2-24-139815/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.01.2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-139815

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi A G vastu võlgnevuse, intressi,

viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise nõudes

Hagihind

2 452,81 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja esindaja: A V (e-post xxx)

Kostja: A G (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõuded A Glt põhivõlgnevuse, intressi, viivise ja

sissenõudmiskulude hüvitise välja mõistmiseks.

3. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei

ole.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. xxx OÜ ja kostja sõlmisid 02.06.2022 krediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kasutada

krediiti summas 2 000 eurot, intressimääraga 36% aastas. Lepingu kohaselt sai tagasimakstud

krediiti krediidilimiidi piires taas kasutusele võtta. Perioodil 02.06.2022 – 04.12.2023 oli kostjale

välja makstud krediidi kokku 2 550 eurot. Kostja pidi tasuma iga kuu 10. kuupäevaks vähemalt

igakuise minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest (1/60 kasutusse võetud

krediidist) ja kasutusse võetud krediidilt igakuiselt arvestatud intressist. Kostja tegi tagasimakseid

summas 1 916,49 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 730,80 eurot, intressi katteks 1

146,81 eurot, meeldetuletustasu katteks 35 eurot ja viiviste katteks 3,88 eurot. Kostjal jäid tasumata

10.05.2024, 10.06.2024 ja 10.07.2024 osamaksed. Seoses sellega saatis esialgne võlausaldaja

10.07.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb võlausaldaja lepingu

üles. Kostja võlgnevust ei tasunud. Esialgne võlausaldaja ütles lepingu üles 25.07.2024 ning

loovutas kostjavastased nõuded hagejale 08.08.2024. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

põhivõlg summas 1 819,20 eurot ja tasumata intress 202,79 eurot. Hageja on arvestanud viivist

põhivõlalt 1 819,20 eurolt perioodi 26.07.2024 – 17.12.2024 eest määraga 24% aastas kokku

summas 172,97 eurot.

Krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal ei olnud

lepingute sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja tuvastas pensionikonto andmete alusel, et

kostja viimase nelja kuu keskmine sissetulek oli 1 740 eurot. Finantskohustustena võeti arvesse

568,87 eurot ning majapidamiskuludena arvestuslik elatusmiinimum 234 eurot. Ülalpeetavaid

kostjal ei olnud. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab

võetud krediiti tagasi maksta.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1 819,20 eurot,

intressivõlgnevuse 202,79 eurot, viivise 172,97 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 35 eurot,

viivise 172,97 eurot ning täiendava viivise põhivõlalt 1 819,20 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 19.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

Juhul kui kohus asub seisukohale, et lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 633,51 eurot.

Kostja seisukohad

2. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud avalikult 01.02.2025. Kostja hagile vastanud ei ole.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastab, et xxx OÜ ja kostja sõlmisid 02.06.2022 laenulepingu nr xxx, mille alusel

võimaldas krediidiandja kostjale krediidi kuni 2 000 eurot kasutamist intressiga 36% aastas. Kostja

kohustus krediidisumma tagastama 60 tagasimaksega maksepäevaga iga kuu 10. kuupäeval.

Igakuiselt tuli tasuda vähemalt minimaalne osamakse, s.o 1/60 kasutusse võetud krediidist ja

intress. Kasutusse võetud krediiti sai igal ajal suuremates summades või täies ulatuses tagastada

(ilma lisakuludeta) ja seda taas kasutusse võtta. Krediidi tagastamise lõpptähtpäevaks oli kokku

lepitud 10.06.2027. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 41,7% aastas (leping dtl 45-46,

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 47-49).

4. Kohtule esitatud maksekorraldustest ja krediiditoimikust nähtuvalt kandis krediidiandja 02.06.2022

kostja kontole 2000 eurot, 03.12.2023 300 eurot ja 04.12.2023 250 eurot (dtl 51-55). Kohus

tuvastab maksekorralduste ja krediiditoimiku alusel, et kostja on laenu kätte saanud.

5. Nõude loovutamise teatise kohaselt loovutas xxx OÜ 08.08.2024 lepingust tulenevad nõuded

kostja vastu hagejale (dtl 60).

6. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

7. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 02.06.2022 lepingu

sõlmimise ajal 16,95%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 41,7 % aastas

vastab tegelikkusele ning VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

8. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

9. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

11. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

12. Tulenevalt KAVS § 49 lg 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

13. Hageja selgituste kohaselt (dtl 75 jj) hindas krediidiandja lepingu sõlmimisel kostja

krediidivõimelisust kostja laenutaotluses esitatud andmete ja pensionikonto andmete alusel. Samuti

kontrolliti päringutega ega kostjal ei ole maksehäireid, maksuvõlgasid ega ametlikke teadaandeid.

Arvestades, et maksimaalne krediidilimiit oli 2000 eurot ja sellele vastavalt osamakse suurus ca

92,49 eurot, oli krediidiandaja sisereeglite kohaselt lubatud anda krediiti ilma pangakonto

väljavõtet küsimata. Kostja teavitas oma sissetulekuks 3 000 eurot. Krediidiandja arvestas 1 740

euroga, mille oli tuvastanud kostja pensionikonto päringult viimase nelja kuu sissetuleku põhjal.

Finantskohustusteks teavitas kostja 500 eurot ning majapidamiskuludeks 100 eurot. Krediidiandja

poolt võeti majapidamiskulude aluseks statistikaameti arvestuslik elatusmiinimum 234 eurot.

Krediidiandja hinnangul on statistikaameti andmed usaldusväärsed ja adekvaatsed.

Kontoväljavõtete põhjal ei ole võimalik täpselt tuvastada igapäevaste vajalike kulude tegelikku

suurust, kuna osa kulusid võidakse tasuda sularahas ning kulud võivad olla jagatud teiste isikutega.

Samuti on väljavõtetelt äärmiselt keeruline tuvastada, millised kulutused on vältimatult vajalikud ja

millised mitte (nt toidu, ravimite, transpordi, hariduse, meditsiini või meelelahutuse kulud).

Finantskohustusteks arvestas krediidiandja 568,87 eurot, mis on krediidiandja valemite alusel

arvutatud väärtus. Krediidiinfo ja krediidiregistrist kostjal maksehäireid või täitmata kohustusi ei

nähtunud. Ülalpeetavaid kostjal ei olnud.

14. Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud 02.06.2022 lepingu sõlmimisel välja kostja muude

kohustuste ulatust ega tuvastanud kostja tegelike esmavajalikule kulude suurust, sh igakuised

vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Konto väljavõtet kostjalt küsitud ei ole. Kohtu

hinnangul võivad päringud avalikesse registritesse anda alust täiendava teabe küsimiseks tarbijalt,

kuid need ei ole piisavad tema majandusliku seisundi, sh kohustuste, välja selgitamiseks tervikuna.

Kohus ei nõustu hageja väitega kontoväljavõtete ebavajalikkuse kohta. Väljavõte võimaldab anda

vähemalt ligikaudse ülevaate tarbija tegelikest kulutustest ning nende struktuurist, sh vältimatute

püsikulude olemasolust ja ulatusest. Asjaolu, et osa kulutusi võib olla tasutud sularahas või jagatud

teiste isikutega, ei vabasta krediidiandjat kohustusest koguda tarbija maksevõime hindamiseks

andmeid ning kontrollida laenutaotluses esitatud teavet. Juhul kui kontoväljavõtte analüüsi

tulemusel jääb krediidiandjale mõni asjaolu ebaselgeks või tekitab kahtlusi, on tal võimalik ja

vajalik küsida tarbijalt vastava kohta selgitusi. Esitatust ei nähtu mh, et kostjalt oleks küsitud

selgitust tema väidetud sissetuleku ning pensionikonto päringust nähtuva sissetuleku erinevuse

kohta. Kostja finantskohustuste osas märgib kohus, et ainuüksi krediidiandja valemi alusel

arvutatud suurem kohustuste väärtus ei võimalda juba olemasolevate kohustuste tegelikku mõju

kostja maksevõimele adekvaatselt hinnata ega arvesse võtta. Hageja esitatu põhjal ei ole kohtul

võimalik hinnata, millistest konkreetsetest andmetest ja eeldustest krediidiandja arvutus lähtus.

Välja ei ole toodud, et kindlaks oleks tehtud olemasolevate kohustuste põhiosa ja intresside

suurust, lepingute kestust ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh

intressimäära tõusu) mõju kostja maksevõimele.

15. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus krediidilepingu nr xxx sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

16. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et olukorras, kus krediidiandja ei ole kogunud andmeid

kõigi laenutaotluses esitatud andmete kontrollimiseks ning on krediidivõimelisuse hindamiseks

olulised andmed jätnud osaliselt ka kostjalt küsimata, ei ole krediidivõimelisuse võimalik valesti

hindamine etteheidetav kostjale ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.

17. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille

alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on

kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud

(2-21-13098, p 24).

18. Kohus tegi hagejale 03.01.2025 ettepaneku esitada oma nõuete ümberarvestus juhuks, kui kohus

tuvastab menetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. Hageja on oma 15.01.2025

menetlusdokumendis (dtl 88) märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et lepingu sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on põhivõla suuruseks 633,51 eurot (saadud krediit 2

550 eurot - lepingu katteks tehtud tagasimaksed kokku 1 916,49 eurot). Viimase tagasimakse tegi

kostja 16.04.2024, mistõttu on leping üles öeldud 25.07.2024. Kohus selgitas hagejale 05.03.2025

määruses, et eeltoodud viisil esitatud ümberarvestus ei ole nõuetekohane ning VÕS § 4034 lg 7

tingimustele ei vasta. VÕS § 4034 lg 7 toimel muutuvad lepingus tühiseks üksnes intressimäära ja

muude tasude kokkulepped, muus osas jääb leping kehtima. See tähendab, et tagasimaksete uuesti

määramisel peavad uuesti määratud tagasimaksed järgima kõiki muid lepingutingimusi, sh lepingu

tähtaega, tagasimaksete arvu, kuupäevi jm. Kohus selgitas hagejale tagasimaksete uuesti

määramise vajadust ning seda, et esitatust peab nähtuma, kas leping oli ka ümberarvestuse järgselt

kehtivalt üles öeldud. Kohus hoiatas hagejat, et kui hageja korrektset ümberarvestust ei esita, kuid

kohus asub asja lahendamisel seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud,

jääb hagi tervikuna rahuldamata põhjusel, et nõuded ei ole selged. Hageja on 05.03.2025

kohtumääruse AET-is kätte saanud 06.03.2025, kuid ümberarvestust esitanud ei ole.

19. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagastama 60 kuu jooksul hiljemalt 10.06.2027, tehes iga

kuu 10. kuupäeval vähemalt minimaalse osamakse. Lepingu järgi koosneb minimaalne osamakse

krediidi tagasimaksest (1/60 krediidijäägist) ja intressist, mida arvestatakse igakuiselt kasutusse

võetud krediidisummalt. Seega ei ole laenu tagastamise lõpptähtaeg saabunud. Hageja pidi

tagasimaksed määrama vastavalt eeltoodud lepingutingimustele.

20. VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse korral tuleb uuesti määratud tagasimaksete alusel hinnata,

kas lepingut saab kehtivalt üles öelduks lugeda ka uue maksegraafiku korral. Kui lepingut kehtivalt

üles öelduks lugeda ei saa, on leping jätkuvalt kehtiv ning kogu laenu tagastamise nõue sissenõutav

ei ole. Sellisel juhul peaks uuesti määratud tagasimaksete põhjal olema võimalik tuvastada,

millised osamaksed on käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud. Kuivõrd hageja tagasimakseid

uuesti ei määranud, ei ole kohtul võimalik lepingu ülesütlemise eelduste täidetust hinnata ega

tuvastada, millises ulatuses on kostja kohustus laenu tagastamiseks sissenõutavaks muutunud.

21. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

22. Kuna hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele esile toonud, et tal oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

sissenõutavaks muutunud nõue, jätab kohus hageja põhinõude tagastamata laenusumma välja

mõistmiseks rahuldamata. Seonduvalt jäävad rahuldamata ka kõrvalnõuded.

Menetluskulud

23. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses

hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja

ei esitanud ning menetluses sisuliselt ei osalenud, mistõttu ei saanud tal ka kulusid tekkida. Seoses

sellega leiab kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik