2-25-10904/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 27. jaanuar 2026

Tartu kohtumaja (Kalevi tn 1, 51010, Tartu, e-

post tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja nr

2-25-10904

Tsiviilasi

Luminor Bank AS hagi U.K vastu 1278 euro

23 sendi suuruse põhinõude ja kõrvalnõuete

saamiseks

Hagi hind

1510 eurot 37 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Luminor Bank AS

(registrikood

11315936), lepinguline esindaja Madis Meristo

(e-post XXX)

Kostja U.K (isikukood XXX, elukoht XXX,

XXX, e-post XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Luminor Bank AS 08.07.2025 hagi U.K vastu osaliselt. Jätta hagi

rahuldamata järgmistes osades:

1.1. jätta rahuldamata Luminor Bank AS esmane nõue mõista U.K-lt välja 41 eurot

11 senti, mis on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt (1278 eurot 23 senti) perioodil

25.03.2025–08.07.2025;

1.2. jätta rahuldamata Luminor Bank AS esmane nõue mõista U.K-lt välja VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras edasiulatuv viivis põhivõlalt (1278 eurot

23 senti) alates 09.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte

suuremas ulatuses kui põhivõlg.

2. Mõista U.K-lt Luminor Bank AS kasuks välja 1339 eurot 52 senti, millest 699 eurot

85 senti on põhivõlg, 578 eurot 38 senti intressivõlg ja võimalikud muud tasud

(kokku 1278,3) ning 61 eurot 29 senti krediidilimiiti ületav intress.

3. Rahuldada alternatiivne nõue ning mõista U.K-lt Luminor Bank AS kasuks välja 22

eurot 51 senti, mis on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks

muutunud viivis põhivõlalt (699 eurot 85 senti) perioodil 25.03.2025–08.07.2025.

4. Rahuldada alternatiivne nõue ning mõista U.K-lt Luminor Bank AS kasuks välja

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras edasiulatuv viivis põhivõlalt (699

eurot 85 senti) alates 09.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas

ulatuses kui põhivõlg (699 eurot 85 senti).

5. Jätta menetluskuludest 95% U.K kanda ja 5% Luminor Bank AS kanda.

6. Mõista U.K-lt Luminor Bank AS kasuks välja menetluskulud 299 eurot 25 senti ning

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (299 eurot 25

senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada

tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Luminor Bank AS (hageja) esitas 08.07.2025 hagi U.K (kostja) vastu, milles palus kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhinõude 1278 eurot 23 senti, intressi 61 eurot 29 senti,

sissenõutavaks muutunud viivise 41 eurot 11 senti ja seadusjärgse viivise alates hagi

esitamisest kuni kohustuse täitmiseni tulenevalt poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidi lepingust

VÕS § 402 mõttes. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja

kasuks menetluskuludena välja riigilõiv 315 eurot ja seadusjärgne viivis sellelt.

1.1. Hagiavalduse ning selle 08.07.2025 ja 16.01.2026 täienduste kohaselt sõlmisid hageja

õiguseellane Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (õigusjärglane Nordea Bank Abp Eesti

filiaal) (hageja õiguseellane) ja kostja 12.11.2008 Nordea Must krediitkaardi lepingu (dtl 112)

(leping), mille järgi sai kostja krediiti 1278 eurot 23 senti fikseeritud intressiga 15% aastas.

Lepingut ja krediitkaarte muudeti kolmel korral seoses hageja pakutavate krediiditoodetega:



pooled sõlmisid 24.04.2018 krediitkaardi lepingu Mastercard Credit, krediidilimiit jäi

samaks, intress ja krediidikulukuse määr olid 20%.



pooled asendasid senise krediitkaardi 19.10.2020 Visa Classic kaardiga, krediidilimiit

jäi samaks, intressimäär 20%, krediidikulukuse määr 23,54%, kuutasu 1 euro 50 senti.



pooled asendasid senise krediitkaardi 30.11.2022 Luminor Black kaardiga,

krediidilimiit jäi samaks, intressimäär 18%, krediidikulukuse määr 25,61%, kuutasuks

5 eurot 50 senti.



pooled asendasid senise krediitkaardi 19.10.2020 Visa Classic kaardiga, krediidilimiit

jäi samaks, intressimäär 20%, krediidikulukuse määr 23,54%, kuutasu 1 euro 50 senti.

Hageja leiab, et lepingud on sõlmitud kehtivalt, sest ühegi krediitkaardi puhul ei ületanud

krediidikulukuse määr kolmekordset eraisikutele antud tarbimislaenude keskmist krediidi

kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 mõttes. Hageja leiab, et ta järgis lepingute sõlmimisel ja

muutmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kontrollis VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes

kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega.

1.2. Hageja õiguseellane kontrollis kostja krediidivõimelisust 12.11.2008 lepingu sõlmimisel

hinnates kostja regulaarse sissetuleku suurust, muid kohustusi ja kostja maksekäitumist.

Hageja tutvus mh kostja arvelduskonto väljavõtte (dtl 113–126) ja Krediidiinfo

andmebaasiga, mille kohaselt puudusid kostjal kehtivad maksehäired (dtl 128). Kuna kostja

oli hageja õiguseellase klient, oli tal ülevaade kostja arveldustest ja maksekäitumisest. Kostja

igakuine netosissetulek oli 16 000 Eesti krooni ning kohustused 1870 Eesti krooni. Hageja ei

kontrollinud kostja krediidivõimelisust uuesti lepingu muutmisel ja krediitkaartide

vahetamisel. Hageja ei pidanud kostja krediidivõimelisust uuesti kontrollima, sest

krediidilimiit jäi samaks ning ülemmäär ei muutunud VÕS § 4034 lg 9 mõttes seega

märkimisväärselt.

Kostja rikkus lepingut, kui jättis alates 07.12.2023 intressi katmiseks piisavad tagasimaksed

tasumata (dtl 89). Kostja rikkus lepingut kuna ta ei tasunud intressi katmiseks piisavaid

makseid kümne kuu jooksul ning oli sellega viivituses kolme järjestikuse maksega. Hageja

andis 24.01.2025 kostjale VÕS § 416 lg 1 mõttes võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja

ning hoiatas kostjat (dtl 93–94), et kui kostja võlgnevust ei tasu, ütleb hageja lepingu

24.03.2025 üles. Kuna kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 24.03.2025

lepingu üles.

Hageja palub kostjalt hagiavalduse ning selle 08.07.2025 ja 16.01.2026 täienduste kohaselt

välja mõista:



1278 eurot 23 senti, millest põhivõlg on 699 eurot 85 senti ning 578 eurot 38 senti

intressivõlg ja võimalikud muud tasud



61 eurot 29 senti krediidilimiiti ületav intress (dtl 159–161)



sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 25.03.2025–08.07.2025 (dtl 97, 252)

o

41 eurot 11 senti arvutatuna põhivõlalt 1278 eurot 23 senti või alternatiivselt

o

22 eurot 51 senti arvutatuna põhivõlalt 699 eurot 85 senti



edasiulatuv seadusjärgne viivis alates 09.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid

kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg

o

edasiulatuv seadusjärgne viivis põhivõlalt 1278 eurot 23 senti või

alternatiivselt

o

edasiulatuv seadusjärgne viivis põhivõlalt 699 eurot 85 senti

2. Tartu Maakohus võttis 09.10.2025 määrusega hagi menetlusse. Kohus andis kostjale hagile

vastamiseks tähtaja 21 päeva. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määruse TsMS § 3111 lg 5 kohaselt kätte 14.10.2025 e-posti teel, kui kostja saatis enda e-posti

aadressilt kohtule kättesaamiskinnituse (dtl 143). Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik

vastus hiljemalt 04.11.2025. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud. Hageja taotles

hagiavalduses, et hagi rahuldataks TsMS § 407 lg-t 1–3 kohaselt tagaseljaotsusega, kui kostja

kohtu määratud tähtajaks kohtule ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja

on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud

ning tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus leiab, et

tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes

tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega

põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 lg 1 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati

menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise

määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise

tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta

menetluskulud kostja kanda. Kohus on kontrollinud krediidikulukuse määra ülempiiri ja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (dtl 107–109, 152–223).

5. Kohus rahuldab tagaseljaotsusega hageja „põhinõude“ (põhivõlg ning intressivõlg ja muud

võimalikud tasud) ja 61 eurot 29 sendi suuruse intressi osas. Kohus jätab rahuldamata hageja

esmase sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivisenõude ning rahuldab hageja

alternatiivse viivisenõude arvestatuna põhivõlalt 699 eurot 85 senti ning märgib seda ka

otsuse resolutsioonis (RKTo 09.06.2021, 2-18-2243/179, p 25). Kohus teeb osas, milles hagi

rahuldatakse tagaseljaotsusega, otsuse TsMS § 444 lg 3 järgi kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus käsitleb järgnevalt hageja sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuvat viivisenõuet.

6. Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva viivisenõude alternatiivselt

sellisel, et esmases nõudes on palutud viivist arvutada 1278 euro 23 sendi suuruselt nõudelt

ning alternatiivses nõudes arvutatuna põhivõlalt 699 eurot 85 senti. Kohus leiab, et hageja

esmased viivisenõuded tuleb jätta rahuldamata ning rahuldada alternatiivsed viivisenõuded.

6.1. Kohus palus hagejal 12.01.2026 selgitada nõude kujunemist ning seda, millest koosneb

1278 euro 23 sendi suurune nõue (dtl 145). Hageja selgitas, et sellest summast 699 eurot 85

senti on põhivõlg. Nimelt oli kostja 01.12.2023 seisuga kasutusse võtnud krediiti 749 euro 28

sendi ulatuses ning teinud 01.12.2023–11.06.2023 tagasimakseid, millest 49 eurot 43 senti

arvutati põhivõla katteks. Seega on põhivõlg 699 eurot 85 senti (749,28 – 49,43) (dtl 149–

152). Hageja seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt moodustavad ülejäänu 1278 euro 23 sendi

suurusest nõudest intress ja teenustasud 578 eurot 38 senti (dtl 149–152).

6.2. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja esmane nõue, milles ta on palunud kostjalt

välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 25.03.2025–08.07.2025 (dtl 97,

252) 41 eurot 11 senti arvutatuna põhivõlalt 1278 eurot 23 senti. Kohus leiab, et rahuldamata

tuleb jätta ka hageja esmane nõue, milles ta on palunud kostjalt välja mõista edasiulatuv

seadusjärgne viivis põhivõlalt 1278 eurot 23 senti alates 09.07.2025 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg.

Kohus leiab, et hageja seisukohtadest, täpsustustest ja tõenditest nähtuvalt ei ole 1278 euro 23

sendi suurune nõue mitte põhivõlg, vaid nõue, milles sisaldub lisaks 699 euro 85 sendi

suurusele põhivõlale ka intress ja võimalikud muud teenustasud. Kohus leiab, et viivist ei saa

arvutada intressilt VÕS § 113 lg 6 kohaselt, mis sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda

intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral.

Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

6.3. Kohus lisab, et asjakohatu on hageja väide, et viivist saab nõuda kogu kasutusse antud

krediidisummalt (1278,23 eurot), sest Riigikohus on leidnud, et seadus ei keela arvutada

sissenõutavalt intressilt ja viiviselt intressi (RKTKo 03.06.2015, 3-2-1-175-14, p 16). Kohus

märgib, et esiteks on hageja esitanud viivisenõude mitte intressinõude ning teisalt on

Riigikohtu eesmärk olnud majanduslikult võimaldada refinantseerimislepingute sõlmimist

ning hiljem tunnustanud võimalust nõuda liitintressi, kuid see ei muuda VÕS § 113 lg 6

mõttes imperatiivset keeldu arvutada intressilt viivist.

6.4. Kuivõrd hageja seisukohtadest, täiendustest ja tõenditest võib järeldada, et kostja

põhivõlg oli 699 euro 85 senti, tuleb rahuldada hageja alternatiivsed sissenõutavaks muutunud

ja edasiulatuva viivise nõuded põhivõlalt 699 euro 85 senti. Hagejal on õigus nõuda kostjalt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 järgi viivist. Edasiulatuva

viivise nõue tuleb piirata põhivõla suurusega, nagu hageja on taotlenud.

7. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja

rahalise suuruse. Hageja on hagiavaldusega koos esitaud menetluskulude nimekirja (dtl 8),

milles on palunud menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv 315 eurot ning palunud

mõista kostjalt hageja kasuks TsMS § 177 lg 4 kohaselt välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse korral kostja seisukohta

menetluskuludele.

7.1. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise tõttu

poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab 95% menetluskuludest

kostja kanda ja 5% hageja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 315 eurot.

Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2

mõttes.

7.2. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt ka hageja taotluse mõista kostjalt hageja

kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivis alates

käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab

tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin