2-25-3074/16 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

2-25-3074

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

27.01.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-3074

Tsiviilasi

V.H. võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Nõuete määramine

Ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: V.H.

(isikukood: XXX;

registreeritud elukoht: xxxxxx2, XXX-i , xxxx3 XXX,

tegelik elukoht xxxxxxxx linn; e-post: XXX);

Usaldusisik: Tiina Larven (Aiavilja 13, 72719 XXX;

5189259; XXX);

Võlausaldajad:

1. Julianus Inkasso OÜ (registrikood: 10686553),

esindaja Sigrid Rahkema (XXX)

2. Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood:

10746479), esindaja Sigrid Rahkema (XXX)

3. Bondora AS (registrikood: 11483929; e-post: XXX)

4. Hoovi Rental OÜ

(registrikood: 16020217),

esindaja

Polina

Novikova

(polina.novikova@hoovi.ee)

5. Assetsi Äriteenuste osaühing

(registrikood:

10740643; e-post: XXX), esindaja Katrin Tukk

6. B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; e-post:

XXX)

7. Kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja Kirsi-

Karoliine Järvis (kirsi.jarvis@tartutaitur.ee)

8. Kohtutäitur

Anne

Böckler

(buroo.bockler@taitur.net)

Ärakuulamine

10.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada võlgniku V.H.

suhtes esitatud nõuded, mis kuuluvad

ümberkujundamisele võlgade ümberkujundamiskava alusel järgmiselt:



Julianus Inkasso OÜ 5016,97 eurot, millest 4853,58 eurot on põhivõlgnevus ja 163,39

eurot kõrvalnõuded;



Aktiva Finance Group OÜ 34 974,41 eurot (3 nõuet), millest 26 790,65 eurot on

põhivõlgnevused ja 7449,33 eurot kõrvalnõuded;



Bondora AS 3954,99 eurot, millest 3830,50 eurot on põhivõlgnevus ja 124,49 eurot

kõrvalnõuded;



Hoovi Rental OÜ 1842 eurot, millest 878,50 eurot on põhivõlgnevus ja 963,50 eurot

kõrvalnõuded;



Assetsi Äriteenused OÜ 1790,25 eurot, millest 1044,39 eurot on põhivõlgnevus ja

745,86 eurot kõrvalnõuded;



B2 Impact OÜ 1562,48 eurot, millest 514,26 eurot on põhivõlgnevus ja 1048,22 eurot

kõrvalnõuded;



Kohtutäitur Oksana Kutšmei 1704,16 eurot (3 täiteasja), mis on kohtutäituri tasu.



Kohtutäitur Anne Böckler 780,80 eurot, mis on kohtutäituri tasu.

2. Kinnitada V.H. suhtes võlgade ümberkujundamiskava kõigi võlausaldajate nõuete

osas alljärgnevatel tingimustel:

Võlausalda

ja

Kohustuste

kogusumm

a/põhisum

ma/kõrvaln

õuded

Kohustus

e

tasumise

sagedus

Kohustuse

täitmise tähtaja

pikendamise

periood kuudes/

kuupäev, millest

alates hakatakse

makseid

teostama

Kohust. osa-

maksete arv/

suurus EUR

Kohustuste

täitmise

summa

kokku

EUR

Kohustuse

täitmise

ulatus %-des

/ põhinõude

täitmise

ulatus %-des

Julianus

Inkasso

OÜ

5016,97/

4853,58/

163,39

1x

kuus/1

1. kp

61/11.02.2026-

11.01.2031

1/24,96

(tasutud)

59/68,34

1/68,52

4125,54

82/85

Aktiva

Finance

Group OÜ

974,41/26

790,65/744

9,33

1x

kuus/1

1. kp

61/11.02.2026-

11.01.2031

1/1333,08

(tasutud)

59/357,32

1/357,09

22 772,05

65/85

Bondora

AS

3954,99/38

30,50/124,

1x

kuus/1

1. kp

61/11.02.2026-

11.01.2031

1/215,70

(tasutud)

