3-26-38/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

26.01.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-38

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina

Lõbus

Puudutatud isik – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.01.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.01.2026 määruse peale

haldusasjas nr 3-26-38.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.01.2026 määrus

haldusasjas nr 3-26-38 muutmata.

3. Määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades

puudutatud isiku nime, sünniaja ja kodakondsuse tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xle (puudutatud isik; sündinud XX.XX.XXXX, XXX kodanik) anti Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) 29.07.2022 otsusega nr 62207290028-1 ajutine kaitse kuni 29.07.2023,

mida pikendati 25.05.2023 otsusega nr 72305220076-1 ning 01.07.2024 otsusega nr

72404110047-1, viimati kuni 03.03.2025.

2. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tunnistati

puudutatud isik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 (narkootilise ja psühhotroopse

3-26-38

aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, mis on toime pandud grupi poolt) järgi ning talle

mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust, mis jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane

5-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu. Lisakaristusena mõisteti isikule Eesti Vabariigist

väljasaatmine ning kohaldati Eesti Vabariiki sissesõidukeeld tähtajaga 5 aastat. Kohtuotsus

jõustus 01.10.2025.

3. PPA pidas puudutatud isiku 01.10.2025 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu (VSS)

alusel 48 tunniks kinni. Tartu Halduskohus rahuldas 02.10.2025 määrusega nr 3-25-3208 PPA

taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel, kuid mitte kauemaks kui 02.12.2025 (k.a).

4. Puudutatud isik esitas 31.10.2025 taotluse ajutise kaitse pikendamiseks. Isik peeti

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 62 lg 6 p 2 alusel 48 tunniks

kinni. Tallinna Halduskohus andis 31.10.2025 määrusega nr 3-25-3887 VRKS § 62 lg 6 p 2

alusel loa isiku kinnipidamiseks kuni 31.12.2025, mida pikendati 22.12.2025 määrusega kuni

23.04.2026.

5. PPA tegi 31.12.2025 otsuse nr 62510310013-1, millega keeldus ajutise kaitse alusel

tähtajalise elamisloa andmisest VRKS § 57 lg 1 p 5 alusel.

6. Puudutatud isik esitas 05.01.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta peeti 05.01.2026

kinni VRKS § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel.

7. PPA

esitas 06.01.2026 Tallinna Halduskohtule

taotluse

puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 1, lg 2 p-de 4, 5 ja

6 ning § 362 lg 3 alusel kaheks kuuks.

Puudutatud isik on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas

nr X-XX-XXXX KarS § 184 lg 2 p 1 alusel narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud grupis. Isikule mõisteti karistuseks 5-

aastane vangistus. Isiku osas on vaja viia läbi rahvusvahelise kaitse menetlus ning välja

selgitada menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Isiku põgenemise oht on põhjendatud VSS §

68 p-de 4, 6 ja 10 kohaselt. Isiku lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud

sundtäitmisele. Isikule on kohaldatud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX KarS § 54 lg 1 alusel

lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 aastaks. PPA

järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on

väljasaatmise vältimiseks taotlenud ajutist kaitset ning kui isik sai teada, et tema suhtes

tehakse ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus, esitas ta väljasaatmise takistamiseks

rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku tausta ja eelnevat käitumist arvestades kujutab ta ohtu

Eesti Vabariigi avalikule korrale. Kokku oleks isiku poolt käideldud narkootilistest ainetest

piisanud narkojoobe tekitamiseks 12 000 inimesele. Seega on isik toime pannud tahtliku

esimese astme kuriteo, kuriteo episoodid olid korduvad ja põhjalikult planeeritud, kuritegelik

käitumine kestis mitu kuud. Isiku tegevuse motiiviks oli rahalise kasu saamine narkootiliste

ainete turustamise teel ning narkootiliste ainete hankimine isiklikuks tarbeks. Isik pole Eestis

viibides omanud stabiilset töökohta, mis suurendab uue õigusrikkumise toimepanemise

tõenäosust. Isik ei valda eesti keelt, mistõttu on tema toimetulek tööturul ning laiemalt Eesti

ühiskonnas raskendatud. Isiku antud selgitustest nähtub, et tal olid probleemid narkootiliste

ainetega ka YYYs. Isiku sõnul on ta viibinud vähemalt 13 aastat sõltuvusravil arstliku

järelevalve all. Sõltuvusravil viibimine ei ole aidanud tal sõltuvusprobleemidega toime tulla.

Asjaolusid kogumis arvestades on isikust tulenev oht ühiskondlikule turvalisusele tõsine ja

reaalne.

2(6)

3-26-38

VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada,

kuna tegu on avalikku korda ohustava isikuga. On suur tõenäosus, et vabaduses viibides võib

isik toime panna uusi korrarikkumisi. Samuti esineb põgenemisoht. Isik on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise vältimiseks. Isik ei pruugi vabaduses

viibides talle kohaldatud järelevalvemeetmeid järgida ning võib omavoliliselt ja

ebaseaduslikult lahkuda teise riiki. Arvestades isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis ei saa

isiku kinnipidamist pidada ülemääraseks.

8. Puudutatud isik vaidles 07.01.2026 kohtuistungil taotlusele vastu. Isik ei ole saanud

seoses kinnipidamiskeskuses viibimisega taotleda uut YYY passi. Isikut ei tohi välja saata

riiki, kus ei ole tagatud tema edasine metadooniravi (s.o YYYsse). Isikul ei ole kavatsust

põgeneda ega uusi kuritegusid toime panna. Ta on kuritegu kahetsenud ja vajaks Eestist

lahkumisel näiteks Euroopa Liidu biomeetrilist passi, mida tal hetkel ei ole. YYYsse minna ta

ei soovi, kuna tema kodukoht on Venemaa okupatsioonivõimude kontrolli all ja tal puudub

teine elukoht. Isiku isa vajab tema abi igapäevaste asjade (eriti panganduses) ajamises ning

ilmselt toimub tal veebruaris 2026 tõsisem operatsioon. Seetõttu soovib isik teda abistada

enne ja pärast operatsiooni, mis oleks võimalik selliselt, et isik elaks Valkas ja isa Valgas.

9. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.01.2026 määrusega PPA taotluse ning andis loa

puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.03.2026 (k.a).

Taotlus on põhjendatud. Isiku osas on vaja viia läbi rahvusvahelise kaitse menetlus ja välja

selgitada menetlemisel tähtsust omavad asjaolud (VRKS § 361 lg 2 p 4). Puudutatud isik on

Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX süüdi mõistetud

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat

vangistust (VSS § 68 p 4). Isiku puhul esineb põgenemise oht VSS § 68 p 10 kohaselt, kuna

välismaalase lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele. Tartu Maakohtu

XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kohaldati isiku suhtes KarS § 54 lg

1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos Eesti Vabariigi sissesõidukeeluga

tähtajaga 5 aastat. Samuti esineb põgenemise oht VSS § 68 p 6 kohaselt. PPA järeldab isiku

hoiakust ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Väljasaatmise vältimiseks on

isik taotlenud ajutist kaitset. Kui isik sai teada, et tema suhtes tuleb ajutise kaitse taotluse

tagasilükkamise otsus, kirjutas ta avalduse, et taotleda rahvusvahelist kaitset ning sellega

takistada oma väljasaatmist YYYsse. Samuti väljendas isik kohtuistungil selgelt, et ta ei soovi

minna YYYsse, kuna tema kodu QQQ on Venemaa okupatsioonivägede kontrolli all oleval

YYY territooriumil. Veelgi enam – isik selgitas, et tegelikult sooviks ta minna Lätti, et jätkata

sealt oma isa eest hoolitsemist, kuid ei saa seda teha reisidokumendi puudumise tõttu.

Eeltoodust nähtub üheselt, et isik soovib vältida enda Eestist YYYsse väljasaatmist jõustunud

kohtuotsuse sundtäitmise korras. Vabaduses viibides ei jääks puudutatud isik rahvusvahelise

kaitse menetluse ajaks Eestisse ega lahkuks vabatahtlikult Schengeni alalt, vaid üritaks suure

tõenäosusega ennast varjata ning võimalusel Schengeni alal edasi liikuda.

PPA on seisukohal, et puudutatud isik ei ole usaldusväärne ja ta väärkasutab rahvusvahelise

kaitse süsteemi, et lahkumiskohustust edasi lükata või väljasaatmist vältida. PPA seisukoht on

põhjendatud taotluses toodud põhjustel. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes

selleks, et vältida enda väljasaatmist koduriiki (VRKS § 361 lg 2 p 5). Kohtuistungil tõi isik

eraldi välja, et ta saab Eestis talle vajalikku metadooniravi ja YYYs seda talle ei pakutaks

ning esitas taotluse, et tema tervisliku seisukorra hindamiseks määratakse kõikehõlmav

ekspertiis ja alles selle järelduste põhjal saab otsustada, kas talle anda rahvusvaheline kaitse

või mitte. Vastavaid väiteid ei esitanud isik varasemas ajutise kaitse taotluse menetluses, kus

3(6)

3-26-38

isik tõi peamiste Eestist mittelahkumise põhjustena välja soovi hoolitseda isa eest, soovi jääda

Euroopa Liitu ja YYYs oleva kodu asumise sõjapiirkonnas. Seega võib alles käesolevas

kohtumenetluses esitatud raviteemalisi argumente pidada otsituks ja esitatuks eelkõige

lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks. Täielikult tõendamata on isiku väide, et YYYs

viibides ei oleks tal ka vastava näidustuse olemasolul võimalik jätkata metadooniravi.

Vastavad asjaolud tuleb PPA-l välja selgitada edasises haldusmenetluses.

