2-25-13273/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots

Määruse kuupäev

28.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-13273

Tsiviilasi

Kohtutäituri ettepanek R.I trahvimiseks (täiteasi nr

011/2025/663)

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 19.12.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

R.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (sissenõudja): G.A

Puudutatud isik (võlgnik): R.I

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19.12.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta R.I määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud R.I kanda.

4. Jätta menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise

tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur Kersti Seisler algatas 09.06.2025 G.A (sissenõudja, isa) avalduse alusel

täitemenetluse nr 011/2025/663. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 13.02.2025

kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-23-6364 (lapsega suhtlemise kord). Kohtutäitur esitas

14.08.2025 Harju Maakohtule ettepaneku, milles taotles kohtult TMS § 179 lg-te 2 ja 2¹ alusel

R.I-le (võlgnik, ema) kohtumääruse täitmata jätmise eest trahvi määramist.

2. Võlgnik vaidles kohtutäituri taotlusele vastu. Lapse ja isa kohtumised on jäänud ära

ettenägematutel põhjustel.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus määras 19.12.2025 võlgnikule 50 trahviühiku (s.o 400 euro) suuruse trahvi,

kuna võlgnik on takistanud tsiviilasjas nr 2-23-6364 kohtumäärusega määratud suhtluskorra

täitmist.

4. Maakohus tuvastas, et võlgniku ja sissenõudja ühise lapsega suhtlemise korda reguleerib

Harju Maakohtu 13.02.2025 kohtumäärus. Kohtumääruse järgi pidanuks veebruarist kuni

detsembrini 2025 isa ja lapse suhtlus toimuma järgmiselt:

Algus

Lõpp

28.02.2025 17:00

02.03.2025 18:00

16.03.2025 10:00

16.03.2025 18:00

28.03.2025 17:00

30.03.2025 18:00

13.04.2025 10:00

13.04.2025 18:00

25.04.2025 17:00

27.04.2025 18:00

23.05.2025 17:00

25.05.2025 18:00

31.05.2025 10:00

31.05.2025 18:00

08.06.2025 10:00

08.06.2025 18:00

15.06.2025 10:00

30.06.2025 18:00

04.08.2025 10:00

10.08.2025 18:00

12.09.2025 17:00

14.09.2025 18:00

28.09.2025 10:00

28.09.2025 18:00

10.10.2025 17:00

12.10.2025 18:00

26.10.2025 10:00

26.10.2025 18:00

07.11.2025 17:00

09.11.2025 18:00

23.11.2025 10:00

23.11.2025 18:00

5.12.2025

17:00

7.12.2025 18:00

5. Isa ja lapse vahel ei toimunud järgmisi kohtumisi: 16.03.2025, 23.05.2025-25.05.2025,

31.05.2025, 15.06.2025-16.06.2025, 26.10.2025. Poolte vahel oli vaidlus selles, kas ärajäänud

kohtumisi saab pidada 13.02.2025 määruse rikkumiseks.

5.1. Esimesel juhul (16.03.2025) jäi kohtumine ära, sest ema ja laps olid reisil. Ema ei

teavitanud isa reisist, seda tegi laps päev enne reisi ise (dtl 91). Kuna isa kohtumiste

muutmiseks nõusolekut ei andnud, on tegemist määruse punktide 1.1 ja 1.9 rikkumisega.

5.2. Teise kohtumise (23.05.2025-25.05.2025) ärajäämine on rikkumine, kuna ema ei

võimaldanud kohtumise asendamist (määruse p 1.3). Kohus ei pidanud haige lapse

2 (6)

transportimist mõistlikuks ega lapse huve arvestavaks, kuid ära jäänud kohtumine tulnuks

määruse kohaselt asendada järgmise nädalavahetusega (30.05.2025–01.06.2025). Samale

ajavahemikule langes isa sünnipäev, mille laps pidi kohtumääruse järgi veetma isaga

(määruse p 1.7). Last ei antud üle, kuna ema sõitis 29.05.2025 Narva ega saanud haigestumise

tõttu last tagasi Tallinnasse tuua. Isegi kui emal esines enda tervislikust olukorrast tulenevalt

võimatus laps üle anda, pidanuks laps igal juhul isaga viibima 06.06.2025–08.06.2025

(määruse punkt 1.3). Ema on isale teatanud, et nädalavahetusel ärajäänud kohtumist ei ole

võimalik asendada ning pakkus isale asenduseks päevaseid nädalasiseseid kohtumisi, kuid

vanemad selle muudatuse osas kokkuleppele ei jõudnud.

5.3. Kolmanda kohtumise (15.06.2025–16.06.2025) ärajäämine oli määruse p 1.4 rikkumine.

Laps pidi isaga veetma 15.06.2025–30.06.2025, kuid lapse üleandmist 15.06.2025 ei

toimunud. Ema selgitas ärakuulamisel, et lapse üleandmist ei toimunud, sest neil olid muud

asjad plaanis. Kohtule esitatud kirjavahetusest aga nähtub, et üleandmist ei toimunud seetõttu,

et laps ei soovinud isa juures ööbida ning ema ja laps ei viibinud Tallinnas (dtl 67–68).

Kohtutäitur on emaga kohtunud 16.06.2025 ning vestelnud kolm tundi, misjärel andis ema

lapse isale üle 17.06.2025. Kohtu hinnangul on ema tegevuse tulemusel jäänud määruse punkt

1.4 nõuetekohaselt täitmata. Ema ei taganud lapse üleandmist – ema ei viibinud Tallinnas.

Määrust ei saanud jätta täitmata ka põhjusel, et laps ei soovinud isa juures ööbida – kohus on

suhtluskorra kehtestamisel hinnanud ööbimise lapse huvidega kooskõlas olevaks. Seejuures

on laps kohtule ärakuulamisel selgitanud, et tema vastumeelsus isa juures ööbida on seotud

sellega, et ta ei soovi üksi magada (dtl 159–160). Eelöeldu alusel ei saa jätta määrust täitmata.

Toodust tulenevalt on ema rikkunud määruse punkti 1.4.

5.4. Neljanda kohtumise (26.10.2025) ärajäämine oli määruse p 1.9 rikkumine. Ema on

selgitanud ärakuulamisel, et lapsel oli kõhuviirus ning laps oli palavikus – haigestus

26.10.2025, läks kooli 28.10.2025 (dtl 168, ajamärk 00:49:18 – 00:50:53). Kohtu hinnangul ei

saa kõhuviirust ega palavikku pidada määruse punkti 1.3. tähenduses kergeks haigestumiseks

(määruse p 4.1.2), mistõttu ei saa kohtumise ärajäämist pidada määruse punkti 1.1

rikkumiseks. Ema on pöördunud määruse punkti 1.3 kohaselt ka arsti juurde haiguse

fikseerimiseks (dtl 193). Ärajäänud kohtumine pidi toimuma 02.11.2025 (määruse punkt 1.3),

mis ka toimus. Küll ei teavitanud ema lapse haigestumisest isa, mida saab pidada

kohtumääruse punkti 1.9 rikkumiseks. Viidatud punkti järgi pidanuks ema sellest isa

teavitama kirjalikult, kuid selmet teatas kohtumise ärajäämisest laps. Kohtu hinnangul pole

lapsele eakohane vahendada ema ja isa vahelist suhtlust suhtluskorra määruse täitmise osas.

Nimetatud küsimusega peavad määruse järgi tegelema vanemad ise.

5.5. Kohus ei tuvastanud suhtluskorra määruse punkti 1.2 rikkumist (lapsele vajalike asjade

kaasa panemine, eelkõige ilmastikule vastavad riided), kuid tuvastas punkti 1.8 rikkumise

(isale ei ole olnud tagatud võimalus suhelda lapsega telefoni teel).

6. Maakohus järeldas eelnevast, et ema on takistanud 13.02.2025 kohtumäärusega kehtestatud

suhtluskorra täitmist ning sellest tulenevalt on täidetud TMS § 179 lg 2 eeldused. Kuivõrd

puudutatud isikut ei ole varem suhtluskorra määruse rikkumise eest trahvitud, ei pidanud

maakohus vajalikuks määrata alammäärast suuremat trahvi. Kuigi rikkumised olid korduvad,

ei ole ema süü suur ning juba täitemenetluse algatamine on avaldanud lahendi täitmisele

positiivset mõju. Maakohus määras emale 50 trahviühiku suuruse trahvi.

7. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel võlgniku kanda.

Sissenõudjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid, mistõttu maakohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud.

3 (6)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

8. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue

määrusega jätta kohtutäituri taotlus võlgniku trahvimiseks rahuldamata.

9. Väidetavad rikkumised ei takistanud tegelikult lapse suhtlust isaga. Trahvi määramine on

ebaproportsionaalne, sest kohtumised jäid ära lapse haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu.

Kõikidest ärajäänud kohtumistest ja kõrvalekalletest varasemalt kokku lepitud graafikust

teavitati teist vanemat mõistliku aja jooksul ning pakuti välja asenduskohtumisi. Lapse isa

kasutab suhtluskorra täitemenetlust eesmärgiga tekitada emale rahalist kahju, mitte lapse

huvide kaitseks. Trahvi määramine on õigustatud juhul, kui rikkumine on tahtlik, korduv ning

suunatud lapse ja teise vanema suhtluse takistamisele. Tahtliku või süsteemse rikkumise kohta

tõendid puuduvad. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette liigset formaalsust ning isa

käitumise kuritarvitusliku iseloomu hindamata jätmist. Määruskaebuse esitaja hinnangul on

trahv ebaproportsionaalne ning esikohale ei ole seatud lapse huve.

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis sissenõudjale tähtaja sellele

vastamiseks. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu.

11. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 21

alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) muutmata, kuid muudab osaliselt määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

13. Kohtutäitur esitas maakohtule lapse isa avalduse ja TMS § 179 lg 2 alusel ettepaneku

lapse ema trahvimiseks, sest ema ei täida tsiviilasjas nr 2-23-6364 Harju Maakohtu

13.02.2025 määrusega kehtestatud suhtluskorda. TMS § 179 lg 2 alusel esitatud kohtutäituri

ettepaneku lahendamine ja võlgnikule trahvi määramine on kohtu kaalutlusotsus, millesse

kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et lapse ema trahvimise eeldused

on täidetud.

14. Isa ja lapse vahel jäid ära järgmised 13.02.2025 kohtumäärusega ette nähtud kohtumised:

16.03.2025, 23.05.2025–25.05.2025, 31.05.2025, 15.06.2025–16.06.2025 ja 26.10.2025.

Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et TMS § 179 lg 2 alusel saab

kohustatud isikut trahvida vaid täitemenetluse ajal toime pandud tegude eest.

14.1. Esiteks järeldub see normi sõnastusest. TMS § 179 lg 2 näeb ette trahvi määramise

võimaluse, kui kohustatud isik takistab sundtäitmist. Kohtulahendi sundtäitmist ei toimu enne

täitemenetluse alustamist.

14.2. Teiseks kinnitab seda perelepitusseaduse eelnõu (438 SE) seletuskiri. Varasem

sunniraha määramise regulatsioon asendati alates 01.09.2022 kohtu poolt trahvi määramise

regulatsiooniga. TsMS § 5621 lg 1 sõnastuse kohaselt saab sunnivahendeid rakendada

kohtumääruse rikkumise korral ning sunnivahendite rakendamine toimub TMS § 179 lg-tes 2

ja 22 ettenähtud korras. Seadusemuudatuse (438 SE) seletuskirjas on kahes eraldi kohas (lk 23

kolmas ja neljas lõik) viidatud sellele, et lapsevanemale saab trahvi määrata, kui ta takistab

täitemenetluses suhtluskorra lahendi täitmist.

4 (6)

14.3. Eelnevast järeldub, et alates 01.09.2022 kehtiva TMS § 179 lg-te 2 ja 22 alusel on

võimalik määrata kohustatud isikule trahvi või aresti, kui ta pärast täitemenetluse alustamist

takistab kohtulahendi täitmist.

15. Eelneva tõttu muudab ringkonnakohus vaidlustatud määruse õiguslikke põhjendusi.

Maakohtu määrusest tuleb välja jätta põhjendused, mis puudutavad kohtumääruse rikkumist

ajast enne täitemenetluse alustamist. Täitemenetlust alustati 09.06.2025 (dtl 19). Kohustatud

isik sai täitmisteate kätte hiljemalt 12.06.2025 (dtl 32). Seega saab trahvi määramisel

arvestada vaid pärast seda toimunud sündmuseid, täpsemalt 15.06.2025–16.06.2025 ning

26.10.2025 ärajäänud kohtumisi. Nende osas on maakohus tuvastanud suhtluskorra punktide

1.4 ja 1.9 rikkumise, lisaks on maakohus tuvastanud telefoni teel suhtlemise korduva

takistamise täitemenetluse ajal (suhtluskorra punkti 1.8 rikkumine). Asja lahendamisel ei oma

õiguslikku tähtsust see, kas ärajäänud kohtumised kahjustasid lapse ja isa suhet või mitte.

TMS § 179 lg 2 kohaldamise (lapsevanema trahvimise) eelduseks on sundtäitmise takistamine

ning maakohus on selle eelduse esinemise õigesti tuvastanud. Maakohus jõudis õigesti ja

menetlusõiguse norme rikkumata järeldusele, et lapse ema on takistanud 13.02.2025

kohtumäärusega kehtestatud suhtluskorra täitmist, s.o takistanud lapsel lahus elava vanemaga

kohtulahendis määratud ajal, kohal ja viisil suhelda.

16. Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuse esitaja seisukohta, et maakohus lahendas asja

üleliia formaalselt. Maakohus viis läbi põhjaliku menetluse ja kuulas ära nii lapse kui

mõlemad vanemad. Maakohus põhjendas iga ärajäänud kohtumise juures, miks see on

kohtumääruse täitmise takistamine. Rikutud on mitut erinevat suhtluskorra punkti ning

rikkumised jätkusid ka täitemenetluse ajal.

17. Kolleegium nõustub ülejäänud osas maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654

lg 6 ja § 659 alusel neid ei korda.

18. Maakohus põhjendas nõuetekohaselt ka määratava trahvi suurust. Kuigi rikkumisi oli

mitu, arvestas maakohus seda, et ema ei ole varem trahvitud ning ainuüksi täitemenetluse

algatamine avaldas lahendi täitmisele positiivset mõju. Rikkumised harvenesid pärast

täitemenetluse algatamist, kuid ei lõppenud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei

teinud kaalumisvigu trahvi suuruse määramisel ning vaatamata õiguslike põhjenduste

muutmisele pole võimalik trahvi vähendada ega trahv määramata jätta. Kuigi puudutatud

isikule ei saa trahvi määramise kontekstis ette heita 2025.a märtsist maini aset leidnud

sündmusi, on maakohus tuvastanud suhtluskorra täitmise takistamise täitemenetluse ajal.

Seega on TMS § 179 lg 2 alusel trahvi määramine põhjendatud. Maakohus määras puudutatud

isikule trahvi alammääras (50 trahviühikule vastavas summas, TMS § 179 lg 21), seega pole

ka ringkonnakohtul alust seda vähendada.

19. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse muutmiseks.

20. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. G.A ei esitanud ringkonnakohtu

määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ning toimikust nähtuvalt ei kasutanud ta

menetluses esindaja abi. Ringkonnakohus järeldab sellest, et hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

21. Asja materjalidest nähtuvalt on ema tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tuleb hagita asja lahendava määruse peale

määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel

esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 kohaselt tuleb avalduse või

5 (6)

kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbi vaadatavas asjas tasuda riigilõivu 50 eurot.

Ehkki RLS § 22 lg 2 p 7 alusel on kohtutäitur kohtule täitemenetluse seadustiku alusel

täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduste esitamiselt riigilõivu tasumisest vabastatud,

kuulub praeguse määruskaebuse esitamiselt tasumisele riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse

esitajal on õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1

p 1 ja lg 4 alusel. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh märkida andmed arvelduskonto

kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.

22. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TMS § 219 ja TsMS

§ 696 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)