2-25-22183/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Brigitta Mõttus Erika Selter Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-22183 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi Z.C ja B.W vastu pärandvara ühisuse osa võõrandamise lepingu tühistamiseks ja vara tagasivõitmiseks Menetlustoiming Hagist loobumise avalduse vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine, hagi tagamise tühistamine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood: 11919806; Lepinguline esindaja: Silver Eensaar

Kostja I: Z.C, isikukood: XXX

Kostja II: B.W, isikukood: XXX RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu PlusPlus Capital AS esitatud hagist loobumise taotlus ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-22183. 2. Tühistada 19.12.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kanti AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse III jakku esimesele vabale järjekorrale kohtulik käsutamise keelumärge kostjale II B.W (isikukood XXX) ja Q.F-ile (isikukood XXX) ühisomandina kuuluvale kinnistule, aadressiga XXX (registriosa nr XXX, katastritunnus XXX). 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4. Tagastada hagejale PlusPlus Capital AS-ile käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 332,50 eurot, mis tuleb vastavalt hageja taotlusele kanda hageja arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-is, viitenumbriga XXX.

2-25-22183 Saata käesolev kohtumäärus hagi tagamise tühistamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonda ja toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud, kohtu põhjendused 1. Hageja esitas kohtule 18.12.2025 hagi Z.C ja B.W vastu pärandvara ühisuse osa võõrandamise lepingu tühistamiseks ja vara tagasivõitmiseks. Ühes hagiavaldusega esitas hageja kohtule ka hagi tagamise avalduse. 2. Kohus võttis 19.12.2025 määrusega hagi menetlusse ning rahuldas hagi tagamise avalduse. Hagi tagamise abinõuna kanti AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse III jakku esimesele vabale järjekorrale kohtulik käsutamise keelumärge kostjale II B.W (isikukood XXX) ja Q.F-ile (isikukood XXX) ühisomandina kuuluvale kinnistule, aadressiga XXX (registriosa nr XXX, katastritunnus XXX). 3. Hageja esitas 16.01.2025 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks, kuna hageja ja kostjate vahel on sõlmitud kokkulepe ja kostja I võlgnevus on tasutud pärast hagi esitamist. Hageja ja kostjate kokkulepe hõlmab ka kohtukulusid ning seega hageja loobub taotlusest kostjatelt menetluskulude välja mõistmiseks. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist ning hagi tagamise korras sisse kantud kohtuliku käsutamiskeelu tühistamist. 4. Kostjad esitasid 25.01.2026 seisukohad ning on nõus hageja hagist loobumisega. Menetluskulude jaotamist kohtu poolt kostjad ei soovi. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et hageja hagist loobumise avaldus tuleb vastu võtta ning käesolev menetlus lõpetada. 6. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7. TsMS § 433 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. 8. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 9. Vastavalt TsMS § 168 lg 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on hageja hagist loobunud, kuna poolte vahel on sõlmitud kokkulepe ja kostja I on võlgnevuse hagejale tasunud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjad seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 2

2-25-22183 10. TsMS § 386 lg 2 sätestab, et asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva määrusega võtab kohus vastu hageja loobumise ja lõpetab menetluse. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et tuleb tühistada Pärnu Maakohtu 19.12.2025 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kanti AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse III jakku esimesele vabale järjekorrale kohtulik käsutamise keelumärge kostjale II B.W (isikukood XXX) ja Q.F-ile (isikukood XXX) ühisomandina kuuluvale kinnistule, aadressiga XXX (registriosa nr XXX, katastritunnus XXX). 11. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja palub kohtul tagastada hagejale vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 pool tasutud riigilõivust s.o. 332,50 eurot ja kanda see hageja taotluses märgitud arvelduskontole. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 665 eurost pool, s.o 332,50 eurot ning tagastada see hageja taotluses märgitud arvelduskontole. Kohus selgitab, et hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele. 12. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 3