Isiku tausta ja eelnevat käitumist arvestades ei ole välistatud, et isik kujutab ohtu Eesti

Vabariigi avalikule korrale (VRKS § 361 lg 2 p 6). Uimastitega seotud kuriteod ei ole

põhjuseta loetud ühiskonnale ohtlikuks ja statistika näitab, et nende toimepanijad sooritavad

sarnaseid kuritegusid sageli korduvalt. Isiku puhtsüdamlik kahetsus on positiivne, kuid ei

anna alust seada kahtluse alla PPA seisukohti vastavas küsimuses. Edasises haldusmenetluses

saab PPA vastavate asjaolude ilmnemisel anda uue hinnangu ohu tõsiduse osas, lähtudes isiku

käitumisest ja näiteks kaasaaitamisest enda dokumenteerimisel.

Puudutatud isiku käitumine kinnitab PPA järeldust, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud

järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad, et tagada isiku kättesaadavus ja

ühiskonna ohutus. Puudub alus arvata, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamine võiks olla vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Isik kinnitas

kohtuistungil, et ta saab ka kinnipidamiskeskuses jätkuvalt metadooniravi ja sellega ei ole tal

probleeme.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Puudutatud isik palub 14.01.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

07.01.2026 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata.

Isiku kinnipidamine on lubatud ainult individuaalselt tuvastatud asjaolude olemasolul.

Halduskohus ei tuvastanud konkreetseid ja aktuaalseid asjaolusid, mis viitaks puudutatud

isiku reaalsele põgenemisohule või kinnitaks uute õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus

piirdus vaid viidetega varasemale kuriteole. Halduskohus ei kaalunud leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamise võimalust. Üksnes rahvusvahelise kaitse taotlemise fakt ei

ole õiguse kuritarvitamine ega saa olla kinnipidamise iseseisev alus. Puudutatud isik on alates

2010. a-st metadoonasendusravil. Teostatud ei ole arstlikku ekspertiisi ega antud hinnangut

pikaajalise kinnipidamise mõjule terviseseisundile. Samuti pole käsitletud ravivõimalust

väljaspool kinnipidamiskeskust. Puudutatud isiku kinnipidamine on ebaproportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebuse võib võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

12. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et praegusel juhul esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus puudutatud

isiku kinnipidamiseks.

4(6)

3-26-38

13. VRKS § 361 lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase

staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis

ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku

osalust ja kättesaadavust. Puudutatud isik on esitanud 05.01.2026 rahvusvahelise kaitse

taotluse, ning selle menetlus, mille lõpule viimiseks on aega 6 kuud, on alles algusjärgus.

Seetõttu on ilmne, et on vajalik puudutatud isiku esitatud andmete õigsuse, väidete usutavuse

ja muude asjaolude kontrollimine.

14. Kuna kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, pole vaja kontrollida,

kas lisaks on see vajalik VRKS § 361 lg 2 p-de 5 ja 6 alusel.

15. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist

lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt

Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika;

Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2024 määrus nr 3-24-2209, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu

13.11.2023 määrus nr 3-23-2289, p 15 ja 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). VRKS § 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud

asjaolu (VRKS § 361 lg 21). VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad

põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks

kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid

asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-

1-93-16, p 13).

16. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtu hinnanguga, et puudutatud isiku osas

esineb VSS § 68 p-dest 4, 6 ja 10 tulenev põgenemisoht nende sätete koosmõjus. Puudutatud

isik on Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tunnistatud

süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik

käitlemine, mis on toime pandud grupi poolt) järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat

vangistust. Puudutatud isikule on ülalviidatud kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX

mõistetud lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine. Isik on esitanud rahvusvahelise

kaitse taotluse pärast seda, kui sai teada ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusest.

Asjaolude pinnalt on usutav, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse enda

väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isik on halduskohtu 07.01.2026 istungil väljendanud

selgelt soovimatust minna tagasi YYYsse ning selgitanud, et sooviks minna Lätti, et tegeleda

sealt Eestis elava isa eest hoolitsemisega, mis pole aga võimalik reisidokumendi puudumise

tõttu. Isiku hoiakust ja käitumisest võib seega järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

Eelnev kogumis annab alust arvata, et vabaduses viibides ei jääks isik rahvusvahelise kaitse

menetluse ajaks Eestisse ega lahkuks vabatahtlikult, vaid üritaks tõenäoliselt end varjata ning

võimalusel Schengeni alal edasi liikuda. Seetõttu on õigustatud isiku kinnipidamine, tagamaks

tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks.

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 07.03.2026 pidada

ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures tema rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumi.

Isik ei ole esitanud väiteid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks

isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega. Isik kinnitas halduskohtu istungil, et ta saab

kinnipidamiskeskuses jätkuvalt metadooniravi. Väidet metadooniravi jätkamise võimatusest

YYYs saab hinnata PPA rahvusvahelise kaitse menetluse raames. Põhjendatud ei ole

puudutatud isiku etteheide, et kohus ei ole kaalunud leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamist. Põgenemisohu tuvastamisel ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks ega tagaks sama tõhusalt isiku kättesaadavust

(vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12).

5(6)

3-26-38

18. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.01.2026

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)