2-25-13029/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-25-13029

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2026, Pärnu

Tsiviilasi

T.M-i hagi T.V (seaduslik esindaja L.H) vastu elatise

vähendamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T.M (isikukood: XXX; e-post XXX)

Kostja: T.V (isikukood: XXX), kostja seaduslik esindaja:

L.H (e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada T.M-i (T.V) hagi alaealise T.V (T.V) seadusliku esindaja L.H vahel 27. jaanuaril

2026 kohtuistungil kirjalikus vormis sõlmitud, tsiviilasjades nr 2-22-133742 ja nr 2-25-3649 tehtud

jõustunud kohtulahendeid muutev järgmine kompromiss:

1. T.V elukorraldus

I.1. Alates 02.02.2026 rakendub 2+2-nädalane vahelduv elukorraldus.

I.2. Esimene periood kestab 02.02.2026–15.02.2026 (k.a), mil laps viibib isa juures.

I.3. Järgmine periood kestab 16.02.2026–01.03.2026 (k.a), mil laps viibib ema juures.

I.4. Edaspidi jätkub elukorraldus samal põhimõttel vaheldumisi kahe nädala kaupa, järgides

punktides 1.2 ja 1.3 sätestatud tsüklit.

I.5. Vanemad kohustuvad tagama lapsele stabiilse, prognoositava ja lapse huvidest lähtuva

ajagraafiku.

I.6. Kõik lapse elukorralduse graafiku muudatused tuleb eelnevalt kirjalikult kokku leppida.

Graafikut ei ole lubatud ühepoolselt muuta ega sellest kõrvale kalduda enne, kui muudatus on

kirjalikult kinnitatud (e-kiri, sõnum või muu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm). Kirjaliku

kokkuleppe puudumisel kehtib viimane kehtiv ja kinnitatud graafik.

I.7. Lapse üleandmise kord

I.7.1.

Lapse elukorralduse vahetus toimub esmaspäeva jooksul, arvestades lapse kooli- ja

päevakava.

I.7.2.

Kui laps liigub iseseisvalt, korraldab laps ise oma liikumise vanemate vahel kokkulepitud

ajal ja viisil.

I.7.3.

Kui lapse enda või lapse asjade transport on vajalik, korraldab transpordi see vanem,

kelle juurest laps ära liigub.

I.7.4.

Transpordiga seotud kulud hüvitatakse vastavalt käesoleva lepingu punktile 7.

Tsiviilasi nr 2-25-13029

2. Lapse ülalpidamine ja elatise lõppemine

2.1. Alates 01.02.2026 toimub lapse ülalpidamine kulude võrdse jagamise (50/50) alusel.

2.2. Käesoleva kompromissilepingu kohtu poolt kinnitamisel lõpeb T.M-i elatise maksmise kohustus

senisel kujul.

2.3. Pooled loobuvad vastastikku kõikidest varasemate perioodide rahalistest nõuetest seoses lapse

ülalpidamisega, sh elatise tagasinõuded ja ettemaksete ümberarvestused.

3. Lapse kulude arvelduskonto

3.1. Ühine arvelduskonto

Lapse kulude katmiseks kasutatakse eraldi arvelduskontot:

-

Pank: SEB Pank

-

Arvelduskonto xxxxxxxxxx

-

Konto omanik: X T.V

3.2. läbipaistvus

Kontol on vaatamisõigus ja ülekannete tegemise õigus mõlemal vanemal.

3.3. Ühise konto kaudu kaetavad kulud

- Haridus- ja arenduskulud

- Tervisega seotud kulud

- Riided ja isiklikud esemed

- Vaba aeg ja sotsiaalne areng

3.4. Ühise konto kaudu mitte kaetavad kulud

- Lapse toit

- Lapse elamiskulud ja igapäevased majapidamiskulud

- Perekondlikud kulutused

Eeltoodud kulud kannab vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.

3.5. Kulude põhjendatus

Ühise konto kaudu tehtavad kulutused peavad olema põhjendatud ja vastama lapse huvidele ja

vajadustele.

4. Minimaalne igakuine sissemakse ja maksete arvestus

4.1. Minimaalne sissemakse

Arvestades, et 2026. aasta on lapse põhikooli lõpetamise aasta, teevad pooled lapse kulude

arvelduskontole sissemakse järgmiselt:

-

veebruarist 2026 kuni juunini 2026 (k.a): kumbki vanem 150 eurot kuus;

-

alates juulist 2026: kumbki vanem minimaalselt 100 eurot kuus, kuni pooled ei lepi kirjalikult

kokku teisiti.

4.2. Püsikulu arvestamine

Isa tasub hetkel lapsega seotud püsikulu (mobiilsed teenused vastavalt arvele) oma pangakontolt, mille

suurus on muutuv, kuid keskmiselt ligikaudu 15 eurot kuus. Selle püsikulu võrra suurendab ema oma

igakuist sissemakset lapse kulude arvelduskontole.

Kui püsikulu tegelik summa on suurem või väiksem, korrigeeritakse ema vastava kuu sissemakset

vastavalt tegelikule kulule.

Kõik ülejäänud lapsega seotud kulud tasutakse üksnes ühise lapse kulude konto kaudu.

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-25-13029

Lapsega seotud püsikulusid ei tasuta vanemate isiklikelt arvelduskontodelt, välja arvatud käesolevas

punktis sätestatud erand.

4.3. Sissemakse tähtaeg ja selgitus

Igakuine sissemakse tehakse iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks.

Makse selgitus: „T.V – [kuu ja aasta]“

4.4. Juurde maksed

Kui ühise konto vahendid ei ole piisavad lapse vältimatute kulude (sh huviringid, treeningud,

tervisekulud jms) katmiseks, teevad pooled vajaliku täiendava sissemakse võrdselt.

4.5. Ajutine suurem sissemakse ja tagasimakse

Kui ühel vanemal puudub ajutiselt rahaline võimalus teha käesolevas lepingus ettenähtud sissemakse või

juurdumaks ning teine vanem katab lapse vältimatud kulud suuremas ulatuses, ei loeta seda

vabatahtlikuks kuluks.

Sellisel juhul on suurema sissemakse teinud vanemal õigus nõuda, et teine vanem teeb talle tagasimakse

50% ulatuses, kandes vastava summa suurema sissemakse teinud vanema arvelduskontole.

Tagasimakse aluseks on kirjalik tõend, millest on nähtav suurema sissemakse või kulu tegemine ning

selle seos lapse kuludega.

Kirjaliku tõendina käsitatakse mh lapse kulude arvelduskonto väljavõtet, suurema sissemakse teinud

vanema arvelduskonto väljavõtet, makse selgitust, arvet või tšekki.

4.6. Kulude tõendamine lapse isikliku konto kaudu

Kui lapse kulude arvelduskontolt tehakse ülekanne lapse isiklikule kontole, ei ole eraldi

kuludokumentide esitamine kohustuslik, kui:

-

lapse kontoväljavõttest on nähtav raha laekumine ja kasutamine;

-

makse selgituses on märgitud raha otstarve.

Lapse kontoväljavõtet käsitatakse piisava ja ammendava tõendina.

4.7. Konto jääk pärast lapse täisealiseks saamist

Kui laps saab 18-aastaseks ja kontole jääb kasutamata raha, kasutatakse see vanemate kokkuleppel lapse

gümnaasiumi lõpetamise ja õpingute jätkamisega seotud kulude katmiseks.

5. Püsikulud

5.1. Püsikuludeks loetakse mh mobiiliarve, regulaarne transport, huviringide ja treeningute kuutasud

ning kooli- ja tervisega seotud korduvad kulud.

Püsikulud jagatakse 50/50.

6. Suuremad ja erakorralised kulud

6.1. Kõik üle 75 euro suurused üksikkulud tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada.

6.2. Kooskõlastust ei nõuta vältimatu ja edasilükkamatu kulu korral, mis on seotud lapse tervise,

ohutuse või haridusega. Teavitamine toimub esimesel võimalusel.

