Legislator Case Law & Legislation
2-25-4919/15 AI generated

2-25-4919/15 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-25-4919/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada võlgniku J.O. suhtes esitatud nõuded, mis kuuluvad ümberkujundamisele Kohtutäitur Oksana Kutšmei 3810,06 eurot (6 täiteasja), mis on kohtutäituri tasud;

Legislator headnote

AI generated

2-25-4919/15 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Kinnitada võlgniku J.O. suhtes esitatud nõuded, mis kuuluvad ümberkujundamisele Kohtutäitur Oksana Kutšmei 3810,06 eurot (6 täiteasja), mis on kohtutäituri tasud;

Keywords

AI generated
over-indebtedness credit and loan fraud widower's pension right to higher insurance cover over-insurance bank account information
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-4919

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

27.01.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-4919

Tsiviilasi

J.O. võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Nõuete määramine

Ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: J.O. (isikukood: XXX; elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxx XXX; e-post: XXX; telefon: XXX)

Usaldusisik: Evelin Laaemäe (MTÜ Nõutuba, Edela

XXX; 53498814; XXX);

Võlausaldajad:

1. B2 Impact OÜ, esindaja Maarja Kruusma (XXX)

2. Bondora AS (XXX)

3. Eesti Liikluskindlustuse Fond, esindaja Merle

Zäuram (XXX)

4. Aktiva Finance Group OÜ, esindaja Sigrid

Rahkema (XXX)

5. Omega Invest OÜ, esindaja Carina Helimets

(XXX)

6. Kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja Ekaterina

Kõopuu (ekaterina.koopuu@tartutaitur.ee)

7. Kohtutäitur Anne Böckler, esindaja Jaana

Riitsaar (jaana.riitsaar@taitur.net)

Ärakuulamine

20.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada võlgniku J.O. suhtes esitatud nõuded, mis kuuluvad ümberkujundamisele

võlgade ümberkujundamiskava alusel järgmiselt:

B2 Impact OÜ 13 267,07 eurot (2 nõuet), millest 9025,09 eurot on põhivõlgnevused ja

4241,98 eurot kõrvalnõuded;

Bondora AS 11 071,97 eurot (2 nõuet), millest 5571,78 eurot on põhivõlgnevused ja

5500,19 eurot kõrvalnõuded;

Eesti Liikluskindlustuse Fond 66,10 eurot, mis on põhinõue;

Aktiva Finance Group OÜ 9992 eurot (4 nõuet), millest 6493,75 eurot on

põhivõlgnevused ja 3498,25 eurot kõrvalnõuded;

Omega Invest OÜ 2276,67 eurot, millest 1289,27 eurot on põhivõlgnevus ja 987,40

eurot kõrvalnõuded;

Kohtutäitur Oksana Kutšmei 3810,06 eurot (6 täiteasja), mis on kohtutäituri tasud;

Kohtutäitur Anne Böckler 115,90 eurot, mis on kohtutäituri tasu.

2. Kinnitada J.O. suhtes võlgade ümberkujundamiskava kõigi võlausaldajate nõuete

osas alljärgnevatel tingimustel:

