2-25-5074/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.01.2026.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-5074

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

N Ai hagi M A vastu elatise vähendamise nõudes

1182,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: N A (isikukood xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Andreas Lunden

Kostja: M A (isikukood xxxx)

Kostja seaduslik esindaja: I A (isikukood xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vladimir

Sadekov

Kohtueelistung 04.09.2025, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Harju Maakohtu 24.11.2022 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-22-10704

väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt:

2.1 Välja mõista N Ailt M A kasuks elatis alates 01.04.2025 kuni M A täisealiseks

saamiseni (s.o xxxx) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud

pool lapsetoetust 40 eurot).

2.2 Resolutsiooni p-s 2.1 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

01.04.2025 esitatud ja 08.04.2025 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on kohus tsiviilasjas nr 2-

22-10704 välja mõistnud 24.11.2022 N Ailt (hageja) välja alaealise tütre M A (kostja) kasuks

igakuise elatise summas 433,10 eurot alates 22.07.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni.

Miinimumist suurema summa väljamõistmise põhjus oli, et laps käib logopeedi juures ning

logopeedi arved on väga suured. Logopeedi kulu enam kostjal ei ole. Lisaks sai hageja peale 2-

22-10704 otsuse jõustumist teistkordseks isaks ning tal on teine laps L A, kelle huvid on vähem

kindlustatud ja kaitstud, kui kostja huvid. Hageja on töötu ja töötukassa arvel. Hageja otsib tööd

ning samaaegselt peab üleval pidama ennast ja 2 last, üks kellest nõuab elatist üle miinimumi.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada väljamõistetud elatist alates hagi esitamisest

miinimumsuuruseni.

Kostja vastus

Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Ei vasta tõele, et hageja on töötu ja töötukassas

arvel. Hageja on OÜ xxxx osanik. OÜ xxxx tegutseb aktiivselt ja rahvusvaheliselt. Hageja on

saanud sissetulekut OÜ-lt xxxx. Antud OÜ osanik on hageja vend D A, kuid tegelikult asub

antud OÜ hageja kontrolli all ning tegemist on tegutseva ettevõttega. Hageja on lõpetanud endale

töötasu arvestamist OÜ-s xxxx seoses eesmärgiga saada Töötukassalt toetusi. Hageja on ostnud

kinnistu enampakkumisest ostuhinnaga umbes 900 000 eurot. Hageja käib välismaal peaaegu

igakuiselt, mis kindlasti ei vasta hagiavalduses kirjeldatud majanduslikule olukorrale.

Kostja käib mitmetes huviringides 535 euro ulatuses (ujumine 65 eurot, tantsuring 35 eurot,

eelkool 75 eurot, repetiitor 300 eurot, Meistriklassid 60 eurot). Laps kasvab ning sellega

suurenevad ka lapse kulud vajadused ja ka kulutused.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni

31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks

282,31 eurot.

3. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps. Hageja on kohustatud tasuma

kostjale elatist igakuiselt summas 433,10 eurot tulenevalt Harju Maakohtu 24.11.2022

otsusest tsiviilasjas 2-22-10704 kuni kostja täisealiseks saamiseni (dtl 7-18). Käesolevas

tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist alates hagiavalduse esitamisest

miinimumsuuruseni. Hageja on hagiavalduses viidanud oma majanduslikule olukorrale,

teise lapse ülalpidamiskohustusele ning asjaolule, et hageja igakuised kulud ei ole enam

nii suured.

4. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised

maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis

nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise

otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki

pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla

seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund

on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras,

kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Elatise suuruse

muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi

asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust

muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks

olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas

ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta

ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada

asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-22-10704 kohtulahendi tegemisel.

5. Tsiviilasjas 2-22-10704 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja välja mõista hagejalt

lisaks tagasiulatuvale elatisele ka igakuise elatise summas 500 eurot kuus alates

hagiavalduse esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja vaidles esitatud

hagiavaldusele vastu leides, et kostja kulud on ülemäärased ja tõendamata ning osa

kuluartikleid on põhjendamatud ning hageja on kostjale ülalpidamist andnud ja on nõus

edaspidi tasuma elatist seadusjärgses määras. Kohus luges lapse põhjendatud kulutuste

suuruseks 926,20 eurot kuus (millest arvestas maha lastetoetuse, misjärel jäi vanematel

kanda lapse kulusid täiendavalt 866,20 euro ulatuses, mis kummagi vanema kohta oli

433,10 eurot). Samuti luges kohus lapse isa majandusliku seisukorra piisavaks elatise

tasumiseks. Seega saab kohus käesoleval juhul arvestada, et kostja igakuiste kulude

suurus 2022 aastal oli 926,20 eurot ning kostja oli 2022 aastal majanduslikult suuteline

elatist tasuma 433,10 euro ulatuses.