6.3. Suuremad ja erakorralised kulud (sh koolireisid, kooli lõpetamine, spordivarustus) jagatakse

50/50.

6.4. Kulutamise tasakaalu reegel

Ühe vanema poolt lapse kulude arvelduskontolt tehtud kulutused ei vabasta kumbagi vanemat tulevaste

kuude sissemaksekohustusest.

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-25-13029

6.5. Kuupõhine kululimiit

Ilma teise vanema eelneva kirjaliku kooskõlastuseta tohib ühe kalendrikuu jooksul teha kulutusi kuni

250 euro ulatuses, välja arvatud vältimatud ja edasilükkamatud kulud.

7. Transport

7.1. Kui üks vanem korraldab lapse transpordi ka teise vanema eest, hüvitatakse transpordikulu 0,50

eurot/km.

7.2. Arvestus toimub edasi-tagasi sõidu alusel.

7.3. Asendustranspordi korral on vanemal õigus vähendada järgmise kuu sissemakset; see on erand

igakuise miinimum sissemakse vähendamiseks.

8. Toetused

8.1. Isa arvele laekuv igakuine lapsetoetus kasutatakse lapse taskurahaks.

8.2. Kasutamata osa kantakse lapse kulude ühisele kontole.

9. Kulude vaidlustamine

9.1. Kulutused loetakse heaks kiidetuks, kui 3 kuu jooksul ei esitata kirjalikku vastuväidet.

9.2. Hilisemaid vaidlusi ei arvestata.

10. Lepingu rikkumine

Kui vanem rikub lepingu punktis 4.1 sätestatud raha sissemaksmise kohustust, on teisel vanemal õigus

pöörduda kohtutäituri poole ja nõuda kohustuse täitmist sundkorras.

11. Õiguslik mõju

11.1. Lepingu kohtu poolt kinnitamisel kaotavad kehtivuse varasemad kohtulahendid.

11.2. Leping on pooltele siduv ja täitmisele pööratav.

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-13029.

III. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad ja kohus

menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

TsMS § 661 lg 4 kohaselt ei saa määruse peale määruskaebust esitada, sest pooled kokkuleppel

välistasid määruskaebuse esitamise õiguse.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on T.M-i 11. augustil 2025 esitatud hagi alaealise kostja T.V (kostja

seaduslik esindaja L.H) vastu elatise vähendamiseks.

Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu 13. oktoobri 2022 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-22-133742

mõisteti T.M-ilt T.V kasuks välja elatis alates 31. augustist 2022 kuni T.V täisealiseks saamiseni elatis

225,64 eurot kuus. T.V elab Pärnu Maakohtu 29. mail 2025 kohtumäärusega (jõustus 18. juunil 2025)

tsiviilasjas 2-25-3649 kinnitatud suhtluskorra alusel võrdselt mõlema vanemaga. Seega on pärast Pärnu

Maakohtu 13. oktoobri 2022. a maksekäsu kohtumäärust tsiviilasjas 2-22-133742 muutunud elatise

maksmise kohtumääruse aluseks olnud elulised asjaolud sedavõrd, et hagejal on alus nõuda kostjalt

temale elatise maksmise vähendamist alates hagiavalduse esitamisest. Hageja annab kostjale vahetult

ülalpidamist võrdselt teise vanemaga ning palub vähendada väljamõistetud elatise 0 euroni. Hageja asus

alates 1. novembrist 2025 püsivalt Eestisse ega naase 2026.a enam Inglismaale.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Tsiviilasjas 2-25-3649 kohtumäärusega kinnitatud suhtluskord ei loo

automaatselt 50/50 elumustrit, tegemist on üleminekuperioodiga. Tegelikkuses viibis laps 2025.a isa

juures 199 päeva (54,5%) ja ema juures 166 päeva (45,5%), faktiliselt elas laps enamuse ajast isa juures.

Alates 2025.a augustist (vastuse 15. detsembril 2025 esitamise seisuga) on laps isa juures olnud 95

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-25-13029

päeva (62%) ja ema juures 58 päeva (38%), millest isa järeldab, et alates augustist kujunes stabiilne

elumuster, mille kohaselt oli lapse peamine elukoht isa juures. Elatise muutmise alus saab tekkida alles

siis, kui: 2+2 nädalat elukorraldus on reaalselt rakendunud, mitte planeeritud; ja vanemate vahel on

sõlmitud kirjalik 50/50 kulude jagamise kokkulepe. Elatise vähendamine 0 eurole ei vastaks lapse

huvidele ega PKS § 100 sisule, kuna kogu lapse ülalpidamise koormus jääks täielikult isa kanda. Ema ei

ole kokkuleppeid järjepidevalt täitnud ega lapse ülalpidamises sisuliselt osalenud. Lapse elukorraldus ei

ole olnud ega ole ka vaidlusalusel perioodil võrdselt jagatud, isa panus lapse hoolduses ja ülalpidamises

on olnud selgelt suurem ning lapse kulud ei ole vähenenud. Lapse jõudmine teismeikka ja

gümnaasiumiastmesse toob kaasa kasvavad ülalpidamiskulud. Seetõttu puudub alus elatise

vähendamiseks või ümberhindamiseks enne, kui elukorraldus ja kulude tegelik jagunemine on reaalselt

ja püsivalt võrdsed.

3. 17. detsembril 2025 esitas hageja (lapse ema) kohtule tema poolt digitaalselt allkirjastatud kostja

seadusliku esindaja koostatud kompromissi ettepaneku. Kostja seaduslik esindaja ettepanekut ei

allkirjastanud, kuid saatis 19. jaanuaril 2026 kohtule oluliselt täiendatud ja kostja seadusliku esindaja

poolt digitaalselt allkirjastatud uue kompromisslepingu.

4. 27. jaanuaril 2026 kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele, vastavalt pooltega arutatule kohus

täiendas ja parandas kostja esindaja 19. jaanuari 2026 kokkuleppe teksti, pooled allkirjastasid

kokkuleppe paberil kolmes eksemplaris, millest üks esitati kohtule kinnitamiseks. Kohus selgitas

pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled jäid kokkuleppe

juurde ning kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused.

6. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Pooled leppisid

kokku tsiviilasjas nr 2-25-3649 kinnitatud suhtluskorra muutmises selliselt, et alates 2026.a veebruarist

hakkab T.V elama võrdselt mõlema vanema juures, vaheldumisi 2 nädala kaupa, ema annab lapsele

ülalpidamist vahetult, lapse muude kulude katmiseks hakkavad vanemad tegema võrdseid sissemakseid

L.H nimel avatud ühisele kontole, millele mõlemal vanemal on juurdepääs ja õigus sellelt lapse huvides

ülekandeid teha kokkuleppes märgitud kulude katteks, sellega seoses loetakse tsiviilasjas nr 2-22-

133742 hagejalt kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise maksmise kohustus lõppenuks.

Kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

7. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel

täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. Ühisele kontole sissemaksete tegemise kohustuse osas

on kohtumäärus täitedokumendiks, seega jõustub määrus pooltele kättetoimetamisest.

8. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimustena on määruse resolutsioonis kinnitatud vaidluse sisu

puudutavad kokkulepped, mille osas on kohtumäärus täitedokumendiks. Kompromisslepingus eraldi

punktidena esitatud poolte andmed ja sissejuhatav tekst kohtulikku kinnitamist ei vaja. Vastavalt kohus

muutis kokkuleppe punktide numeratsiooni ja tekstisiseseid viiteid kokkuleppe punktidele. Kokkuleppe

sisu kohus ei muuda.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS

§ 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kuna rahaliselt

kindlaksmääratavaid kulusid ei ole, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-25-13029

Heli Käpp

Kohtunik

6 (6)