Võlausalda

ja

Kohustuste

kogusumm

a/põhisum

ma/kõrvaln

õuded

Kohustus

e

tasumise

sagedus

Kohustuse

täitmise tähtaja

pikendamise

periood kuudes/

kuupäev, millest

alates hakatakse

makseid

teostama

Kohust. osa-

maksete arv/

suurus EUR

Kohustuste

täitmise

summa

kokku

EUR

Kohustuse

täitmise

ulatus %-des

/ põhinõude

täitmise

ulatus %-des

B2 Impact

OÜ

267,07/9

025,09/4

241,98

1x

kuus/1

0. kp

77/10.02.2026-

10.06.2032

1.kuu/103,38

2.kuu/310,14

3-76.kuu/

103,38

77.kuu/58,91

8122,58

61,22/90

Bondora

AS

071,97/557

1,78/5500,

1x

kuus/1

0. kp

77/10.02.2026-

10.06.2032

1.kuu/63,82

2.kuu/191,47

3-76.kuu/

63,82

77.kuu/63,37

5014,60

45,29/90

Eesti

Liikluskin

dlustuse

Fond

66,10/66,1

0/0

1x

kuus/1

0. kp

1/10.02.2026

1 kuu/59,49

59,49

90/90

Aktiva

Finance

Group OÜ

9992/64

93,75/34

98,25

1x

kuus/1

0. kp

77/10.02.2026-

10.06.2032

1.kuu/74,38

2.kuu/223,15

3-76.kuu/

74,38

77.kuu/42,39

5844,38

58,49/90

Omega

Invest OÜ

2276,67/12

89,27/987,

1x

kuus/1

0. kp

77/10.02.2026-

10.06.2032

1.kuu/14,77

2.kuu/44,30

3-76.kuu/

14,77

77.kuu/8,42

1160,34

50,97/90

Kohtutäitu

r Oksana

Kutšmei

3810,06/38

10,06/0

1x

kuus/1

0. kp

77/10.02.2026-

10.06.2032

1.kuu/43,64

2.kuu/130,93

3-76.kuu/

43,64

77.kuu/24,87

3429,05

90/90

Kohtutäitu

r

Anne

Böckler

115,90/115

,90/0

1x

kuus/1

0. kp

1/10.02.2026

1 kuu 104,31

104,31

90/90

KOKKU

599,77/26

371,95/14

227,82

1.kuu 463,80

2.kuu 900

3-76. kuu 300

77.kuu 334,76

23 734,76

3. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

4. Kohustada J.O.-d esitama kaks korda aastas 01.augustiks ja 01. veebruariks usaldusisikule

aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne

tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule 01. augustiks 2026. Viimane aruanne tuleb esitada

usaldusisikule 01. augustiks 2032.a. Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada

ka kohtule teadmiseks.

Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande

saamist võlgnikult) 25. augustiks 2032.a esitada kohtule aruanne.

5. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule.

Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni

avaldamisega.

6. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaostus

1. Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

2. Määrata usaldusisiku Evelin Laanemäe tasuks 1271 eurot (km-ta). Usaldusisiku tasu

1100 eurot tuleb välja maksta J.O. poolt tasutud ettemaksust.

3. Mõista J.O.-lt usaldusisiku Evelin Laanemäe kasuks välja 171 eurot.

4. Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta MTÜ Nõutuba arveldusarvele nr

EE142200221049196550.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib

võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja

võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas

sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib

määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11).

Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

1. J.O. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt soovib võlgnik võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik on abielus, kuid on algatanud

lahutuse. Võlgnikul on üks alaealine laps. Võlgnik töötab OÜ-s xxxxxxxx

tootmistöölisena ja tema igakuine palk on 1100 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik

riiklikku peretoetust 80 euro kuus. Võlgnikule kuulub 1/2 suurune mõtteline osa

korteriomandist xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on tema pere elukoht. Muu registervara

puudub.Võlgniku igakuised kulud on avadluse kohaselt 1180 eurot. Võlgnikul on

kohustusi kokku 29 948,59 eurot. Võlgnik selgitas, et makseraskused tekkisid, kui ta

kolis koos lastega abikaasast eraldi elama ja vajas raha, et üürida eluruum ja osta

esmavajalik. Selleks võttis laenu. Abikaasa laste ülalpidamises ei osalenud ja avaldaja

ei osanud ametlikult elatist nõuda. Osa võlgu on võlgnik suutnud ema ja vanema poja

abiga ka tasuda. Võlgnik soovib sälitada eluruumi, milles suhtes on algatatud

täitemenetluses enampakkumine.

2. 14.04.2025.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks

Evelin Laanemäe.

3. Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi

kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 41 040,96 eurot. Võlgniku

sissetulekuks on töötasu 1200 eurot ja peretoetus 80 eurot. Võlgnikule kuulub

elukohaks olevast 1/2 suurune kaasomandi osa väärtusega 30 000 eurot ning sõiduk

väärtusega 1500 eurot. Muu vara puudub. Võlgnik suudaks enda sõnul maksta

võlgnevuste katteks kuni 300 eurot kuus. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on

makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade

ümberkujundamise menetlus.

4. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade

ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade

ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et tal on nüüd tööl katseaeg läbi ja töötasu on

umbes 1300-1400 eurot kätte. Elamiskulud on umbes 1100 eurot. Võlgnik ei olnud nõus

pankrotimenetlusega, ta läks nüüd parema töö peale.

Usaldusisiku sõnul täidaks võlgnik kava 6,6 aastat, kui ta tasuks 80% põhikohustustest.

5. Kohus määras 23.05.2025 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1100 eurot, mille võlgnik

on tasunud.

6. 06.06.2025.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas

menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja

kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.

7. 01.09.2025 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava. Usaldusisik esitas 05.01.2026

täiendatud ümberkujundamiskava. Kavaga täidab võlgnik kõik põhinõuded 90 %

ulatuses 77 kuu jooksul. Kõrvalnõudeid on vähendatud 100%. Võlgnik maksab esimesel

kuul 463,80 eurot, teisel kuul 900 euro, 3-76 kuul 300 eurot ning 77 kuul 334,76 eurot.