59/50,67

1/50,69

3255,92

82/85

Hoovi

Rental OÜ

1842/87

8,50/963

,50

1x

kuus/1

1. kp

37/11.02.2026-

11.01.2029

1/76,50

(tasutud)

35/18,61

1/18,88

746,73

29/85

Assetsi

Äriteenuse

d OÜ

1790,25/10

44,39/745,

1x kuus/

11. kp

61/11.02.2026-

11.01.2031

1/79,20

(tasutud)

59/16,09

1/15,88

1044,39

58/100

B2 Impact

OÜ

1562,48/51

4,26/1048,

1x kuus/

11. kp

37/11.02.2026-

11.01.2029

1/56,61

(tasutud)

35/10,57

1/10,56

437,12

28/85

Kohtutäitu

r Oksana

Kutšmei

1704,16/17

04,16/0

1x

kuus/1

1. kp

61/11.02.2026-

11.01.2031

1/65,40

(tasutud)

59/15,85

1/15,68

1016,23

59/85

Kohtutäitu

r

Anne

Böckler

780,80/780

,80/0

1x

kuus/1

1. kp

61/11.02.2026-

11.01.2031

1/22,29

(tasutud)

59/10,32

1/9,09

640,26

82/85

Kokku

626,06/40

396,84/11

229,22

34 038,24

3. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

4. Kohustada V.H.-d esitama kaks korda aastas 01. augustiks ja 01. veebruariks

usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta.

Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule 01. augustiks 2026. Viimane aruanne

tuleb esitada usaldusisikule 01 veebruariks2031.a. Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud

aruanded edastada ka kohtule teadmiseks.

Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande

saamist võlgnikult) 20. veebruariks 2031.a esitada kohtule aruanne.

5. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule.

Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni

avaldamisega.

6. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaostus

1. Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

2. Määrata usaldusisiku Tiina Larveni tasuks 595 eurot (km-ta). Usaldusisiku tasu 450 eurot

tuleb välja maksta V.H. poolt tasutud ettemaksust.

3. Mõista V.H.-lt usaldusisiku Tiina Larveni kasuks välja 145 eurot.

4. Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta MURUSSAARE CONSULTING OÜ

arveldusarvele nr EE551010220301957224.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib

võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja

võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas

sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib

määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11).

Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

1. V.H. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt soovib võlgnik võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik on lahutatud (abielu aeg

xxxxxxxxxx-xxxxxxx). Võlgnikul on üks alaealine laps. Võlgnik töötabxxxxxx

Südamekodus õena ja tema igakuine palk on 2000 eurot kuus. Võlgnik saab lapsele

elatist 135 eurot kuus, lapsetoetust 80 eurot ning tema poeg aitab igakuiselt 250 euroga.

Muu vara puudub.Võlgniku igakuised kulud on 2765 eurot. Võlgnikul on kohustusi

kokku 54 505,22 eurot. Võlgnik on käendajaks Axxxxx Lxxxxxxxxx, käendatav summa

on 4200 eurot. Võlgnik selgitas, et makseraskused tekkisid abielu lõppemise tagajärjel.

Võlgnik pidi üksi kasvatama kahte last ning sai tehtud valesid otsuseid. Võlad tekkisid

kui võlgnik jäi ilma tööst ja kodust. Tekkisid kulud üürikorterisse elama minnes.

Võlgnik tegeles vahepeal toitlustusfirmaga, mille tegevus ebaõnnestus. Võlgnik oli

võetud laene kasutanud ettevõtte kulude eest tasumiseks. Võlgnik on suuteline kava

alusel tegema makseid 700 eurot kuus.

2. 28.02.2025.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks

Tiina Larveni.

3. Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi

kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 51 598,57 eurot. Võlgniku

sissetulekuks on töötasu 1732 eurot, auto kompensatsioon 335 eurot, peretoetus 80

eurot ja elatis 135 eurot, kõik kokku 2282 eurot. Muu vara puudub. Võlgnik kinkis

29.01.2025.a 2/8 maja osast (tehingu väärtus 20 000 eurot) xxxxxxxxxxxx oma pojale.

