt üles öelduks, olid selle ülesütlemise materiaalsed

eeldused igal juhul täidetud.

23. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb laenulepingust tulenevate nõuete aegumise hindamisel

eristada enne ülesütlemist sissenõutavaks muutunud nõudeid ja ülesütlemisega sissenõutavaks

muutuvaid nõudeid. Laenulepingujärgsete perioodiliste maksete (korduvate kohustuste)

aegumist tuleb hinnata TsÜS § 154 järgi, st nende aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku

kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele

vastav nõue muutub sissenõutavaks. Laenulepingute ülesütlemise tagajärjel sissenõutavaks

muutunud nõuete aegumist tuleb aga hinnata TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi, st nende

aegumistähtaeg on kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest (vt Riigikohtu 16.05.2018

otsus tsiviilasjas nr 2-16-11056, p-d 25–25.2).

24. Arvestades, et hageja ütles laenulepingu üles 25.06.2025, muutusid ülesütlemisest

tulenevad nõuded sissenõutavaks 26.06.2025 ja oleksid TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi

aegunud kõige varem 26.06.2028. Arvestades, et laenuleping sõlmiti 10.12.2021 ja selle

lisana esitatud maksegraafiku (dtl 58-59) kohaselt tuli esimene tagasimakse teha 10.01.2022

(sealt edasi iga kuu samal päeval) ning kostja jäi võlgnevusse juba alates kolmandast

tagasimaksest (st alates 10.03.2022), algas laenulepingu järgsete perioodiliste maksete

aegumine TsÜS § 154 järgi 01.01.2023 kell 00.00 ja lõppenuks 31.12.2025 kell 24.00.

TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine

maksekäsu kiirmenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Hageja esitas siinses asjas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 24.01.2025, mis jätkub siiani hagimenetluses. Seega ei ole

laenulepingust tulenevad nõuded, sh nii laenulepingujärgsete perioodiliste maksete nõuded

kui ka laenulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuded, hagi esitamise seisuga

aegunud.

25. Kuna krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik

kostja tehtud maksed lugeda põhiosa makseteks. Vastavalt laenulepingu põhitingimustele

moodustas krediidisumma 6000 eurot ning kostjale teostati laenusumma väljamakse summas

5847,44 eurot (dtl 79). Võlainfo tabelist nähtub ja selle üle puudub ka vaidlus, et lepingu

katteks on kostja poolt laenuandjale laekunud 406,94 eurot (dtl 80-85). Seega tuleb kostjal

tagastada hagejale lepingu alusel saadud summa 5440,50 eurot (5847,44 - 406,94).

26. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113

lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär).

27. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et laenuandja (hageja) ütles kostjaga sõlmitud

laenulepingu kehtivalt üles 25.06.2025, ja hageja nõuab hagis viivist 5440,50 eurolt alates

laenulepingu lõppemisest, tuleb hageja kasuks viivist arvestada alates 26.06.2025. Seega jätab

kohus hageja ajavahemiku 30.06.2022-04.06.2025 eest sissenõutavaks muutnud viivisenõude

1763,82 eurot rahuldamata ning mõistab kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt

(5440,50 eurolt) alates 26.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

28. Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja võlgnevuse (põhinõue) 5440,50 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt alates

26.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahuldamata.

29. Seoses kostja poolt esitatud väitega Soome kohtus kinnitatud võlgade ümberkorralduse

kohta märgib kohus järgmist. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et Soome kohtus

kinnitatud võlgade ümberkujunduskava hõlmaks ka käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevast

laenulepingust tulenevaid kohustusi. Seega on maakohus kohustatud hagiavaldust menetlema

ning saab teha asjas otsuse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) sätestab võlgade

ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise. FIMS § 32

lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse

menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust

nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Samuti näeb FIMS § 31 ette, et

ümberkujundamiskava ei kehti võlausaldaja kohta, kellele ei ole seda tutvumiseks ja

seisukoha võtmiseks kätte toimetatud. Praegusel juhul ei ole kostja isegi Soome kohtule teada

andnud käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevast võlgnevusest (vt dtl 324-326).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

31. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 76% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1

juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 24% ulatuses hageja ja 76% ulatuses kostja

kanda.

32. Kohus määrab TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 lähtudes kindlaks ka hageja menetluskulude

rahalise suuruse.

33. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt dtl 379), mille järgi on tema

menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise eest kokku

tasutud riigilõiv summas 665 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

34. Kostja on 09.12.2025 e-kirjaga teatanud, et temal tekkisid käesolevas menetluses

menetluskulud kokku summas 950 eurot (dtl 374).

35. Kostja vaidleb hagejale menetluskuludele täies ulatuses vastu.

36. Hageja palub kohtul mitte arvestada menetluskulude hulka kostja väidetavaid

menetluskulusid 950 eurot. Kostja ei ole selgitanud, millest koosnevad tema menetluskulud.

Käesoleva menetluse ajal on kostja korduvalt saatnud kohtule e-kirju ning kuskilt ei ilmne, et

tal on sellega kaasnenud menetluskulud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit menetluskulude

kandmise kohta.

37. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle

kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud

maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja,

kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta

sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka.

38. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise eest

riigilõivu kokku 665 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist

põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt

menetluskulude jaotuse ulatusele). Samuti tuleb kostjal hagejale hüvitada maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot vastavalt menetluskulude jaotuse ulatusele.

39. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks mingeid menetlustoiminguid teostanud

lepingulise esindaja vahendusel. Samuti ei nähtu, et kostja oleks üldse mingisuguseid

menetluskulusid kandnud. Seega kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

40. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 123 eurot (s.o

520,60 eurost 76%).

41. Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva

kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse

täitmiseni.

42. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)