Esimesed maksed on suuremad, kuna menetlus on veninud ja võlgnik on natuke rahalisi

vahendeid hoidnud. Teise kuu makse on 900 eurot koos kohtutäitur Oksana Kutšmei

büroo poolt deponeeritud summaga 602,74 eurot. Usaldusisik märkis, et kui võlgnik

tasuks kõik põhinõuded, pikeneks kava veelgi 9 kuu võrra. Võlgniku sissetulek on

madal ja pikendades kava perioodi, võib see viia võlgniku maksejõuetuseni.

8. Kavaga nõustus B2 Impact OÜ, Bondora AS, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Omega

Invest OÜ, kohtutäitur Oksana Kutšmei ja kohtutäitur Anne Böckler.

9. Kavale esitas vastuväite Aktiva Finance Group OÜ. Võlausaldaja polnud nõus nii pika

kava tähtajaga, eriti olukorras, kus täidetakse ainult põhinõudeid. Sisuliselt saab võlgnik

lisaks 6,5 aastaks n.ö tasuta laenu. Võlausaldaja leidis, et võlgade ümberkujundamine ei

ole põhjendatud. Kinnisasja müügi vältimine ei saa olla ainsaks põhjuseks

ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on

olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei

tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise

menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid,

kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses.

10. Usaldusisik edastas kohtule võlausaldajatele saadetud kirjad ning võlausaldajate

seisukohad täiendatud kava osas.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada

ümberkujundamiskava.

I Nõuete kindlaks määramine

11. FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite

alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse

korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

12. Võlgnik ja ükski võlausaldaja ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus

leiab, et kõigi võlausaldajate nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt

ümberkujundamiskavas märgitule. Tarbijakrediidilahenditest tulenevate nõuete osas on

olemas jõustunud kohtulahendid. Kohus on seisukohal, et selliste nõuete osas ei saa

usaldusisik ega ka kohus nõudeid uuesti üle vaadata, sh hindama vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Lahenditest tulenevad nõuded tuleb kinnitada selliselt nagu

lahendiga on need välja mõistetud.

13. Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi

(vt resolutsiooni p 1).

II Ümberkujundamiskava kinnitamine

14. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid

kokku 40 599,77 eurot.

FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja

ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

Antud juhul on kavale vastu vaielnud 1 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on 9992

eurot. 6 võlausaldajat nõustus kavaga. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on

kokku 30 607,77 eurot.

15. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt

FIMS § 26 lg-st 2 olenemata ühe võlausaldaja vastuväidetest.

FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui

võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest,

ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui

mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

16. Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete

võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest.

Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud

nõudeid.

17. Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-st 2 tulenev teine eeldus on samuti täidetud.

Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud nõuete vähendamist, osadena

tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist.

18. Vastuväite esitas Aktiva Finance OÜ, kes teatas, et pole kavaga nõus eelkõige selle

pikkuse tõttu. Kohus leiab, et võlausaldaja vastuväited kavale ei anna alust kava

kinnitamata jätmiseks.

Kuna kava kinnitamine toimub FIMS § 26 lg 2 alusel, siis puudub kohustus võrrelda

kas pankrotimenetluses oleks võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada suuremas

ulatuses kui võlgade ümberkujundamise menetluses.

Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei

eelistata teistele. Kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded vähendatakse 100% võrra ja

põhinõuded täidetakse 90% ulatuses. Samuti märgib kohus, et võlgade

ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud

makseraskused. Enamasti, nagu ka käesoleval juhul, on see ajendatud sellest, et

võlgnikule ja tema lapsele jääks alles nende elukoht, mis kohtu hinnangul on oluline

kaalumise argument võrreldes võlausaldajate sooviga saada tagasi välja laenatud raha

võimalikult kiirelt ja võimalikult suures ulatuses. Kui võlgnikul on piisavalt

maksevõimet kava täitmiseks, siis tuleb talle anda võimalus võlgade

ümberkujundamiseks. Samas tähendaks vara müük suuremaid kulusid eluasemele (üür)

ja võimalik, et lisanduvaid transpordikulusid (kui ei leidu sobivat eluruumi samas

piirkonnas). Seega võib eluruumi kaotamine tekitada võlgnikule ebamõistlikku rahalist

kulu, kuid võlausaldajad saavad oma nõude täidetud samas suuruses või isegi väiksemas

ulatuses kui ümberkujundamiskava täitmisega.

19. Aktiva Finance Group OÜ ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjendust kava

kinnitamata jätmiseks. Ainus põhjendus on, et võlgnik saaks laenatud raha ilma

intressita pikema ja jooksul kasutada. Kohus leiab, et see vastuväide ei ole piisav kava

kinnitamata jätmiseks. Esitaski ei ole kava kestusel seaduse määratud ajalist piiri. Rahas

kasutamine ilma kasu teenimata on aga võlausaldaja äririsk- tal ei ole kohustust raha

välja laenata. Käeolevat saab võlausaldaja oma raha siiski suures ulatuses tagasi- seega

on otsene kahju väike. Kuna võlausaldaja nõue tuleneb kohtulahendist, puudub kohtul

käesolevalt võimalus kontrollida, kas laen anti ka kõiki reegleid järgides. Arvestades

võlgniku suurt laenukoormust on kohtul selles osa suured kahtlused.

20. Kuigi kohus ei pea tegema võrdlust pankrotimenetlusega, märgib kohus lühidalt siiski,

et võlausaldajad ei satu oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad

oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Usaldusisik on

vara- ja võlanimekirjas teinud võrdluse võlgade ümberkujundamise menetluse ja

pankrotimenetluse vahel. Parimal juhul on võlausaldajatel võimalik pankrotimenetluse

kaudu saada 17 000-18 000 eurot. Täitmise määra mõjutab ka see, et pankrotimenetlus

koos kohustustest vabastamise menetlusega kestaks maksimaalselt 3 aastat. Kuna

võlgnikul on ülalpeetav, oleks tema sissetulekust kinnipidamiste tegemine väga väike.

Ainus pankrotipessa saadav vara oleks seega korteriomandi müügist saadav tulu. Nagu

kohus eelpool märkis, kaasneks korteri kaotusega aga lisakulud võlgnikule. Kohus

märgib, et reaalselt võib tulem olla isegi väiksem. Võlausaldajatele on võlgade

ümberkujundamise menetlus siiski soodsam.

21. Kohus leiab, et võlgniku makseraskused on võimalik ületada kavas märgitud viisil.

Kava on koostatud võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt.

Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on igakuised elamiskulud ja

ülalpidamisel alaealine laps. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt

ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse

olukorda. Võlgnik on makseraskustes.

22. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade

ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on 1150

eurot kuus. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta

võlausaldaja nõuete täitmiseks umbes 300-334 eurot. Võlgnik on sarnases ulatuses

maksnud usaldusisiku tasu ettemaksu osamaksetena, mis näitas võlgniku maksevõimet

ja -tahet. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt

täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava

täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt

igapäevaseid vältimatuid püsikulusid. Samuti tuleks arvestada Eesti riigis suureneva

maksukoormusega ja üleüldiste hinnatõusudega. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade

tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade

ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine.

Samuti on põhjendatud võlgade tasumise tähtaeg 77 kuud, mis võimaldab nõuded

suuremas ulatuses täita. Kohus ei nõustu Aktiva Finance Group OÜ vastuväitega, et

kava tähtaeg on liiga pikk. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et pikema

tähtajaga kava võib võlgniku muuta makseraskuste asemel maksejõuetuks. Menetluse

liik tuleb kohtu hinnangul valida vastavalt võlgniku maksevõimele. Kuna võlgnik on

hetkel makseraskustes, on kohane menetluse liik võlgade ümberkujundamine, mitte

pankrotimenetlus.

Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik

kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate

kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda.

23. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus

kinnitab ümberkujundamiskava.

24. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma

usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed

juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel

taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on

need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava.

Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-

des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.

25. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st

35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta

möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud

tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta,

kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise

menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult

küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal.

Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule kogu kava täitmise perioodi

jooksul esitada kaks korda aastas 01. augustiks ja 01. veebruariks. Usaldusisikul tuleb

kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava

täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast

viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 25. augustiks 2032.a.

Menetluskulude jaotus

26. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning

võlausaldajate kulud nende endi kanda.

27. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik

palus määrata enda tasuks 1271 eurot (15,5h x 82€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on

tehtud ka maksejõuetusmenetluses, sest kohus siis tasu kindlaks ei määranud

(usaldusisik taotlust ei esitanud), ning võlgade ümberkujundamise menetluses.

28. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot

kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine

haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei

kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja.

29. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses

usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses

kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise

menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku

tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on

summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule

vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel

on kuutasu alammääraks 886 eurot.

Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava

kinnitamiseni on 177,20 eurot.

30. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 1271 eurot. Kohus on seisukohal, et

taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud ja vajalikud. Ajakulu

on kohtu hinnangul põhjendatud ja arvestab usaldusisiku poolt tehtud toiminguid ja

nende sisu.

Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 82 eurot on põhjendatud

ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning

ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.

31. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 1271 eurot, millest 1100 eurot

tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. 1100

eurot ületav osa tuleb maksta võlgnikul. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta

usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik