2-25-4988/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret

Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

28.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-4988

Kohtuasi

RTR Investment OÜ hagi N.U (N.U) vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.06.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

RTR Investment OÜ 19.06.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja RTR Investment OÜ (registrikood 11904532),

lepinguline esindaja advokaat Kristiina Pralla

Kostja N.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 09.06.2025 määrus ja saata tsiviilasi hagiavalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. RTR Investment OÜ (hageja) esitas 31.03.2025 Pärnu Maakohtule N.U (kostja) vastu hagi,

milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 30 266 eurot ja sellelt edasiulatuva

seadusjärgse viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.09.2020 tähtajatu suulise töölepingu, mis lõppes

kostja soovil 28.02.2023. Kostja esitas 20.06.2023 Pärnu Maakohtule hageja vastu hagi

saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja viivise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-23-8955).

2-25-4988

Pärnu Maakohus rahuldas 13.03.2025 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte

endi kanda. Vaidlus käis eelkõige selle üle, milline oli pooltevaheline töötasu kokkulepe ja

kas kostjal jäi kokkulepitud tasu saamata. Hageja oli terve menetluse ajal seisukohal, et kostja

kontole kantud tasu vastab pooltevahelisele kokkuleppele. Kohus luges otsuse tegemisel

töölepinguseaduse (TLS) § 29 lg 2 mõttes töötasu suuruseks tasu, mis Saksamaa

Statistikaameti andmetel tasutakse metsanduse valdkonnas töötavatele oskustöölistele.

2.1. Seoses TLS § 29 lg 2 kohaldamisega, oli peamine vaidlusalune küsimus sellest, kas TLS

§ 29 lg 2 järgi töötasu arvestuse tegemisel tuleb töötasuna arvestada ka töösuhte ajal kostja

kontole ülekantud päevaraha või mitte. Hageja leidis, et päevaraha tuleb arvestada töötasuna.

Hageja lähtus päevaraha tasumisel enda arusaamast poolte vahel sõlmitud töölepingu

tingimustest. Kostja aga leidis, et tasutud päevaraha ei saa töötasuna arvestada ning päevaraha

tagasi nõudmiseks peaks hageja esitama kostja vastu eraldi nõude. Kohus nõustus kostjaga ja

jättis otsuse tegemisel kostjale ülekantud päevaraha töötasuna arvestamata. Hageja ei nõustu

esimese astme kohtu järeldusega ja kavatseb selles osas tsiviilasjas nr 2-23-8955 tehtud

esimese astme otsuse edasi kaevata. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse rahuldada või

jätta rahuldamata. Seetõttu peab hageja nõude aegumise vältimiseks esitama kostja vastu

nõude alusetult makstud päevaraha tagastamiseks.

2.2. Praegusel juhul tuleb kogu hageja poolt kostjale üle kantud raha käsitleda töötasuna.

Ometi ei nõustunud kohus päevaraha töötasuna käsitlema. Juhul, kui hageja poolt üle kantud

päevaraha töötasuna ei käsitleta, ei ole kostjal alust üldse päevaraha saada, sest hagejal ei ole

seadusest ega kokkuleppest tulenevalt kohustust päevaraha maksta. Seega peab kostja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt tagastama hagejale päevarahana 30 266 eurot.

2.3. Hageja nõue ei ole aegunud, sest hageja sai enda alusetu rikastumise nõudest kostja vastu

teada alles peale töösuhte lõppu 2023. a kevadel ehk vähem kui kolm aastat tagasi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus keeldus 09.06.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-4988 hagi menetlusse

võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda ning rahaliselt kindlaks määramata.

4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel. Hagis toodud asjaoludel ei ole

hagi võimalik rahuldada ühelgi õiguslikul alusel. Hageja kinnitab hagis, et poolte vahel oli

kehtiv suuline tööleping (TLS § 4 lg 2), mille alusel maksti kostjale vastavalt pooltevahelisele

kokkuleppele töötasu (sh tehti vaidlusaluseid makseid). Seega ei ole hagis toodud asjaoludest

tulenevalt õiguslikku alust kehtiva lepingu alusel makstud töötasu (vaidlusaluste maksete

[päevaraha]) tagasinõudmiseks.

4.1. Seoses VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisega märkis maakohus, et alusetu rikastumise sätete

alusel tuleb saajal välja anda õigusliku aluseta saadu. Muuhulgas võib õiguslik alus

soorituseks tulla pooltevahelisest lepingust. Praegusel juhul tugineb hageja sellele, et poolte

vahel oli kehtiv tööleping. Seega kinnitab hageja, et vaidlusalustel maksetel oli õiguslik alus.

Lepingu lõppemine ei võta lepingu kehtivuse ajal tehtud soorituselt õiguslikku alust ega anna

põhjust kohaldada alusetu rikastumise sätteid. Iseenesest võib alusetu rikastumine kõne alla

tulla juhul, kui pooltevahelise lepingu alusel tehakse sooritus kokkulepitust suuremas

ulatuses. Praegusel juhul hageja kinnitusel sellise olukorraga tegemist ei olnud.

2-25-4988

4.2. Olukorras, kus hageja kinnitab hagis, et poolte vahel oli kehtiv tööleping ja töötasu

kokkulepe ja vaidlusalused maksed (päevaraha) tuleb arvestada kostjale makstud töötasuna

(hageja pidas maksete tegemisel silmas seda eesmärki), ei kuulu hagi rahuldamisele ühelgi

õiguslikul alusel. Tsiviilasjas nr 2-23-8955 13.03.2025 tehtud maakohtu lahend ei ole hageja

kinnitusel jõustunud, mistõttu ei saa sellest tulenevalt olla üksi pooltevaheline töölepingust

tulenev kohustus ära langenud ega ühtegi asjaolu tuvastatud. Oma sisult on hageja seega

esitanud pooltevahelisest töölepingust tulenevalt tasaarvestusavalduse VÕS § 198 mõttes,

mida kohus ei saa siinses asjas menetleda nagu hagi.

5. Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda ning märkis, et

kindlaksmääratavad menetluskulud kohtutoimiku kohaselt puuduvad.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tervikuna

tühistada ning teha uue määruse, millega võtta hagiavalduse menetlusse või alternatiivselt

saata hagiavaldus uuesti menetlusse võtmise otsustamiseks Pärnu Maakohtule.

7. Määruskaebuse kohaselt ei saa hageja haginõuet käsitleda pelgalt töösuhtest tuleneva

tasaarvestuse avaldusena. Nõuete tasaarvestamine tuleb kõne alla alles peale seda, kui on

leidnud kinnitust kahe vastastikuse nõude olemasolu. Praegusel juhul on poolte töösuhtest

tuleneva nõuete ja kohustuste ulatus vaidlusalune ning oluline on, et tsiviilasja nr 2-23-8955

esemeks on kostja rahaline nõue hagejate vastu. Kostja võib saada tsiviilasja nr 2-23-8955

raames hageja vastu täitedokumendi alusetu nõude sissenõudmiseks. Hageja rahaline nõue

kostja vastu ei ole ühegi kohtumenetluse esemeks, mistõttu ei ole hagejal hetkel väljavaadet

saada enda positsioonile kohtu poolset tunnustust. Täitemenetluse korral oleks hageja ainus

variant sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine. Tasaarvestuse avaldus

täitemenetluse läbiviimist ei takista.

7.1. Praegusel juhul puudub selgus, kas vaidlusalune 30 266 eurot (maksed selgitusega

„päevaraha“) on käsitletavad kostja töötasuna või mitte. Isegi juhul, kui kohtu arvates tuleks

hageja nõuet praegusel juhul menetleda näiteks tuvastushagina, peaks kohus eelnevat hagejale

selgitama. Sel juhul saanuks kohus jätta hagiavalduse käiguta ning määrata tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Seega ei ole hagi õiguslikult perspektiivitu, sest hagejal on vähemalt

õigustatud huvi tuvastada, kas vaidlusaluseid makseid saab käsitleda kostja töötasuna või

mitte.

7.2. Isegi, kui hagejal oli tsiviilasjas nr 2-23-8955 menetluslik õigus esitada maksetega

seonduvalt vastuhagi, siis saab hageja esitada samade maksetega seonduvalt hagiavalduse

eraldiseisvas menetluses. Kohus saab käesolevas menetluses kujundada seisukoha selles,

kuidas käsitleda kostjale tehtud makseid selgitusega „päevaraha“, mh tuvastada hageja õiguse

keelduda 30 266 euro ulatuses kostjale väljamakse tegemisest.

7.3. Hageja ei pea hagi esitamisega ootama kuni tsiviilasjas nr 2-23-8955 menetluse

lõppemiseni, sest ootamine tähendab hageja jaoks nõude aegumise riski ning kohtul on

võimalik hagi menetlusse võtta ja seejärel käesoleva asja menetluse peatada kuni tsiviilasja nr

2-23-8955 lõppemiseni. Lahenduseks ei saa olla hageja tehtud maksete ühes menetluse

sisulise tähelepanuta jätmine ja teises menetluse menetlemisest keeldumine ega teadmata ajal

tulevikus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine.

2-25-4988

8. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõista

hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 372 eurot. Kostja märgib, et tal puudub

kohustus vastata hiljem esitatud hageja määruskaebusele. Samuti teatab kostja, et nõustub

kohtumääruse põhjendustega.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule, kuhu see laekus 12.12.2025.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb vaidlustatud maakohtu määrus

tühistada ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise

otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

11. Maakohus on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud põhjusel, et hagis toodud

asjaoludest tulenevalt ei ole õiguslikku alust kehtiva lepingu alusel makstud töötasu

(vaidlusaluste maksete [päevaraha] tagasinõudmiseks) ning ükski pooltevaheline töölepingust

tulenev kohustus ei ole ära langenud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hagis toodud

asjaolude kohaselt on hageja olnud seisukohal, et kogu hageja poolt kostjale üle kantud raha

tuleb käsitada töötasuna, kuid tsiviilasjas nr 2-23-8955 jättis maakohus kostjale üle kantud

päevaraha töötasuna arvestamata. Hageja on esile toonud, et kui päevaraha jäetakse töötasuna

arvestamata, siis ei ole kostjal alust päevaraha saamiseks, sest pooltel ei ole kokkulepet

päevaraha tasumise kohta ning vastavat kohustust ei tule hagejale ka seadusest. Sellest

tulenevalt võib ringkonnakohtu hinnangul hagi kuuluda rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1

alusel. Kuigi Pärnu Maakohtu 13.03.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-23-8955 ei ole hageja

kinnitusel jõustunud, siis nõustub ringkonnakohus hagejaga, et kohtul on võimalik hagi

menetlusse võtta ja seejärel kaaluda käesolevas asjas menetluse peatamist TsMS § 356 lg 1

alusel kuni tsiviilasjas nr 2-23-8955 menetluse lõppemiseni.

12. Seega ei ole hagi praegusel juhul õiguslikult perspektiivitu ning maakohus on hagi

menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel ebaõigesti keeldunud.

13. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna

ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja uueks menetlusse võtmise

otsustamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)