22.12.2023 võõrandas võlgnik sõiduauto 5400 euro eest VDVV Grupp OÜ-le.

Võlgnikul on kaks käendust, millega tagatakse AxxxxxxLxxxxxxx laenu ning võlgniku

endise ettevõtte VxxxxxxxOÜ laenu (solidaarvõlgnikud Axxxxx Lxxxxxxx, Txxxx

Txxxx). Võlgniku igakuised kulud on 1657 eurot ning ta saaks kava alusel teha makseid

625 euro ulatuses. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte

maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.

4. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade

ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade

ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et tema sissetulek sõltub tehtud töötundidest.

Kaasomandi osa kinnisvarast kinkimine oli seotud sellega, et võlgnik ei saanud enam

kohtutäituri nõuetega hakkama ja pidi otsima väljapääsu. Axxxxx Lxxxxxxx on seni

oma kohustusi täitnud. Vxxxxxx OÜ on müüdud 2024.a juunis uuele omanikule.

Võlgnik ei tea, kas nad täidavad oma kohustusi, sest tal puudub nendega kokkupuude.

05.05.2025 on kohtuistung tolles asjas ja võlgnik on arvestanud, et see käendus

võidakse temalt välja mõista. Võlgnik tulevikku ei tea, aga tal on olemas töö ja kui palk

samaks jääb, siis ta saab hakkama kava täitmisega.

5. Kohus määras 14.04.2025 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 975 eurot, mille võlgnik on

tasunud.

6. 06.05.2025.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas

menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja

kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.

7. Usaldusisik esitas 05.08.2025 ümberkujundamiskava. Kavaga täidab võlgnik kõik

põhinõuded 100 % ja kõrvalnõuded 50% 55 kuu jooksul. Võlgnik saab iga kuu maksta

625 eurot. Usaldusisik märkis, et Julianus Inkasso OÜ (Rediem Capital AB nõue) ja

Aktiva Finance Group OÜ (Placet Group OÜ nõue) ei esitanud tõendeid

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, mistõttu arvestas usaldusisik

need nõuded ümber. Aktiva Finance Group OÜ teine nõue (samuti Placet Group OÜ)

nõue oli usaldusisikule ebaselge, võlausaldaja keeldus dokumente esitamast ning

usaldusisik hindas nõude suuruseks 0 eurot.

8. Kohus andis usaldusisikule teada, et viimasel ajal kujunenud õigusliku olukorra

tulemusel on langenud ära vajadus hinnata jõustunud kohtulahendite puhul

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus palus koostada uus kava.

9. 19.12.2025 esitas usaldusisik uue kava. Muutunud nõuete tulemusel kuulub

ümberkujundamisele eelmise kavaga võrreldes suurem summa. Kavaga täidab võlgnik

kõik põhinõuded 85% ulatuses ning kõrvalnõudeid on vähendatud 100%. Assetsi

Äriteenused OÜ põhinõue täidetakse 100% ulatuses, sest tegemist ei olnud

krediidilepinguga. Kõikide nõuete osas kavas märgitud esimene osamakse on võlgniku

poolt september-november esialgse kava järgi tasutud summa, mis loetakse käesoleva

kava makseks. Võlgniku töötasuks on 1732 eurot ning ta saaks kava alusel maksta 550

eurot kuni 5 aastaga. Menetlusökonoomia alusel on igakuiseks makseks arvestatud 10

eurot, seega täidetakse Hoovi Rental OÜ ja B2 Impact OÜ nõuded kolme aastaga.

Kokku tasub võlgnik võlausaldajatele 34 038,24 eurot. Usaldusisiku sõnul saaksid

võlausaldajate nõuded võlgade ümberkujundamise menetluses rohkem tasutud kui

pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses on võimalik pöörata tagasi kinnistu

kinkeleping pojale. Vara realiseerimise hinnaks notari hinnangul on 20 000 eurot.

