5-25-26/18 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 5-25-26 Määruse kuupäev 27. jaanuar 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Saale Laos, Vahur-Peeter Liin, Ivo Pilving ja Margit Vutt Kohtuasi Pankrotiseaduse § 100³ lg 4 p 1 põhiseaduspärasuse kontroll Menetluse alus Harju Maakohtu 12. augusti 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-1214 Menetlusosalised Riigikogu Võlgnik X Pankrotihaldur Toomas Saarma Revensen OÜ Aktiva Finance Group OÜ OÜ GS Core Multitude bank p.l.c Tallinna kohtutäitur Hille Kudu Clinik Dentalis OÜ Õiguskantsler Vabariigi Valitsus Justiitsja digiminister Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

1. Jätta Harju Maakohtu taotlus läbi vaatamata.

2. Asendada avaldatavas määruses võlgniku nimi tähemärgiga X.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 6. veebruari 2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-1214 välja X-i (võlgnik) pankroti ja määras pankrotihalduri. Pankrotihaldur esitas 8. juulil 2024 Harju Maakohtule

5-25-26

2(6) kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja, taotledes muu hulgas nelja võlausaldaja nõuete uut läbivaatamist. Asjaomaste nõuete aluseks olevatest jõustunud kohtulahenditest ei nähtunud, et nende tegemisel oleks hinnatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Samuti ei olnud võlausaldajad esitanud nõuete alusdokumente.

2. Harju Maakohus kinnitas 3. septembril 2024 võlausaldajate nimekirja. Maakohus luges pankrotiseaduse (PankrS) § 100³ lg 4 p 1 alusel kaitsmiseta tunnustatuks ka nelja võlausaldaja nõuded, mille pankrotihaldur oli vaidlustanud.

3. Pankrotihaldur taotles Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses Harju Maakohtu 3. septembri 2024. a määruse tühistamist muu hulgas eelmises punktis nimetatud osas.

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. märtsil 2025 maakohtu määruse ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb PankrS § 100³ lg 4 p 1 Euroopa Liidu (EL) õiguse ning Euroopa Kohtu (EK) asjakohase praktikaga kooskõlas tõlgendada nii, et kui maksekäsu või tagaseljaotsuse tegemisel ei ole käsitletud asjaolusid, mida tarbijakrediidiasjades tuleb kontrollida, peab haldur ja pankrotikohus neid nõudeid uuesti hindama. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista PankrS § 100³ lg 4 p 1 nõuete läbivaatamist, kui kohtulahendist ei nähtu krediidi kulukuse määra (võlaõigusseaduse (VÕS) § 406 lg 1) ega seda, et krediidiandja kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (VÕS § 403⁴ lg 1) ja hindas, kas leping on sõlmitud tüüptingimustel, kas tüüptingimused on saanud lepingu osaks ja kas need kehtivad. Tarbijast võlgniku pankrotimenetluses peab kohus kirjeldatud kontrolli tegema omal algatusel. Ringkonnakohus viitas seejuures nõukogu 5. aprilli 1993. a direktiivile 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (tüüptingimuste direktiiv) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. a direktiivile 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (tarbijakrediididirektiiv).

5. Asja uuel läbivaatamisel rahuldas Harju Maakohus 12. augusti 2025. a määrusega pankrotihalduri vastuväited nelja võlausaldaja nõuetele ja edastas PankrS § 100³ lg 4 p 1 kohaldamata jätmise tõttu oma määruse Riigikohtule (määruse resolutsiooni p-d 1 ja 7).