6. Hageja on hagiavalduses viidanud oma majanduslikule olukorrale. Iseenesest loeb kohus

tõendatuks, et hageja on olnud 2025 aasta esimeses pooles Töötukassas arvel (dtl 22-23)

ning saanud Töötukassalt ka toetust kuni 2025 juulini (dtl 162). Vaatamata nimetatud

asjaolule, ei ole kohtu hinnangul aga tõendamist leidnud, et hageja majanduslik olukord

oleks selline, mis annaks alust elatist vähendada. Hageja konto väljavõttest perioodist

01.03.2025 kuni 22.08.2025 (dtl 132-160) nähtuvad sularaha sissemaksed üle 6000 euro,

maksed kolmandatelt isikutelt üle 9000 euro (puuduvad tõendid, et tegu oleks olnud

laenuga), Töötukassa toetus kokku 2570,77 eurot ning Sotsiaalkindlustusametilt 660,82

eurot. Seega on olnud hageja 6 kuu sissetulek vähemalt 18 000 eurot, mis teeb

keskmiseks igakuiseks sissetulekuks vähemalt 3000 eurot. EMTA väljavõttest nähtuvalt

on juulis ja augustis 2025 saanud hageja ka töötasu xxxx OÜ-lt mõlema kuu eest 1050,64

eurot (dtl 161). Lisaks on tõendamist leidnud, et hageja on xxxx OÜ juhatuse liige ja

osanik ning vastavalt äriregistri andmetele on xxxx OÜ 2025 III kvartalis maksutav käive

olnud 472 719 eurot (dtl 106-108). Kohtu hinnangul on hagejal seega võimalus tulu

teenida ka seoses nimetatud äriühinguga. Samuti märgib kohus, et menetluses puuduvad

tõendid, et hagejal oleks igakuiselt sellises ulatuses väljaminekuid, mis välistaksid elatise

tasumise arvestades hageja sissetulekutega. Kohus asub seega seisukohale, et hageja

majandusliku olukorra tõttu ei ole alust elatist vähendada.

7. Hageja on viidanud menetluses oma teisele alaealisele ülalpeetavale. Kohus loeb

tõendatuks, et peale eelmise lahendi tegemist on hagejal sündinud uus laps (dtl 19-21).

Kohus on 04.09.2024 eelistungil hagejale selgitanud, et hagejal tuleb välja tuua kulud

seoses teise ülalpeetavaga ning esitada tõendid nende kulude kandmise kohta (dtl 125-

126; 00:08:46). 24.09.2025 esitatud dokumendis on hageja välja toonud järgnevad kulud

seoses teise ülalpeetavaga: mähkmed 40-50 eurot, lasteaed 80 eurot; ujumine 120 eurot,

söök 200 eurot, riided ja muud esmatarbekaubad 100 eurot. Ühtegi konkreetsest tõendit

kulude olemasolu ega kandmise kohta ei ole hageja aga kohtule esitanud. Samas

ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ja on eluliselt usutav, et alaealise igakuised kulud

vastavad vähemalt miinimumile. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et hageja igakuine

keskmine sissetulek on ca 3000 eurot, siis asub kohus seisukohale, et hageja on suuteline

ülalpidama mõlemat alaealist last ka juhul, kui kohus elatist kostja osas ei vähenda.

8. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema hinnangul on kostja igakuised kulud

võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga vähenenud. Kostja on aga märkinud, et tema

igakuised kulud on suuremad kui varem. 23.10.2024 dokumendis on kostja välja toonud

enda igakuisteks kuludeks kokku 1251 eurot, s.h ujumistrenn 75 eurot (lisandub

ujumisvarustus 120 eurot aastas), laulu- ja tantsuring 40 eurot (lisandub varustus 100

eurot), inglise keel 65 eurot (lisandub õppetarbed 35 eurot), lisa eesti keel 200-250 eurot;

huviring (meisterdamine) 60 eurot, riided 200 eurot, telefon 8 eurot, koolikulud

(taskuraha, teater) 25 eurot, meelelahutus (bassein, kino, etendus jne) 100 eurot,

mänguasjad 60 eurot, sünnipäevad 30 eurot, apteek (vitamiinid, ravimid) 25 eurot,

kommunaalkulud 227 eurot, elekter 34 eurot, internet, tv 32 eurot, kütus 20 eurot (dtl

175).

Kohus asub seisukohale, et kostja poolt märgitud kulusid ei saa pidada ebavajalikeks,

samas on väljatoodud kulud kohtu hinnangul osaliselt ülepaisutatud ja tõendamata.

Iseenesest saab igasuguseid treeninguid ja huviringe pidada lapse jaoks vajalikeks ja tema

arengu jaoks kasulikeks. Kohus loeb xxxx arvega tõendatuks hageja igakuise

ujumistrenni 75 euro ulatuses (dtl 176). Ujumisvarustuse osas ei ole kostja ühtegi tõendit

esitanud. Samas on eluliselt usutav, et ujumistrennis on teatud varustus vajalik (nt

ujumisprillid, ujumisriided), kuid kuna varustust ei ole vajalik igakuiselt osta, siis peab

kohus mõistlikuks kuluks 60 eurot aastas (s.o 5 eurot kuus). Laulu- ja tantsuringi osas on

kostja esitanud tõendina ühekordse makse summas 40 eurot (dtl 177-178). Kuigi

selgitusse on pandud lapse nimi, siis puuduvad muud tõendid, millest nähtuks, et antud

kulu on seotud just laulu- ja tantsuringiga või et kostja laulu- ja tantsuringis igakuiselt

üldse osaleks. Seega ei pea kohus kulu seoses nimetatud ringiga põhjendatuks. Inglise

keele osas on kostja esitanud üksnes üldinfo inglise keele kursuse maksumuse kohta (dtl

179), kuid puuduvad tõendid, et laps seal osaleks või et antud kulu kostja ema igakuiselt

kannaks. Seega ei ole nimetatud kulu põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud lisa eesti

keele tunnid ega ka meisterdamise huviringi kulu. Ühtegi tõendit nimetatud kulude

olemasolu ega kandmise kohta ei ole kostja esitanud. Kostja telefonikulu loeb kohus

tõendatuks ja mõistlikuks 8 eurot ulatuses (dtl 180-182). Kostja kommunaalkulud

summas 227 eurot on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kostja poolt esitatud tõendi

kohaselt on kostja elukoha 8 kuu keskmine kommunaalkulu olnud 216,30 eurot (dtl 183-

184). Nimetatud kulu tuleb aga jagada vähemalt kahe inimesega ning seega on

põhjendatud kommunaalkulu kostja osas 108,15 eurot. Elektrikulu osas on kostja esitatud

üksnes ühe maksekorralduse xxxx AS-le summas 65,65 eurot (dtl 185-186). Iseenesest

võib nimetatud suurusjärku lugeda eluliselt usutavaks, kuid ka elektri puhul tuleks antud

summa jagada kahega ning kostja osa moodustab sellest 32,83 eurot. Interneti ja TV

kulude osas on esitatud Elisa arve summas 31,38 eurot (dtl 186). Ka nimetatud kulu tuleb

jagada vähemalt kahega ning kostja osaks jääb seega 15,69 eurot. Kuigi riiete ja

jalanõude kulu saab pidada vajalikuks, siis on kohtu hinnangul 200 eurot nimetatule

ülepaisutatud. Kohus peab mõistlikuks kuluks 60 eurot arvestades kaupade tavapärast

maksumust ja kvaliteeti ning asjaolu, et kostja saab ka valida, millisest poest ja millise

hinnaga nimetatud tooteid osta. Arvestades, et kostja on kooliealine, siis on eluliselt

usutav ka teatud koolikulu olemasolu (s.h nt koolitarbed, raha kogumised, taskuraha)

ning 25 eurot on selleks igakuiselt mõistlik. Samuti ei saa ebamõistlikuks pidada

apteegikulu summas 25 eurot, kuna eluliselt on usutav vajadusel erinevate

külmetusravimite, valuvaigistite ja vitamiinide tarvitamine. Arvestades kostja vanusega ei