Võlgniku sissetulek, millele saaks sissenõuet pöörata on töötasu 1732 eurot kuus,

millest saab arestida ühe ülalpeetava korral 475 eurot kuus. 12 kuu jooksul koguneks

pankrotivarasse 5700 eurot ning kohustustest vabastamise jooksul 8550 eurot. Kokku

koguneks pankrotivarasse 34 250 eurot, millest arvestatakse maha pankrotimenetluse

kulud. Võlausaldajatele maksmiseks jääks umbes 32 000 eurot, mis on 6% vähem kui

võlausaldajad saaksid käesoleva menetluse tulemusena.

10. Kavaga nõustus Bondora AS. B2 Impact OÜ ja kohtutäitur Anne Böckler ei esitanud

seisukohta ja ta loetakse kavaga vaikimisi nõustunuks. Hoovi Rental OÜ ja kohtutäitur

Oksana Kutšmei sõnul on põhinõuded kavas valesti märgitud, muid vastuväiteid nad ei

esitanud. Usaldusisik muutis kavas nende nõuded õigeks. Assetsi Äriteenused OÜ

polnud kavaga nõus, sest ta ei saa isegi põhinõuet, kuigi ta on pidanud põhinõudelt

tasuma käibemaksu, tööjõukulud ja töötasu maksud. Usaldusisik muutis kavas

võlausaldaja nõude täitmist ning võlgnik tasub võlausaldajale kogu põhinõude, kuna

tegemist ei olnud krediidilepingust tuleneva nõudega vaid reaalse teenuse arvega.

11. Kavale esitasid vastuväite Julianus Inkasso OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ, kes

polnud nõus sellega, et kavas rahuldatakse nõuded eeldatavalt vaid 64-82%.

Võlausaldajate hinnangul on kava täitmise tähtaeg 5 aastat liiga pikk ja põhjendamatu,

sest võlgnik saaks täiendavalt lisaks laenu n.ö tasuta. Samuti väitsid võlausaldajad, et

kinnisasja müügi vältimine ei saa olla ainsaks põhjuseks ümberkujundamiskava

kinnitamiseks. Võlausaldajad viitasid ka sellele, et võlgade ümberkujundamise

menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse

üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade

ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega,

milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses.

Usaldusisik ei nõustunud vastuväidetega. 5 aastane kava täitmise aeg on kohtupraktikas

tavapärane. Võlgniku peamine eesmärk on oma võlaprobleemid lahendada ning võlgade

ümberkujundamise ainus põhjendus ei ole kinnisvara müügi vältimine. Võlausaldajate

huve käesoleva menetlusega ei kahjustata, sest pankrotimenetluses saaksid

võlausaldajad kätte vähem kui nad kava alusel saaksid.

12. Usaldusisik edastas kohtule võlausaldajatele saadetud kirjad ning võlausaldajate

seisukohad kava osas ja võlausaldajate esitatud dokumendid nõuete kohta.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada

ümberkujundamiskava.

I Nõuete kindlaks määramine

13. FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite

alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse

korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

14. Võlgnik ja 3 võlausaldajat (Bondora AS, B2 Impact OÜ, kohtutäitur Anne Böckler,

Assetsi Äriteenused OÜ) ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Hoovi Rental

OÜ ning kohtutäitur Oksana Kutšmei teatasid usaldusisikule, et nende nõue on kavas

valesti märgitud. Usaldusisik parandas nõude suurused vastavalt võlausaldajate kirjale.

Seega puuduvad ka neil vastuväited nõuete suuruste osas.

15. Kohus leiab, et kõigi võlausaldajate nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt

ümberkujundamiskavas märgitule (vt resolutsiooni p 1). Tarbijakrediidilahenditest

tulenevate nõuete osas on olemas jõustunud kohtulahendid. Kohus on seisukohal, et

selliste nõuete osas ei saa usaldusisik ega ka kohus nõudeid uuesti üle vaadata, sh

hindama vastutustundliku laenamise põhimõtet Lahenditest tulenevad nõuded tuleb

kinnitada selliselt nagu lahendiga on need välja mõistetud. Tarbijakrediidilepingutest

tulenevate nõuete osas, mille aluseks ei ole jõustunud kohtulahend, on usaldusisik

teostanud vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrolli. Kohus analüüsis ka ise

võlgniku pangakontosid. Kohus leiab, et usaldusisiku hinnang on olnud õige ja piisav.

Ükski võlausaldaja nõuete suurustele, sh ümberarvestatud nõuetele vastuväiteid ei

esitanud. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks vastutustundliku laenamise põhimõtet

detailsemalt käsitleda.

II Ümberkujundamiskava kinnitamine

16. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid

kokku 51 626,06 eurot.

FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja

ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

Antud juhul on kavale vastu vaielnud 2 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 34 475,04

eurot. Ülejäänud 5 võlausaldajat ei ole kavale vastuväiteid esitanud. Kavaga nõustunud

võlausaldajate nõudeid on kokku 17 151,02 eurot. Kuna vastuväite esitanud

võlausaldajate nõuded on üle poole koguvõlgnevusest, siis pole võimalik kava kinnitada

FIMS § 26 lg 1 ega 2 järgi.

17. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt

FIMS § 26 lg-st 3 ja 4.

FIMS § 26 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega

võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust

väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul:

1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes

põhjendatud;

2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on

mõjuv põhjus.

FIMS § 26 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja

õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik

rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes

ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga.

Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et

pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga,

võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest

isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust

ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära

ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.

18. Kohus leiab, et nimetatud sätetest tulenevad eeldused on täidetud. Võlgade

ümberkujundamine on poolte õigustatud huve kaaludes põhjendatud ning vajalik.

Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega.

Võlgnik on taotlenud kõikide kõrvalnõuete vähendamist 100% ning põhinõuete 85%

ulatuses (v.a Assetsi Äriteenused OÜ 100%) osadena tasumist ja kohustuste täitmise

tähtaja pikendamist.

19. Vastuväite esitas Assetsi Äriteenused OÜ, kes polnud kavaga nõus põhjusel, et ta ei saa

kätte isegi põhinõuet. Põhinõudelt on ta pidanud tasuma nii käibemaksu riigile, kui ka

töötasud ja töötasu maksud. Usaldusisik oli nõus sellega, et võlgnik tasub Assetsi

Äriteenused OÜ põhinõude võrreldes teistega 100% ulatuses, kuna tegemist ei olnud

krediidilepingust tuleneva nõudega, vaid arvega teenuse osutamise eest. Usaldusisik

muutis kava põhinõude suuruse osas. Kohus leiab, et see on põhjendatud ning sellega ei

kohelda teisi võlausaldajaid oluliselt halvemini. Ükski võlausaldajatest sellele

vastuväiteid ei esitanud. Seetõttu jätab kohus Assetsi Äriteenused OÜ vastuväited

arvestamata. Kohus märgib mh, et kõrvalnõuete vähendamist ei peeta võlausaldaja

halvemaks kohtlemiseks ning see ei saaks ka olla aluseks kava kinnitamata jätmiseks.

20. Vastuväite esitasid Julianus Inkasso OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ, kes polnud

kavaga nõus, sest kava tähtaeg oli liiga pikk ning et kinnisasja müügi vältimine ei saa

olla ainsaks põhjuseks ümberkujundamiskava kinnitamiseks.

Esmalt märgib kohus, et võlgnikule tegelikkuses enam kinnisvara ei kuulu, mistõttu on

asjakohatu võlausaldajate etteheide nagu oleks menetluse eesmärk kinnistu müügi

vältimine. Kohus möönab, et võlgnik on mitte kaua enne avalduse esitamist

võõrandanud talle kuulunud 2/8 suuruse osa kinnistust. Võlausaldajate arvamus, et

nimetatud osa tuleks võõrandada tähendab käesolevalt seda, et nimetaud kinnistu osa

tuleb võlgniku vara hulka tagasi võita, mis on võimalik vaid pankrotimenetluses ja toon

endaga kaasa (kohtu)menetluskulusid. Seega ei ole tegemist lihtsalt realiseeritava

varaga, millest oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees.

21. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi

kaaludes põhjendatud. FIMS § 24 lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel

hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada

vastuväite esitanud võlausaldaja nõudeid pankrotimenetluses, võrreldes

ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga.

Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et

pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga.

Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise

võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Seejuures

arvestab kohus muu hulgas, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima

oma vara võlgade katteks, samuti võimalusi võlgniku vara tagasivõitmise või muul

viisil tagasinõudmise võimalusi.

22. Kui kohus kuulutaks välja võlgniku pankroti, oleks tal tõepoolest tagasivõidetav vara:

2/8 kaasomandi osa kinnistust, mille ta kinkis pojale. Notariaalses lepingus hinnati osa

väärtuseks 20 000 eurot. Võlgniku sissetulekuks on 1732 eurot ja tema ülalpidamisel on

1 alaealine laps. Parimal juhul on võimalik kaasomandi osa eest saada 20 000 eurot,

kuid reaalselt on summa ilmselt väiksem, kuna ostuhuvi nii väiksele kaasomandi osale

üldjuhul on väike. Kuna võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav, on tema töötasust

võimalik arestida vaid 291,37 eurot. Pankrotivarasse tuleks 12 kuu jooksul seega

3496,44 eurot ja kohustustest vabastamise menetluse ajal 24 kuu jooksul 5244,66 eurot.

Seega koguneks pankrotivarasse optimistliku lähenemise korral kokku 28 741,10

eurot, millest tuleb maha arvata ka pankrotimenetluse kulud, sh kulud vara

tagasivõitmise nõude esitamisel ja menetlemisel. Võlausaldajad nõudeid oleks võimalik

täita eelduslikult umbes 23 000 eurot, kuid ilmselt veelgi väiksemas summas. Võlgade

ümberkujundamise menetluses on võlgnik valmis maksma võlausaldajatele kokku 34

038,24 eurot, mis on oluliselt rohkem kui pankroti ja kohustustest vabastamise

menetlustes. Poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes on võlgade ümberkujundamine

igal juhul mõistlikum kui pankrotimenetlus, sest võlgnik vabaneb kohustustest ja tal

taastub maksevõime ning võlausaldajad saavad võlgnevuse tagasi suuremas ulatuses kui

pankrotimenetluse korral. Kava koostamisel on kohtu hinnangul piisavalt arvestatud

võlausaldajate õigustatud huvidega.

23. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Julianus Inkasso OÜ ja Aktiva Finance

Group OÜ üldine vastuväide kinnistu müügi vältimise osas ei ole aluseks kava

kinnitamata jätmiseks ning kinnistu müügi vältimine ei sea võlausaldajaid mingilgi

viisil halvemasse olukorda kui nad on käesolevas menetluses.

24. Kohus märgib, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata

teistele. Assetsi Äriteenused OÜ põhinõue täidetakse küll täies ulatuses võrreldes teiste

võlausaldajatega, kuid tegemist on ainukese nõudega, mis ei tulene krediidilepingust.

Kohtu hinnangul on praegusel juhul sellise erisuse tegemine õigustatud. Võlgade

ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud

makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on

koostatud just võlgniku maksevõimest lähtuvalt ning kui võlausaldajad saavad ka 15%

ulatuses põhinõude vähendamise korral kätte oluliselt rohkem kui pankrotimenetluse

korral, siis on kohtu hinnangul põhinõude vähendamine 15% ulatuses mõistlik ning

põhjendatud. Ükski vastuväite esitanud võlausaldajatest ei ole tegelikult esitanud

sisulist võrdlust mõne muu menetlusega, milles neil oleks võimalik võlgnevusest

rohkem tagasi saada kui käesolevas menetluses või et pankrotimenetlus oleks neile

mingil viisil kasulikum ja kõigi huve rohkem arvestav. Kavas märgitud meetmete

kasutamisele ei sea seadus piiranguid. Ka põhinõude vähendamine võib olla

võlausaldaja huvides nagu seda on käesoleval juhul, sest pankrotimenetluse korral ei

saaks võlausaldajad tagasi nii palju raha.

25. Samuti leiab kohus, et 60 kuud (kavas märgitud 61 kuud, kuid 1 kuu on täidetud juba)

on kava täitmiseks põhjendatud aeg. Tegemist on tavapärase kava täitmise ajaga ega ole

liialt pikk aeg. Võlausaldajad saavad suures osas oma põhinõuded tagasi ja võlgnikule

võimaldatakse mõistliku aja jooksul võlgadest vabaneda ja maksevõime taastada.

Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks ei ole ilmtingimata kõigi võlgnevuste täitmine

kogusummas, vaid võimaldada võlgnikule jõukohane kohustuste täitmise viis mõistliku

aja jooksul. Kohtu hinnangul on kavaga seda tehtud. Võlgniku suhtes on seadusandjad

ette näinud meetmed, mida rakendades on võlgnikul võimalik saada tagasi oma

maksejõu, st makseraskus ei muutuks maksejõuetuseks. Selliste meetmete rakendamisel

ei pruugigi võlausaldajad saada tagasi 100% enda nõuetest, kuid saavad kindlasti

rohkem kui nad saaksid pankrotimenetluse läbi. Oluline on võlgade ümberkujundamisel

see, et kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt mitte see, et kõik võlausaldajad või

mõni neist saaksid kindlasti enda nõuded täidetuks 100% ulatuses. Kohtu hinnangul

koheldakse võlausaldajaid võrdselt ning põhjendatud ei ole praegusel juhul pikendada

kava täitmist üle 5 aasta või lühendada seda. Kava täitmise aja lühendamise korral ei

suudaks võlgnik kava alusel makseid teha.

26. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade

ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on 1732

eurot kuus. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta

võlausaldaja nõuete täitmiseks 550 eurot. Võlgnik on maksnud usaldusisiku tasu

ettemaksu kolmes osamakses, mis näitas võlgniku maksevõimet ja -tahet. Arvestades

võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas

ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et

võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid

püsikulusid ning ülalpidada oma alaealist last. Samuti tuleks arvestada Eesti riigis

suureneva maksukoormusega ja üleüldiste hinnatõusudega. Kohus leiab, et igakuiselt

võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade

ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine.

Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik

kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate

kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda.

27. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 3 ja 4 eeldused on täidetud ning

kohus kinnitab ümberkujundamiskava.

28. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma

usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed

juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel

taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on

need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava.

Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-

des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.

29. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st

35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta

möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud

tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta,

kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise

menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult

küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal.

Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kaks korda aastas- 01

augustiks ja 01. veebruariks, millest viimane 01.veebruariks 2031.a. Usaldusisikul tuleb

kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava

täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast

viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 20. 02.2031.a.

Menetluskulude jaotus

30. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning

võlausaldajate kulud nende endi kanda.

31. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik

palus määrata enda tasuks 595 eurot (7h x 85€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on

tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses.

32. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses

usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses

kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise

menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku

tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on

summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule

vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel

on kuutasu alammääraks 886 eurot.

Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava

kinnitamiseni on 177,20 eurot.

33. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 595 eurot. Kohus on seisukohal, et

taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud ja vajalikud.

Usaldusisiku ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastavuses usaldusisiku poolt

tehtud toimingutega.

Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 85 eurot on põhjendatud

ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning

ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.

34. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 595 eurot, mis tuleb

usaldusisikule tasuda osaliselt võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust.

Ettemaksus on veel 450 eurot, mistõttu 450 eurot ületav osa tuleb maksta võlgnikul.

Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo

pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik