2-24-101635/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2026, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-101635

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Autoelektrik OÜ

vastu sissenõudmiskulude väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

20 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja Elari

Arjakas

Kostja: Autoelektrik OÜ (registrikood 10821146, asukoht

Vana-Narva mnt 7a, Maardu linn 74114, Harju maakond, e-

post XXX) seaduslik esindaja D. K.

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Autoelektrik OÜ

vastu

sissenõudmiskulude väljamõistmiseks.

2. Mõista Autoelektrik OÜ-lt välja osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks sissenõudekulu

20 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja Autoelektrik OÜ kanda.

4. Välja mõista kostjalt Autoelektrik OÜ-lt hageja osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning

lepingulise esindaja kulu summas 192,50 eurot, kokku 312,50 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal Autoelektrik OÜ-l tasuda hagejale

osaühingule EUROPARK ESTONIA käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba

käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetluskäik, hageja nõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 16.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 44 euro saamiseks. Kohus tegi 17.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte

toimetatud 17.01.2024 ja millele võlgnik esitas 17.01.2024 vastuväite. Pärnu Maakohus 24.01.2024

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Harju Maakohus tegi 24.01.2024 tunnustatud nõude 20 euro osas makskäsu, mis on

jõustunud 21.02.2024.

Hageja esitas 31.01.2024 kostja vastu hagiavalduse, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 20

eurot sissenõudmiskulu, jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista viivis võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostjale väljastati

01.10.2021 leppetrahv summas 10 eurot. Nõudele on lisandunud 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel.

Seega nõude kogusumma on 50 eurot. Enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist on kostja

tasunud nõude katteks 6 eurot, mis hageja on arvestanud põhinõude katteks (50-6=44). Nõude jääk 44

eurot. Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist tasus kostja nõude katteks veel 4 eurot, mis

tähendab, et nõude jäägiks on 40 eurot sissenõudmiskulu (50-6-4=40). 24.01.2024 on maakohus teinud

määruse, millega mõistis kostjalt välja hageja kasuks 20 eurot. Seega taotleb hageja järelejäänud 40-

20=20 eurot sissenõudmiskulu väljamõistmist, mille osas on esitatud ka hagiavaldus.

Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud transpordiametile ning äriregistrile saadetud

päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Kohtueelselt saatis hageja e-kirja teel

nõudekirja kostja äriregistrijärgsele aadressile daniel@avk.ee. Kostja ei vastanud esialgselt saadetud

kirjale midagi, kuid 19.11.2021, 28.12.2021 ja 10.02.2022 teostas ühe euroseid makseid EuroParki

arveldusarvele. Viimane osamakse, enne maksekäsu kiirmenetluse alustamist, summas 1 euro tasuti

kostja poolt 17.06.2022.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt pargiti sõiduk numbrimärgiga XXX (sõiduk) 01.10.2021 hageja

opereeritavale parkimisalale Maxima, Ehitajate tee 148 Tallinnas. Hageja tuvastas kontrollimisel, et

sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval

alal parkimisõigust andvat parkimiskella, sõiduk ei olnud registreeritud parkimiskioskis ning mobiilse

parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja

esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude nr 1350110211101214

maksetähtajaga 15.10.2021 võlgnevuse summaga 10 eurot. Leppetrahvinõue paigutati sõiduki

kojamehe vahele.

Vastuseks kostja seisukohale toob hageja esile, et parkimistingimuste p 5 sätestab, et parkimislepingu

rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot. Antud

juhul on hageja esitanud küll väikesema leppetrahvi, kuid seda põhjusel, et tegemist oli esmakordse

rikkumisega. Kuigi seadus ei kohusta tasumata leppetrahvi osas meeldetuletuskirja saatma, on hageja

teinud seda lootuses lahendada tekkinud olukord kiiremini ja soodsamalt kui seda saaks teha

kohtumenetluses.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

Teadete tahvlil puudub üks oluline teade, et kui sõiduki omanik rikub etteantud reeglit, siis mis määras

teda leppetrahvi summa ootab. Kostja võtab omaks, et parkimiskella ei pannud ja on tasunud 10 eurot

leppetrahvi. Asi oleks lahenenud lihtsalt meili või telefoni kõnega.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda

kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina

ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande

all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu

04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise

määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega

7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Pooltel ei ole vaidlust, et kostja kasutuses olev sõiduk XXX parkis 01.10.2021 Tallinna Maxima, Ehitajate

tee 148 parklas Tallinnas, leppetrahvi 10 eurot ei tasutud määratud tähtajaks 15.10.2021, vaid kuue

osamakse kaupa peale maksetähtaega (viimane makse 22.01.2024).

Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulu.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot, kui võlausaldajal on õigus nõuda viivist ja võlgnik on majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik. VÕS § 127 lg-d 1 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul,

kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on

selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Hageja pani trahvinõude sõiduki kojamehe vahele samal päeval, kui parkimistingimusi rikuti, st

01.10.2021. Kohus leiab, et hageja esitatud fotodega (hagiavalduse lisa 1) on tõendatud parkimistrahvi

sõidukile jätmine. Riigikohus on pidanud parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist

sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes

(RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad

erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik

tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole pooled selliste

erandlike asjaolude esinemist esile toonud. Leppetrahvi hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab TsÜS §

70 järgi lepingutingimusi rikkunud pool, st kostja. Ebaõige on kostja väide, et leppetrahvi nõude

maksimaalset suurust polnud parkimislepingu tingimustes kirjas. Nimetatud tingimus on punktis 5.

Kostja väide, et Europark on kõige suurem parkimisteenuse pakkuja, on asjakohatu ja ei oma käesoleva

vaidluse seisukohast tähtsust.

VÕS § 82 lg 1 ja lg 7 selgitavad, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel. Koopiaga leppetrahvist number 1350110211101214 ja võlgnevuse summaga 10 eurot on

tõendatud, et hageja andis kostjale tähtaja leppetrahvi tasumiseks, leppetrahv tuli tasuda hiljemalt

15.10.2021, misjärel muutus leppetrahv sissenõutavaks.

Kohus märgib, et VÕS § 113¹ lg 1 puhul on tegemist kindlaksmääratud summaga (40 eurot) ja hüvitise

suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla

sissenõudmisel ehk tegelikust kahjust. Selle sätte mõte on panna seaduses paika üks konkreetne

summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivaid kulusid

ehk kahju. Seega hagejal ei ole üldse kohustust saata kostjale meeldetuletuskirju, et nõuda

sissenõudmiskulusid.

Kostja tasudes leppetrahvi ajavahemikul 19.11.2021 kuni 22.01.2024, on selle tasumisega viivitanud ja

hagejal on õigus nõuda viivist. Asjaolu, et hageja ei nõua kostjalt viivist, ei välista sissenõudmiskulu

hüvitise nõudeõigust. Puudub vaidlus, et juriidilisest isikust kostja on majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik. Seega on täidetud VÕS § 1131 lg 1 eeldused. Hageja õigus nõuda sissenõudmiskulude

hüvitamist 40 eurot tuleneb seadusest. Kohus seisukohal, et tasumata sissenõudmiskulu 20 eurot on

põhjendatud kostjalt välja mõista.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162

lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg

1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja esitas 13.02.2024 seisukohas menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud

riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 302,50 eurot (2

tundi 45 min *110 eurot).

Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses on 20 eurot (TsMS § 4842). Asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg

9). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on

kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu,

kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses, summas 20 eurot kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja

teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks.

Käesolevas tsiviilasjas on avaldajat esindanud jurist tunnitasuga 110 eurot. Viimase paari aasta

kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm

15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite

järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku

määra osas. Hageja esindaja tunnihind 110 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele.

Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Esitatud hagiavalduse

puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega.

Samuti võtab kohus arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust,

milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg hagiavalduse koostamiseks on 1 tund; hagivastusega

tutvumiseks ja hageja 13.02.2024 seisukoha koostamiseks 45 minutit, kokku 1 tund ja 45 minutit

summas 192,50 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 312,50 eurot (100 + 20 +

192,50).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiia Bergson

kohtunik