3-25-4577/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-4577 Haldusasi S.D kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale seoses suuremate e-poe arvetega. Menetlusosalised Kaebaja – S.D Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada S.D kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD 1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 13.12.2025 S.D (edaspidi ka kaebaja) kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale seoses suuremate e-poe arvetega. Kaebusest selgub, et ajavahemikul 01.01.2024 kuni 10.05.2025 lisati vangla e-poe arvetele 15% juurdehindlus, mille tõttu kannatas kaebaja väidetavalt kahju. Kaebaja soovib enammakstud raha tagastamist. Kaebaja on esitanud nõuded korrigeerida kaebaja e-arvete summad ajavahemikul 01.01.2024 kuni 10.05.2025. 2. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse seal esinenud puuduste tõttu käiguta. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal täpsustada kaebuse alust ja kaebuses esitatud nõudeid, esitada konkreetsed ostud, kus liiga kõrge juurdehindluse tõttu kaebaja õigusi rikuti, esitada Tallinna Vanglale 22.09.2025 esitatud kaebus koos Tallinna Vangla vastusega, kui selline vastus olemas on ja teised dokumendid ning tõendid või põhjendus, miks neid esitada ei saa ning tasuda riigilõiv. Kaebajal tuli puudused kõrvaldada viieteistkümne päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Kaebaja sai määruse kätte 07.01.2026, kuid kohtule ei vastanud ja puudusi ei kõrvaldanud. KOHTU PÕHJENDUSED 3. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Tallinna Halduskohus selgitas 07.01.2026 antud käiguta jätmise määruses, et kaebuses tuleb välja tuua selge nõue või nõuded vastavalt HKMS §-le 37. Kohtule pole selge, kas kaebaja on esitanud kahju hüvitamise nõude või mõne teise nõude. Kohus tõi käiguta jätmise määruses välja, et rahalise hüvitise nõudmisel tuleb märkida ka hüvitise suurus. Kaebaja pole välja toonud hüvitatava

kahju suurust ega palunud kahju suurust kohtul määrata. Vastupidi, esitatud nõue on hoopis läbi vaadata ja korrigeerida kaebaja poolt tehtud ostud. Kokkuvõtvalt pole kaebaja kohtule vastanud ega nõudeid puudutavaid puudusi kõrvaldanud. Kohtu hinnangul takistavad puudused nõuetes asja läbivaatamist. 4. Isegi kui mingisugusel põhjusel tuleks kaebaja kaebust siiski menetleda, esineb siiski alus kaebuse tagastamiseks. HKMS § 39 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebusele lisada muu hulgas andmed riigilõivu tasumise kohta. HKMS § 104 lg 1 esimene lause sätestab, et kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab muu hulgas, kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud või riigilõivu on tasutud seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu või täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Käiguta jätmise määruses tõi kohus välja HKMS § 104 lg 1 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu riigilõivuseaduse kohaselt (RLS). RLS § 60 lg 1 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv 20 eurot. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Vastavalt esitatavale nõudele tuli kaebajal ka riigilõiv tasuda juhindudes eelnimetatud sätetest. Kaebaja ei ole nõudeid täpsustanud ega kaebuselt riigilõivu tasunud. Kohus möönab, et käiguta jätmise määruses pole kohus konkreetset riigilõivu summat välja toonud, kuid samas viitas alusele, mille järgi riigilõivu arvestatakse ja pani kohustuse riigilõiv tasuda, mida kaebaja teinud ei ole. Riigilõivu suurus sõltub kaebusest esitatavast nõudest. Kokkuvõtvalt tagastab kohus kaebuse, sest kaebaja pole puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 5. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 2(2)