2-25-4988/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedRTR Investment OÜ (hageja) esitas 31.03.2025 Pärnu Maakohtule N.U (kostja) vastu hagi, Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.09.2020 tähtajatu suulise töölepingu, mis lõppes
Legislator headnote
AI generated2-25-4988/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: RTR Investment OÜ (hageja) esitas 31.03.2025 Pärnu Maakohtule N.U (kostja) vastu hagi, Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.09.2020 tähtajatu suulise töölepingu, mis lõppes
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret
Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht
28.01.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-25-4988
Kohtuasi
RTR Investment OÜ hagi N.U (N.U) vastu võla ja
viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.06.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
RTR Investment OÜ 19.06.2025 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja RTR Investment OÜ (registrikood 11904532),
lepinguline esindaja advokaat Kristiina Pralla
Kostja N.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja
vandeadvokaat Ljudmila Tamar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Pärnu Maakohtu 09.06.2025 määrus ja saata tsiviilasi hagiavalduse
menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2. Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. RTR Investment OÜ (hageja) esitas 31.03.2025 Pärnu Maakohtule N.U (kostja) vastu hagi,
milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 30 266 eurot ja sellelt edasiulatuva
seadusjärgse viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.09.2020 tähtajatu suulise töölepingu, mis lõppes
kostja soovil 28.02.2023. Kostja esitas 20.06.2023 Pärnu Maakohtule hageja vastu hagi
saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja viivise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-23-8955).
2-25-4988
Pärnu Maakohus rahuldas 13.03.2025 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte
endi kanda. Vaidlus käis eelkõige selle üle, milline oli pooltevaheline töötasu kokkulepe ja
kas kostjal jäi kokkulepitud tasu saamata. Hageja oli terve menetluse ajal seisukohal, et kostja
kontole kantud tasu vastab pooltevahelisele kokkuleppele. Kohus luges otsuse tegemisel
töölepinguseaduse (TLS) § 29 lg 2 mõttes töötasu suuruseks tasu, mis Saksamaa
Statistikaameti andmetel tasutakse metsanduse valdkonnas töötavatele oskustöölistele.
2.1. Seoses TLS § 29 lg 2 kohaldamisega, oli peamine vaidlusalune küsimus sellest, kas TLS
§ 29 lg 2 järgi töötasu arvestuse tegemisel tuleb töötasuna arvestada ka töösuhte ajal kostja
kontole ülekantud päevaraha või mitte. Hageja leidis, et päevaraha tuleb arvestada töötasuna.
Hageja lähtus päevaraha tasumisel enda arusaamast poolte vahel sõlmitud töölepingu
tingimustest. Kostja aga leidis, et tasutud päevaraha ei saa töötasuna arvestada ning päevaraha
tagasi nõudmiseks peaks hageja esitama kostja vastu eraldi nõude. Kohus nõustus kostjaga ja
jättis otsuse tegemisel kostjale ülekantud päevaraha töötasuna arvestamata. Hageja ei nõustu
esimese astme kohtu järeldusega ja kavatseb selles osas tsiviilasjas nr 2-23-8955 tehtud
esimese astme otsuse edasi kaevata. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse rahuldada või
jätta rahuldamata. Seetõttu peab hageja nõude aegumise vältimiseks esitama kostja vastu
nõude alusetult makstud päevaraha tagastamiseks.
2.2. Praegusel juhul tuleb kogu hageja poolt kostjale üle kantud raha käsitleda töötasuna.
Ometi ei nõustunud kohus päevaraha töötasuna käsitlema. Juhul, kui hageja poolt üle kantud
päevaraha töötasuna ei käsitleta, ei ole kostjal alust üldse päevaraha saada, sest hagejal ei ole
seadusest ega kokkuleppest tulenevalt kohustust päevaraha maksta. Seega peab kostja
võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt tagastama hagejale päevarahana 30 266 eurot.
2.3. Hageja nõue ei ole aegunud, sest hageja sai enda alusetu rikastumise nõudest kostja vastu
teada alles peale töösuhte lõppu 2023. a kevadel ehk vähem kui kolm aastat tagasi.
Maakohtu määrus ja põhjendused
3. Pärnu Maakohus keeldus 09.06.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-4988 hagi menetlusse
võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda ning rahaliselt kindlaks määramata.
4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel. Hagis toodud asjaoludel ei ole
hagi võimalik rahuldada ühelgi õiguslikul alusel. Hageja kinnitab hagis, et poolte vahel oli
kehtiv suuline tööleping (TLS § 4 lg 2), mille alusel maksti kostjale vastavalt pooltevahelisele
kokkuleppele töötasu (sh tehti vaidlusaluseid makseid). Seega ei ole hagis toodud asjaoludest
tulenevalt õiguslikku alust kehtiva lepingu alusel makstud töötasu (vaidlusaluste maksete
[päevaraha]) tagasinõudmiseks.
4.1. Seoses VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisega märkis maakohus, et alusetu rikastumise sätete
alusel tuleb saajal välja anda õigusliku aluseta saadu. Muuhulgas võib õiguslik alus
soorituseks tulla pooltevahelisest lepingust. Praegusel juhul tugineb hageja sellele, et poolte
vahel oli kehtiv tööleping. Seega kinnitab hageja, et vaidlusalustel maksetel oli õiguslik alus.
Lepingu lõppemine ei võta lepingu kehtivuse ajal tehtud soorituselt õiguslikku alust ega anna
põhjust kohaldada alusetu rikastumise sätteid. Iseenesest võib alusetu rikastumine kõne alla
tulla juhul, kui pooltevahelise lepingu alusel tehakse sooritus kokkulepitust suuremas
ulatuses. Praegusel juhul hageja kinnitusel sellise olukorraga tegemist ei olnud.
2-25-4988
4.2. Olukorras, kus hageja kinnitab hagis, et poolte vahel oli kehtiv tööleping ja töötasu
kokkulepe ja vaidlusalused maksed (päevaraha) tuleb arvestada kostjale makstud töötasuna
(hageja pidas maksete tegemisel silmas seda eesmärki), ei kuulu hagi rahuldamisele ühelgi
õiguslikul alusel. Tsiviilasjas nr 2-23-8955 13.03.2025 tehtud maakohtu lahend ei ole hageja
kinnitusel jõustunud, mistõttu ei saa sellest tulenevalt olla üksi pooltevaheline töölepingust
tulenev kohustus ära langenud ega ühtegi asjaolu tuvastatud. Oma sisult on hageja seega
esitanud pooltevahelisest töölepingust tulenevalt tasaarvestusavalduse VÕS § 198 mõttes,
mida kohus ei saa siinses asjas menetleda nagu hagi.
5. Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda ning märkis, et
kindlaksmääratavad menetluskulud kohtutoimiku kohaselt puuduvad.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tervikuna
tühistada ning teha uue määruse, millega võtta hagiavalduse menetlusse või alternatiivselt
saata hagiavaldus uuesti menetlusse võtmise otsustamiseks Pärnu Maakohtule.
7. Määruskaebuse kohaselt ei saa hageja haginõuet käsitleda pelgalt töösuhtest tuleneva
tasaarvestuse avaldusena. Nõuete tasaarvestamine tuleb kõne alla alles peale seda, kui on
leidnud kinnitust kahe vastastikuse nõude olemasolu. Praegusel juhul on poolte töösuhtest
tuleneva nõuete ja kohustuste ulatus vaidlusalune ning oluline on, et tsiviilasja nr 2-23-8955
esemeks on kostja rahaline nõue hagejate vastu. Kostja võib saada tsiviilasja nr 2-23-8955
raames hageja vastu täitedokumendi alusetu nõude sissenõudmiseks. Hageja rahaline nõue
kostja vastu ei ole ühegi kohtumenetluse esemeks, mistõttu ei ole hagejal hetkel väljavaadet
saada enda positsioonile kohtu poolset tunnustust. Täitemenetluse korral oleks hageja ainus
variant sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine. Tasaarvestuse avaldus
täitemenetluse läbiviimist ei takista.
7.1. Praegusel juhul puudub selgus, kas vaidlusalune 30 266 eurot (maksed selgitusega
„päevaraha“) on käsitletavad kostja töötasuna või mitte. Isegi juhul, kui kohtu arvates tuleks
hageja nõuet praegusel juhul menetleda näiteks tuvastushagina, peaks kohus eelnevat hagejale
selgitama. Sel juhul saanuks kohus jätta hagiavalduse käiguta ning määrata tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks. Seega ei ole hagi õiguslikult perspektiivitu, sest hagejal on vähemalt
õigustatud huvi tuvastada, kas vaidlusaluseid makseid saab käsitleda kostja töötasuna või
mitte.
7.2. Isegi, kui hagejal oli tsiviilasjas nr 2-23-8955 menetluslik õigus esitada maksetega
seonduvalt vastuhagi, siis saab hageja esitada samade maksetega seonduvalt hagiavalduse
eraldiseisvas menetluses. Kohus saab käesolevas menetluses kujundada seisukoha selles,
kuidas käsitleda kostjale tehtud makseid selgitusega „päevaraha“, mh tuvastada hageja õiguse
keelduda 30 266 euro ulatuses kostjale väljamakse tegemisest.
7.3. Hageja ei pea hagi esitamisega ootama kuni tsiviilasjas nr 2-23-8955 menetluse
lõppemiseni, sest ootamine tähendab hageja jaoks nõude aegumise riski ning kohtul on
võimalik hagi menetlusse võtta ja seejärel käesoleva asja menetluse peatada kuni tsiviilasja nr
2-23-8955 lõppemiseni. Lahenduseks ei saa olla hageja tehtud maksete ühes menetluse
sisulise tähelepanuta jätmine ja teises menetluse menetlemisest keeldumine ega teadmata ajal
tulevikus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine.
2-25-4988
8. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõista
hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 372 eurot. Kostja märgib, et tal puudub
kohustus vastata hiljem esitatud hageja määruskaebusele. Samuti teatab kostja, et nõustub
kohtumääruse põhjendustega.
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule, kuhu see laekus 12.12.2025.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb vaidlustatud maakohtu määrus
tühistada ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise
otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
11. Maakohus on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud põhjusel, et hagis toodud
asjaoludest tulenevalt ei ole õiguslikku alust kehtiva lepingu alusel makstud töötasu
(vaidlusaluste maksete [päevaraha] tagasinõudmiseks) ning ükski pooltevaheline töölepingust
tulenev kohustus ei ole ära langenud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hagis toodud
asjaolude kohaselt on hageja olnud seisukohal, et kogu hageja poolt kostjale üle kantud raha
tuleb käsitada töötasuna, kuid tsiviilasjas nr 2-23-8955 jättis maakohus kostjale üle kantud
päevaraha töötasuna arvestamata. Hageja on esile toonud, et kui päevaraha jäetakse töötasuna
arvestamata, siis ei ole kostjal alust päevaraha saamiseks, sest pooltel ei ole kokkulepet
päevaraha tasumise kohta ning vastavat kohustust ei tule hagejale ka seadusest. Sellest
tulenevalt võib ringkonnakohtu hinnangul hagi kuuluda rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1
alusel. Kuigi Pärnu Maakohtu 13.03.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-23-8955 ei ole hageja
kinnitusel jõustunud, siis nõustub ringkonnakohus hagejaga, et kohtul on võimalik hagi
menetlusse võtta ja seejärel kaaluda käesolevas asjas menetluse peatamist TsMS § 356 lg 1
alusel kuni tsiviilasjas nr 2-23-8955 menetluse lõppemiseni.
12. Seega ei ole hagi praegusel juhul õiguslikult perspektiivitu ning maakohus on hagi
menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel ebaõigesti keeldunud.
13. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi
ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu
otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise
tulemusest.
14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale
määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna
ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja uueks menetlusse võtmise
otsustamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)