6. Määruse põhjendavas osas viitas maakohus, et ringkonnakohtu siduva juhise tõttu tuleb PankrS § 100³ lg 4 p 1 jätta käesolevas asjas kohaldamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 658 lg 2 ja § 659). Samas märkis maakohus, et ringkonnakohtu juhis PankrS § 100³ lg 4 p 1 kohaldamata jätmiseks tarbijakrediidisuhetes kahjustab õiguskindlust ülemäära. Seadust ei saa tõlgendada vastuolus selle sõnaselge tekstiga ega kohaldada contra legem. Kui nõustuda ringkonnakohtu arvamusega, tuleks seadusandjal PankrS § 100³ lg 4 p 1 muuta. Vaidlusalusele õigussuhtele kohalduva seaduse sätte kohaldamata jätmist saab õigustada ainult vastuolu põhiseadusega. Ringkonnakohtu lahendi selgitustest EL-i õiguse kohta saab järeldada, et vastuolu esineb 14. septembril 2003 vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) §-ga 2 ja põhiseaduse (PS) §-ga 3. PSTS § 2 kohaselt kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. PS § 3 lg 1 järgi teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Maakohtu hinnangul Eesti õiguse norm, mis on vastuolus EL-i õigusega, on vastuolus ka põhiseadusega.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

7. Riigikogu hinnangul on PankrS § 100³ lg 4 p 1 põhiseaduspärane, kuid seda tuleks kaasajastada, et EL-i direktiivid oleksid paremini üle võetud ja olukord õigusselgem. Siiski ei saa Riigikohus

5-25-26

3(6) käesolevat asja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses lahendada, kuna küsimus ei ole mitte kohaldamata jäetud sätte põhiseaduspärasuses, vaid kohtute erimeelsuses seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel.

8. Pankrotihaldur leiab, et PankrS § 100³ lg 4 p 1 on tõlgendatav viisil, mis välistab selle vastuolu EL-i õigusega. Kui Riigikohus sellega ei nõustu, siis on asjaomane säte vastuolus tarbijakrediididirektiivi põhjenduspunktidega 7, 9 ja 26, art 8 lg-ga 1 ning art-ga 23 ja EL-i põhiõiguste harta art-ga 47.

9. PankrS § 100³ lg 4 p 1 on asjassepuutuv säte põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 tähenduses juhul, kui probleem, mille lahendamiseks maakohus sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistas ja kohaldamata jättis, ei ole lahendatav vaidlusaluse sätte tõlgendamise kaudu. PankrS § 100³ lg 4 p 1 on sel juhul põhiseadusega vastuolus seetõttu, et see ei taga tarbijast võlgniku õiguste tõhusat kaitset olukorras, kus tema suhtes pannakse pankrotimenetluses maksma materiaalja menetlusõiguse norme rikkudes tehtud jõustunud kohtulahend (PS §-d 13, 14 ja 15). Kuigi Eesti õiguses on olemas võimalused jõustunud kohtulahendite muutmiseks või nende täidetavuse kõrvaldamiseks (teistmismenetlus, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, tagasivõitmise hagi, PankrS § 106 lg 2 alusel esitatav avaldus), on küsitav, kas need on tõhusad vahendid tarbijast võlgniku õiguste kaitsmisel pankrotimenetluses.

10. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ leiab, et PankrS § 100³ lg 4 p 1 ei ole vastuolus ei põhiseaduse ega EL-i õigusega. Küll on PS §-ga 10 vastuolus sellele sättele ringkonnakohtu antud tõlgendus. EL-i ega Eesti õiguse (sh põhiseaduse) mõte ei ole anda PankrS § 100³ lg 4 p-le 1 tagantjärele tõlgendus, mis võimaldaks seada kahtluse alla kehtivaid menetlusnorme järgides tehtud kohtulahendi seadusjõu ning avada asjaoludest sõltumata tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude üle lõppenud vaidlus. Ebaõige on anda PankrS § 100³ lg 4 p-le 1 contra legem tõlgendus. Res judicata põhimõte on olemas ka EL-i õiguses. Kohtulahendi seadusjõust lähtuva normi kohaldamata jätmisel tuleb küsida EK-lt eelotsust. Kohtud ei ole hinnanud olemasolevate tarbijat kaitsvate sätete piisavust ja on tõlgendanud pankrotiseaduse sätet võlausaldaja õigusi ja huve analüüsimata.

11. Võlausaldaja Multitude bank p.l.c leiab, et PankrS § 100³ lg 4 p 1 kohaldamata jätmiseks ei ole alust ning säte ei ole vastuolus ka EL-i õigusega. Eesti ega EL-i õigus ei võimalda jätta pankrotimenetluses tunnustamata jõustunud kohtulahendiga võlausaldaja kasuks väljamõistetud nõuet ka siis, kui jõustunud kohtulahendist ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud krediidikulukuse määra ja võtnud seisukohta vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. PankrS § 100³ lg 4 p 1 tagab põhiseadusega kaitstud põhiõigusi ja vabadusi. Jõustunud kohtulahendi seadusjõud on kaitstud PS §-s 10 sätestatud õiguskindluse põhimõttega. Selle osaks olev res judicata põhimõte on korduvalt leidnud kinnitust EL-i õiguses. Esialgse lahendi teinud kohtu rikkumistest tulenevate negatiivsete tagajärgede võlausaldajate kanda jätmine ei saa olla EK praktika eesmärk.

12. Õiguskantsleri hinnangul on PankrS § 100³ lg 4 p 1 põhiseadusega kooskõlas. Tarbija eelduslikult madal õigusteadlikkus ja seetõttu enda õiguste eest õigel ajal seismata jätmine ei ole sedavõrd eriline tingimus, millega saab õigustada pankrotimenetluses jõustunud kohtulahendi seadusjõu põhimõttest kõrvalekaldumist. Tarbijat tuleb piisavalt tõhusalt kaitsta ebaõiglaste lepingutingimuste ning õigusvastaselt nõude esitamise eest. Riigikogu peab põhiseaduse kohaselt looma selge õigusraamistiku, mis tagab sellise kaitse. See kehtib võlaõiguse normide ja tarbijakrediidilepingu alusel toimuva esimese kohtumenetluse kohta. Pankrotimenetluses on selleks liiga hilja – siin tuleb kaitsta jõustunud kohtulahendi seadusjõudu ja vaidluse pooltel tekkinud usaldust.

13. PankrS § 100³ lg 4 p 1 vastuolu EL-i õigusega ei ole selge (puudub acte clair või acte éclairé olukord). Asjakohastes EL-i direktiivides sisalduvate materiaalõiguse normide kohaldamise

5-25-26

4(6) menetlusreegleid ei ole EL seni ühtlustanud ning selles osas tunnustakse liikmesriikide autonoomiat. EL-i õiguse tõhusa kohaldamise nõue ei eelda, et riik rakendab kõiki kaitsemeetmeid korraga. Esmalt tuleks seega vastata küsimusele, kas pankrotimenetlusele eelnevatest õiguskaitsevahenditest piisab EL-i õiguse nõuete tõhusaks täitmiseks. Pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja kinnitamisel jõustunud kohtulahendite uus läbivaatus võib olla vastuolus EL-i õigusega vähemalt neljal põhjusel. Esiteks on jõustunud kohtulahendi seadusjõu põhimõte ka EL-i õiguse üldpõhimõte. Teiseks võib nii jääda tagamata võlausaldaja EL-i põhiõiguste harta art 47 lg-tega 1 ja 2 kaitstud õigus tõhusale õiguskaitsele ning õiglasele kohtumenetlusele. Isikuandmete kaitse üldmäärus võib takistada krediidiandjatel säilitada pärast kohtulahendi jõustumist isikuandmeid sisaldavaid tõendeid. Kolmandaks mõjutaksid riigisisest maksekäsu kiirmenetlust puudutavad seisukohad vähemalt kaudselt ka Euroopa maksekäsu kiirmenetluse reeglite õiguspärasust. Neljandaks on kaheldav, kas jõustunud kohtulahendite läbivaatamine kaitseb tarbijate õigusi paremini. Tarbijate õigusi mõjutab juba praegu negatiivselt asjaolu, et võlausaldajad nõuavad EK lahendite valguses senisest enam võlgu sisse hagimenetluses. Nõude põhjendatuse korral on hagimenetlus võlgnikule koormavam ja kallim kui maksekäsu kiirmenetlus. Seetõttu on kohane küsida EK-lt neis küsimustes eelotsust.

14. Kui seadus peaks siiski olema vastuolus EL-i õigusega, tuleb see vastuolu kõrvaldada seadusega – eeldusel, et see ei ole vastuolus põhiseaduse aluspõhimõtetega (PSTS § 1). Ka EL-i õigus keelab vastuolu ületamist contra legem tõlgendusega. Kehtiv PankrS § 100³ lg 4 p 1 ei võimalda pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja kinnitamisel alustada uut vaidlust nõude üle, mis on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus põhiseadusega, sest jõustunud kohtulahendi seadusjõu põhimõttest kõrvalekaldumise võimaldamine on sedavõrd oluline küsimus, mida tuleb parlamendireservatsiooni kohaselt reguleerida seaduse selge normiga. Lisaks kujutab res judicata põhimõtte rikkumine vastuolu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-ga 6.

15. Justiitsja digiminister leiab, et üldjuhul ei ole PankrS § 100³ lg 4 p 1 põhiseadusega vastuolus. Säte väljendab õiguskindlust ja kohtulahendite lõplikkuse põhimõtet, mis on põhiseadusega kooskõlas ning mida tunnustab ka EL-i õigus. Põhiseadusvastasuse (PS § 15 lg 1, § 24 lg 5, § 12, § 32, § 13 lg 2) risk võib tekkida vaid olukordades, kus varasem menetlus ei ole taganud tarbijale tõhusat kaitset ning PankrS § 100³ lg 4 p 1 kohaldamine välistab tarbija õiguse tugineda EL-i õigusest tulenevatele kaitsenormidele. Säte võib olla vastuolus EL-i õigusega ulatuses, milles see takistab tarbijal tugineda EL-i õigusele. Sel juhul ei ole vaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, vaid vastuolus olev säte tuleb jätta kohaldamata.

16. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et PankrS § 100³ lg 4 p 1 võib olla vastuolus PS § 13 lg-ga 2 osas, milles säte ei taga õigusselgust tarbijate õiguste kaitsmisel. Nõuete olemasolu ja suuruse hindamisel ei saa jätta arvestamata tüüptingimuste direktiivi ja tarbijakrediididirektiiviga. Kui PankrS § 100³ lg 4 p 1 saab tõlgendada selliselt, et pankrotimenetluses tuleb kontrollida nõuet rahuldava kohtulahendi põhjendusi, oleks tarbijate õiguste kaitse pankrotimenetluses tagatud ning vastuolu EL-i õigusega ei esineks. Arvestades kõnealuses tsiviilasjas esitatud vastanduvaid tõlgendusi, on vaja sätet täpsustada õigusselguse ja praktikas tarbija õiguste tagamiseks.

17. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hinnangul on PankrS § 100³ lg 4 p 1 põhiseadusega kooskõlas. PankrS § 100³ lg 4 p 1 võib olla vastuolus EL-i õigusega ulatuses, milles see kohustab lugema kaitsmiseta tunnustatuks tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded, mille kohta on olemas jõustunud kohtulahend, kuid mille tegemisel ei ole nõudeid sisuliselt kontrollitud. Üldjuhul ei ole alust normi kohaldamata jätta, sest see tugineb Eesti ja EL-i õiguses tunnustatud res judicata põhimõttele. Siiski on EK praktika valguses piisavalt selge, et tüüptingimuste direktiiv ja tarbijakrediididirektiiv kohustavad kohtuid omal algatusel kontrollima tarbijalepingute tingimuste õiguspärasust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka juhul, kui tarbija ise jääb menetluses passiivseks. Viimati nimetatud tarbijakrediidinõuete sisuline kontrollimine oleks

5-25-26

5(6) põhiseaduspärane kompromiss. Nii on ühelt poolt tagatud isiku õigus saada kohtulikku kaitset (PS § 15 lg 1) ja teiselt poolt ka riigi kohustus tagada õigusselgus ja õiguskindlus (PS § 13 lg 1 ja § 14). Teiselt poolt ei muutu menetlus ülemäära koormavaks ega kahjusta võlausaldajate õiguspärast ootust (PS § 32).

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE

18. Pankrotiseaduse § 100³ lg 4 p 1:

„(4) Kaitsmiseta loetakse tunnustatuks: 1) nõue, mis on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 61 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga;“.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

19. Maakohtu taotlus tuleb jätta läbi vaatamata (PSJKS § 11 lg 3).

20. Riigikohus kontrollib õigustloova akti põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel (PSJKS § 4 lg 1). PSJKS § 11 lg 3 järgi tagastab Riigikohus kohtumääruse läbivaatamatult, kui sellel puudub põhistus või kui kohus ei ole kohtuotsuse või -määruse resolutsioonis tunnistanud õigustloovat akti põhiseadusega vastuolus olevaks.

21. Maakohus ei tunnistanud oma määruse resolutsioonis PankrS § 100³ lg 4 p 1 põhiseadusega vastuolus olevaks, vaid üksnes märkis, et lahend tuleb edastada Riigikohtule PankrS § 100³ lg 4 p 1 kohaldamata jätmise tõttu (määruse resolutsiooni p 7). Kolleegiumi hinnangul on määruse põhjendustest siiski arusaadav, et PankrS § 100³ lg 4 p 1 on jäetud kohaldamata seetõttu, et maakohus pidas seda põhiseadusega vastuolus olevaks. Seetõttu ei ole maakohtu kirjeldatud minetus praegusel juhul eraldiseisvalt taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks.

22. Lisaks ei ole maakohus järginud lahendi põhjendamise kohustust. Maakohus jättis PankrS § 100³ lg 4 p 1 kohaldamata, selgitades seda asjaoluga, et tal ei ole tulenevalt ringkonnakohtu suunistest EL-i õiguse tõlgendamisel omapoolset kaalutlusruumi (TsMS § 658 lg 2 ja § 659). Säte välistab võimaluse jätta kohtulahendiga rahuldatud nõuded tunnustamata ja seda sätet ei ole võimalik teisiti tõlgendada. Edasi märkis maakohus siiski veel, et PankrS § 100³ lg 4 p 1 ei välista võimalust kohaldada tarbijakrediidisuhteid puudutavate EL-i normide põhimõtteid ka juhul, kui nõude kohta on tehtud kohtulahend, ilma et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist oleks kohtumenetluses kontrollitud. Maakohtu hinnangul on selgesti põhjendatud olukordades pankrotihalduril võimalik vabaneda jõustunud kohtulahendist tagasivõitmise teel. Samal ajal kahjustab maakohtu arvates ringkonnakohtu juhis PankrS § 100³ lg 4 p 1 kohaldamata jätmiseks tarbijakrediidisuhetes õiguskindlust ülemäära. Maakohus leidis seejärel, et vaidlusalusele õigussuhtele kohalduva seaduse sätte kohaldamata jätmist saab õigustada ainult vastuolu põhiseadusega ning et ringkonnakohtu lahendi selgitustest EL-i õiguse kohta järeldub, et vastuolu esineb Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse §-ga 2 ja PS §-ga 3. Eesti õiguse norm, mis on vastuolus EL-i õigusega, on vastuolus ka põhiseadusega.

23. Maakohtu põhjendused PankrS § 100³ lg 4 p 1 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamisel ei ole selged ega kooskõlas Riigikohtu väljakujunenud praktikaga. Riigikohtu üldkogu on selgitanud, et Eesti õigusakti seos EL-i õigusega ega mõne muu institutsiooni seisukoht riigisisese õiguse kooskõla kohta EL-i õigusega ei saa iseenesest takistada õigusakti põhiseaduspärasuse kontrolli PS § 152 mõttes. Kui aga Eesti õigusakt on kohtuasja lahendava kohtu hinnangul põhiseaduspärane, kuid

5-25-26

6(6) vastuolus EL-i vahetu õigusmõjuga sättega, tuleb Eesti õiguse säte jätta kohaldamata põhiseaduslikkuse järelevalvet algatamata. Sõltumata asjassepuutuva normi võimalikust kooskõlast või vastuolust põhiseadusega, on maaja ringkonnakohtul õigus taotleda EK-lt eelotsust asjakohase EL-i õiguse tõlgendamiseks, sh selleks, et eelotsuse alusel selgitada välja Eesti õiguse kooskõla EL-i õigusega. Ka ei takista miski Eesti kohtul esitada eelotsusetaotlust EL-i teisese õiguse normi kehtivuse kontrolliks, sh selleks, et EK hindaks, kas teisene õigus on kooskõlas esmase õigusega, sh EL-i põhiõiguste hartaga. Eelotsuse küsimine EL-i õiguse tõlgendamise ja teisese õiguse kehtivuse küsimustes võib tulenevalt lojaalse koostöö põhimõttest olla eriti vajalik olukorras, kus kohus kahtleb EL-i õiguse vastavuses põhiseaduse aluspõhimõtetele (RKÜKo 15.03.2022, 5-19-29/38, p-d 39, 41–47). Vastuolu EL-i õigusega annab seega iseseisva aluse Eesti õigustloova akti kohaldamata jätmiseks. Selleks ei pea esinema samaaegset vastuolu põhiseadusega.

24. Maakohtu pädevus eelotsuse küsimiseks ei olnud piiratud (vt RKHKm 21.03.2013, 3-3-1-2-13, p 13, eespool viidatud 5-19-29/38, p 46; samuti EKo 16.01.1974, 166-73: Rheinmühlen Düsseldorf vs. Einfuhrund Vorratsstelle für Getreide und Futtermittel; EKo 02.03.2021, C-824/18: A.B. jt, p-d 93–95; EKo 03.07.2025, C-646/23: Lita ja C-661/23: Jeszek, p 83 koos viidetega varasemale kohtupraktikale). Kui maakohus kahtles ringkonnakohtu poolt EL õigusnormidele antud tõlgenduses, näiteks selles, kas PankrS § 100³ lg 4 p 1 kohaldamata jätmisega rikutakse res judicata põhimõtet (nt EKo (suurkoda) 24.10.2018, C-234/17: XC jt, p 52 koos viidetega kohtupraktikale), oleks ta pidanud küsima EK-lt eelotsust. Maakohtu lahendist ei nähtu ega ole ka võimalik tuletada põhjendusi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.

25. Eelnevat silmas pidades juhib kolleegium tähelepanu sellele, et 27. oktoobril 2025 võttis Riigikohtu tsiviilkolleegium menetlusse määruskaebused Tallinna Ringkonnakohtu määruste peale tsiviilasjades nr 2-24-15528, 2-25-7 ja 2-24-12833. Ka neis asjades jäeti PankrS § 100³ lg 4 p 1 kohaldamata seetõttu, et pankrotimenetluses esitatud nõuete aluseks olevatest jõustunud maksekäskudest ja tagaseljaotsustest ei nähtunud, et kohtud oleksid tarbijakrediidiasjades teinud vajalikku sisulist kontrolli.

26. Kuna Harju Maakohtu taotlus jääb läbi vaatamata, ei lahenda kolleegium menetlusosaliste menetluskulude väljamõistmise taotlusi.

(allkirjastatud digitaalselt)