1-26-387/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-26-387

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuaril 2026, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-26-387

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Pavel Pavlov süüdistatuna KarS § 201 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Helen Kiviloo

Süüdistatav

Pavel Pavlov – isikukood 38711070228, Eesti Vabariigi

kodanik, elukoht xxx, emakeel vene keel, valdab eesti

keelt, xxxharidusega, töökoht XXX, e-post: xxx, telefon

xxxx, varem kriminaalkorras karistamata.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Pavel Pavlov KarS § 201 lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1

aasta 6 kuud.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Pavel

Pavlov ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxx;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. heastab kannatanule kuriteoga tekitatud kahju 36 500 eurot 3 aasta 6 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest, kandes nimetatud summa kannatanu XXX

korteriühistu arveldusarvele nr XXXXXXX Coop Pank AS-is igakuiste maksetena

vähemalt 869,05 eurot kuus.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata

Pavel Pavlov

katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS §-s 75 sätestatud

kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

Välja mõista Pavel Pavlovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 156,24 eurot

riigituludesse.

Kohustada Pavel Pavlovit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 123,77 eurot.

Menetluskulud summas 1485,24 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99926700002448. Selgitusse võib märkida: „Pavel Pavlov, kriminaalasi 1-

26-387, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Välja mõista Pavel Pavlovilt kannatanu XXX korteriühistu kasuks 36 500 eurot, mis

tuleb kanda XXX korteriühistu arvelduskontole nr XXXXXXX Coop Pank AS-is.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Pavel Pavlovit süüdistatakse selles, et tema olles XXX korteriühistu (registrikood xxxxxx)

(edaspidi korteriühistu) juhatuse liige alates 29.06.2017 kuni käesoleva ajani, seega

korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (edaspidi KrtS) § 24 lg 1 kohaselt korteriühistut

esindav ja juhtiv organ, kes pidi mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 32 lg 1

kohaselt täitma oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt odatava hoolsusega, ning omades

ligipääsu korteriühistu Coop Pank AS arvelduskontole nr XXXXXXX ja ülekannete

tegemise õigust, omastas perioodil 28.05.2025 – 08.08.2025 talle usaldatud võõra vara

kogusummas 36 500 eurot. Nimelt kandis Pavel Pavlov ilma seadusliku aluseta korteriühistu

Coop Pank AS arvelduskontolt nr XXXXXXX tema enda isiklikule Coop Pank AS

arvelduskontole nr XXXXXX selgitustega „võlgnevus“ kokku 36 500 eurot ja kasutas seda

oma isiklikest vajadustest lähtuvalt, millega pööras vara ebaseaduslikult enda kasuks.

Perioodil 28.05.2025 – 08.08.2025 on korteriühistu Coop Pank AS arvelduskontolt nr

XXXXXXX tehtud Pavel Pavlovi Coop Pank AS arvelduskontole nr XXXXXX järgmised

omastamise osateod, s.o kuus ülekannet, mis on toime pandud ühtsest tahtlusest ning millega

tekitati korteriühistule varalist kahju kokku summas 36 500 eurot:

Kuupäev

Saaja/Maksja

Selgitus

Suund

Summa (EUR)

28.05.2025

Pavel Pavlov XXXXXX

võlgnevus

-

4000,00

11.07.2025

Pavel Pavlov XXXXXX

võlgnevus

-

4000,00

08.08.2025

Pavel Pavlov XXXXXX

võlgnevus

-

6000,00

08.08.2025

Pavel Pavlov XXXXXX

võlgnevus

-

6000,00

08.08.2025

Pavel Pavlov XXXXXX

võlgnevus

-

15 000,00

08.08.2025

Pavel Pavlov XXXXXX

võlgnevus

-

1500,00

Summa kokku

(EUR)

-

36 500,00

EUR

Eelpool nimetatud ülekannete tegemise ajal, s.o 28.05.2025 – 08.08.2025, olid korteriühistu

juhatuse liikmeteks ka X, kes on kahtlustatava xxx ning Y, kes ülekannete tegemist heaks

kiitnud ei ole.

Selliselt oma isiklikule pangakontole kantud raha, kokku summas 36 500 eurot kasutas

Pavel Pavlov oma isiklikest vajadustest lähtuvalt, millega pööras temale usaldatud võõra

vara ebaseaduslikult enda kasuks, pannes toime omastamise.

Seega Pavel Pavlov pani oma tahtliku tegevusega toime isikule usaldatud muu võõra

vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Pavel Pavlovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 22.01.2026 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Pavel Pavlovi süüdi tunnistamist KarS § 201 lg 1 järgi

ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud, mis jätta KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel tingimisi

täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav Pavel Pavlov ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud

kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1 kohustust: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või

õppimiskoha vahetamiseks, 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning 7) heastama

kuriteoga tekitatud kahju 36 500 eurot 3 aasta 6 jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest,

kandes nimetatud summa kannatanu XXX korteriühistu arveldusarvele nr XXXXXXX Coop

Pank AS-is igakuiste maksetena vähemalt 869,05 eurot kuus.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu

156,24 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

kohtunik