3-25-851/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-851 Määruse kuupäev 27. jaanuar 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-3/59 ja 2. aprilli 2025. a vaideotsuse

nr 1-8/2-25/46-2 tühistamiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus asjas nr 3-25-851. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Vangla tunnistas 20. veebruari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-3/59 X.X.-i (kaebaja) süüdi Tartu Vangla direktori 16. septembri 2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (Tartu Vangla kodukord) punkti 12.12 nõuete rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise neljaks ööpäevaks. 2. Kaebaja esitas Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-3/59 peale vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis 2. aprilli 2025. a vaideotsusega nr 1- 8/2-25/46-2 kaebaja vaide rahuldamata. 3. Kaebaja esitas 2. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a käskkiri nr 2-25/1-3/59 on õigusvastane ja tuleb tühistada ning vangla tegevus tunnistada õigusvastaseks. Kaebaja taotleb ka 2. aprilli 2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/46-2 põhiseadusvastaseks tunnistamist ning tühistamist. 4. Tartu Halduskohus jättis 18. detsembri 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 2 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni punktiga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu 20 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja kolm päeva arvates määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest. 5. Tartu Ringkonnakohus tagastas 21. jaanuari 2026. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2025. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 1 alusel. Kaebaja sai ringkonnakohtu määruse kätte 22. jaanuaril 2026.

KOHTU SEISUKOHT 6. HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 7. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lõike 1 punkt 4 ning § 104 lõiked 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis 18. detsembri 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 2 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni punktiga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu 20 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja kolm päeva arvates määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest. Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2025. a määruse resolutsiooni punkt 2 jõustus 22. jaanuaril 2026, mil kaebaja sai kätte Tartu Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2026. a määruse (HKMS § 179 lõike 3 teine lause). Asjaolu, et kaebaja esitas 22. jaanuaril 2026 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2026. a määruse peale, ei mõjuta Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2025. a määruse jõustumist. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega kulgema 23. jaanuaril 2026 ning riigilõiv tuli tasuda hiljemalt 26. jaanuaril 2026 (HKMS § 67 lõike 4 teine lause). Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. 8. Kuivõrd kaebaja on nii Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2025. a määruse kui ka Tartu Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2026. a määruse peale esitatud määruskaebustes toonud välja, et kohus ei ole pakkunud võimalust tasuda riigilõivu osamaksetena, siis peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Kui kaebaja soovib riigilõivu tasuda osamaksetena, tuleb tal selleks esitada kohtule taotlus, mitte kohus ei pea seda omal algatusel pakkuma. Kaebaja ei ole esitanud siiani Tartu Halduskohtule taotlust riigilõivu tasumiseks osamaksetena, ehkki Tartu Ringkonnakohus osutas sellele võimalusele 21. jaanuari 2026. a määruses. Isegi kui kaebaja oleks vastava taotluse esitanud, oleks kohus jätnud selle rahuldamata, kuivõrd kohus on 18. detsembri 2025. a määruses hinnanud kaebuse eduväljavaateid kasinateks (vt ka Tartu Halduskohtu 17. detsembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-1525). 9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)