saa ka meelelahutuskulusid pidada ebavajalikuks. Samas tuleb kostja seaduslikul

esindajal arvestada, et võimaluste puudumisel ei saa suuri kulutusi teha ning

meelelahutus ei pea ka alati olema tasuline. Kohus peab mõistlikuks meelelahutuskuluks

kokku 100 eurot (s.h kostja poolt märgitud bassein, kino, teater, mänguasjad,

sünnipäevad). Kütusekulu osas ei ole kostja kohtule ühtegi tõendit esitanud. Arvestades

tasuta ühistranspordi olemasoluga ei pea kohus seega transpordikulu põhjendatuks. Kuigi

kostja ei ole käesoleval juhul toidukulusid oma nimekirjas märkinud, siis asub kohus

seisukohale, et toidukulu olemasoluga tuleb käesoleval juhul arvestada ning kohus peab

mõistlikuks igakuiseks kuluks 180 eurot.

Eeltoodust tulenevalt võib kostja igakuiseid kulusid lugeda tõendatuks ja põhjendatuks

634,67 euro ulatuses. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja igakuised kulud oleksid

võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga suurenenud. Arvestades kulude suurusega ja

asjaoluga, et kostja emale laekub ka lastetoetus, siis saab kohtu hinnangul

miinimumsuuruses elatist pidada piisavaks kostja kulude kandmiseks.

9. Kostja seaduslik esindaja on menetluses märkinud, et juhul, kui kohus vähendab elatist

miinimummäärani, siis ei ole tal võimalik enam kostja kulusid katta. Kohus asub

seisukohale, et nimetatu ei ole aga menetluses tõendamist leidnud. Esiteks on kohus

eelnevalt leidnud, et miinimummääras elatis on piisav kostja kulude kandmiseks. Teiseks

on kohus seisukohal, et kostja seadusliku esindaja majanduslik olukord ei ole niivõrd

halb, et katta vajadusel ka kostja kulusid, mida kohus on pidanud põhjendamatuteks.

Kostja esindaja on välja toonud, et tema igakuine sissetulek on 2022,51 eurot ja igakuised

väljaminekud 1043 eurot, s.h eluasemelaen 430 eurot, kommunaalmaksed keskmiselt

227 eurot, elekter 34 eurot, internet 20 eurot, kütus 20 eurot, söögikulud 200 eurot,

riideid ja muud olmekulud 100 eurot. Kostja seadusliku esindaja konto väljavõttest

perioodil 01.06.2025 kuni 21.11.2025 (dtl 199-242) nähtub, et kostja seaduslik esindaja

on saanud töötasu (s.h ka puhkusetasu ja autokompensatsiooni) xxxx OÜ-lt kokku

3344,64 eurot, xxxx OÜ-lt 1734,30 eurot ja xxxx OÜ-lt 4110,24 eurot. Lisaks on

laekunud Tervisekassast kokku 2254,59 eurot. Seega on olnud kostja seadusliku esindaja

sissetulek 6 kuu jooksul kokku 11 443,77 eurot, s.o keskmiselt 1907,30 eurot. Lisaks

nähtub, et kostja seaduslik esindaja on teinud sularaha sissemakseid kokku 1515 euro

ulatuses (s.o keskmiselt 252,50 eurot kuus), kostja seaduslikule esindajale laekub

peretoetus 160 eurot kuus, tasutud on ka koolitoetust 320 eurot (keskmiselt 53,33 eurot

kuus) ning hageja on tasunud kostjale elatist 433 eurot kuus. Seega on kokku kostja

seadusliku esindaja igakuine sissetulek olnud vähemalt 2800 eurot (mis väheneb ca 130

euro võrra, kui hageja hakkab maksma miinimumelatist).

Kuigi kostja seaduslik esindaja ei ole peale konto väljavõtte ühtegi tõendit oma igakuiste

kulude osas esitanud, siis isegi juhul, kui pidada igakuiseid kulusid põhjendatuks 1043

euro ulatuses ja arvestada kostja seadusliku esindaja igakuiste sissetulekutega 2670 euro

ulatuses (2800-130), siis ei saa asuda seisukohale, et kostja seaduslik esindaja ei oleks

vajadusel suuteline tegema kostjale lisaks kohtu poolt põhjendatuks loetud kuludele ka

täiendavaid kulutusi.

10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja

mõista elatis alates 01.04.2025 kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o 29.05.2036)

301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4.

11. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul puudub alus TsMS § 164 lg 1 normist

kõrvale kalduda, ning seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik