2-25-4677/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVõlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt: kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele
Legislator headnote
AI generated2-25-4677/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Võlgnik ei esitanud nõuetele
Full text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Angelina Abol
Määruse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2026, Rakvere
Tsiviilasja number
2-25-4677
Tsiviilasi
A. B. pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise
menetluse järelevalve
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Võlgnik: A. B. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post
XXX)
Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes: Tiia Kalaus
(Soola 3, Tartu 51013; tel 504 6694; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada A. B. ´i (isikukood XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti
väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse
kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
2. Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:
PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded
Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või
registrikood
Tunnustatud ja
saamata nõue (EUR)
Jaotis,
%
Võlausaldajate konto- ja
viitenumber
Tallinna kohtutäitur R. S.
54,22
0,3182
XXX
Tallinna kohtutäitur K. P.
47,82
0,2807
XXX
Maksu- ja Tolliamet (rk
70000349)
41,19
0,2417
XXX
viitenr 19610465
A OÜ
(rk XXX)
3 464,58
20,3341
saaja XXX
XXX
viitenr 717352973
N OÜ (rk XXX)
5 099,79
29,9314
XXX
AS P (rk XXX)
8 330,67
48,8939
XXX
viitenr 249900918
Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või
kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele
vastuväiteid.
3. Vabastada Tiia Kalaus A. B. ´i pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest.
4. Määrata pankrotihaldurile Tiia Kalaus pankrotihalduri kohustuste täitmise eest
töötasu 879,78 eurot (sh käibemaks).
5. Välja mõista pankrotihalduri tasu osaliselt, s.o summas 169,84 eurot, pankrotivara
arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ Civilex
(arvelduskonto XXX XXX AS-is).
6. Halduri tasu summas 709,94 eurot (sh käibemaks) jätta võlgniku kanda.
7. Rahuldada pankrotihalduri menetlusabi taotlus ning anda A. B.-le menetlusabi
pankrotimenetluse kulude kandmisel summas 709,94 eurot (sh käibemaks),
kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud.
8. Hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest halduri tasu summas 709,94 eurot (sh
käibemaks). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ
Civilex (arvelduskonto XXX XXX AS-is).
9. A. B. ´i kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest
vabastamise menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.
10. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses A. B. ´i usaldusisikuks S. S.
(isikukood XXX, MTÜ Vabane Võlgadest, Rotermanni 6, 10111 Tallinn, tel
55678698, e-post XXX).
11. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal
aastal aruande.
Määrus saata menetlusosalistele ja S. S.le. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise
kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur.
Taotlus ja selle põhjendused
21.05.2025 määrusega kuulutati välja A. B. ´i pankrot, algatati võlgniku kohustustest
vabastamise menetlus ning nimetati tema pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia
Kalaus.
17.11.2025 esitatud taotluses palub haldur lõpetada A. B. ´i pankrotimenetluse raugemise
tõttu, vabastada haldur, määrata pankrotihalduri tasu, mille osaliselt välja mõista pankrotivara
arvelt ning anda ülejäänud osas võlgnikule menetlusabi.
Kohtumääruse põhjendused
Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse
raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja
pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest
kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse
lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele
esitas võlgnik vastuväite.
A. B. ´i haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgniku pankrotivarast ei
jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks,
mistõttu palub haldur võlgniku pankrotimenetlus lõpetada raugemisega. Haldur on esitanud
järgneva aruande.
Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta:
Võlgnikul puudus pankrotivarasse arvatav vara. Võlgniku sissetulekuks pankrotimenetluse
jooksul on olnud töötasu (OÜ S) laekumised ja eraisikutelt väikestes summades igapäevasteks
kuludeks. Võlgnikule makstav töötasu (neto) on olnud: juunis 2025 summas 200,00 eurot;
juulis 2025 summas 581,96 eurot; augustis 2025 summas 856,14 eurot; september –
november 2025 töötasu laekumised puuduvad. Tulu ei ole ühelgi kuul ületanud TMS § 132 lg
1 p 1 nimetatud alammäära. Töötasu arvelt arestimisi teostatud ei ole. Pärast pankroti
väljakuulutamist on pankrotivarasse laekunud kohtutäiturite poolt 150,00 eurot. Kontojääk
pankroti väljakuulutamisel oli 19,84 eurot. Laekumine pankrotivarasse seisuga 14.11.2025
summas 169.84 eurot.
Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta:
Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad;
väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav
elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud; väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3
(massikohustused) – puuduvad; väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 4
(pankrotimenetluse kulud) – pankrotivara arvelt väljamaksed puuduvad. Pankrot kuulutati
välja FiMS § 45 lõike 2 alusel.
Haldur taotleb halduritasu määramist summas 879,78 eurot (sh käibemaks) ning selle osaliselt
väljamõistmist riigi vahenditest summas 709,94 eurot (sh käibemaks) ning osaliselt, s.o
summas 169,84 eurot (sh käibemaks), pankrotivara arvelt.
Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa:
Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole.
Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta:
Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid.
Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta:
Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub.
Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel
Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku
huvidest. Võlgniku pangakontole oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus.
Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud:
II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole
raha saanud moodustavad kokku 17 038,27 eurot ning jagunevad võlausaldajate vahel
alljärgnevalt:
Jrk
Võlausaldaja
Tunnustatud
nõue (EUR)
Jaotise
%
Saamata nõue
(EUR)
Tallinna kohtutäitur R. S.
54,22
0,3182
54,22
Tallinna kohtutäitur K. P.
47,82
0,2807
47,82
Maksu- ja Tolliamet (rk 70000349)
41,19
0,2417
41,19
A OÜ (rk XXX)
3 464,58
20,3341
3 464,58
N OÜ (rk XXX)
5 099,79
29,9314
5 099,79
AS P (rk XXX)
8 330,67
48,8939
8 330,67
I ja III rahuldamisjärgu nõudeid ei esitatud.
Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida
haldur kavatseb veel esitada:
Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.
PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse
põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.
A. B. ´i pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus
oma kohustusi täita. Võlgnik võttis kergekäeliselt tarbijakrediite, sest need olid lihtsalt
kättesaadavad ning ei mõelnud oma võimalustele tagasimakseteks. Arvestades, et võlgnik ei
ole arvestatavat tulu teeninud ka perioodil, kui võttis laenud, siis ilmselgelt on võlausaldajad
jätnud teostamata võlgniku krediidivõimekuse kontrolli. Kõikide nõuete aluseks on jõustunud
kohtulahendid. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu PankrS mõttes.
PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva
seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja
vande võtmine on võimalik. Kohus ei kohustanud võlgnikku vannet andma.
PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik
maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud
kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud
kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid.
Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus
lõpetamisele seoses raugemisega.
PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on
jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku
pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
Halduri tasu
PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Haldur taotleb
tasu määramist summas 879,78 eurot (sh käibemaks). Haldur on kohtule teatanud, et kogumis
on ta teinud tööd 10 tundi ja 45 minutit, tunnitasuga 66.00 eurot. Haldur palub tasu osaliselt
(summas 169,84 eurot) mõista pankrotivara arvelt ning ülejäänud osas anda võlgnikule
menetlusabi. Haldur palub tasu välja mõista büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.
Kohus leiab, et halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu
ja halduri kutseoskustega ning seaduses sätestatuga ja tuleb kinnitada.
PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus
pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kuna antud menetluses piisav
pankrotivara puudub, taotleb pankrotihaldur osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest. TsMS
§ 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude
kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast
või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi
omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid,
juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri
tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi
tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse
kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne
alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures
arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise
lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest
pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise
menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
Kohus leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgnikul
puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kuna pankrotivaras on raha 169,84
eurot, mõistab kohus tasu osaliselt (summas 169,84 eurot) pankrotivara arvelt ning annab
võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotihalduri ülejäänud tasu summas
709,94 eurot (sh käibemaks) hüvitamiseks, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse.
Kohustustest vabastamise menetlus
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust
kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel
algatatud menetlustele.
FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3
nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,
algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1
või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise
menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi
algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 21.05.2025 pankrotimäärusega
ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest
vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue
usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud
usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses
täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 21.05.2025, tuleb
menetlusega jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse
lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku
usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja S. S. (IK XXX, MTÜ Vabane
Võlgadest). Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada S. S..
Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel
tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:
(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist
tegevust ei ole, siis seda otsima.
(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha
vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku
nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või
ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest
tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma
sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse
sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata
sellest erineva määra.
(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata
sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.
(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest
otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,
tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata
võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle
uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui
neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest
vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva
seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega
võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb §
45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise
menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel
otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise
menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7
nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste
rikkumisest teadasaamisest arvates.
Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46.
Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need
vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks
kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
/allkirjastatud digitaalselt/
Angelina Abol
kohtunik