2-25-9660/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Helvia Räägel Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-9660 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi A. N. vastu võla nõudes

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Maria Kraav (e-post XXX) nende esindajad Kostja: A. N. (endise nimega A. R., isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Swedbank AS ja kostja A. N. vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Hageja ja kostja (edaspidi koos nimetatud ka pooled) on poolte vahel laenulepingu nr XXX võla tasumise osas saavutanud kompromissi ning sõlminud sellega seoses kokkuleppe.

1.2. Kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse, mis on fikseeritud kompromissi sõlmimise päeva seisuga (s.o 22.01.2026) ehk kokku 9 934,44 eurot (s.o põhiosa 8 394,56 eurot, intress 298,42 eurot, põhiosa viivis 821,46 eurot) ning lisaks pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 420,00 eurot. Kompromissi tingimuste korrektsel täitmisel võlgnevusele viivist ei lisandu.

1.3. Kostja kohustub tagastama kokkuleppe punktis 1.2. nimetatud summad hagejale igakuiste maksetena kuni kogu võlgnevuse ja riigilõivu tasumiseni.

1.4. Igakuise makse suurus on minimaalselt 200,00 eurot. Igakuised maksed tuleb hagejale tasuda hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Igakuiste maksete tasumist tuleb alustada hiljemalt 15.02.2026.

1.5. Igakuised maksed tuleb tasuda Swedbank AS arvelduskontole nr XXX, viitenumbriga 3663088 ja selgitusega „A. N., leping XXX“

1.6. Kohustused loetakse tasumiste arvel täidetuks järgmises järjekorras: riigilõiv, põhiosa, intress, viivis.

1.7. Kostjal on õigus tasuda hagejale kokkuleppe punktis 1.2. toodud summad ennetähtaegselt.

1.8. Juhul kui kostja hilineb kokkulepitud summade tasumisega rohkem kui kümme päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu punktis 1.2. tasumata võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada käesolevat kokkulepet kinnitav kohtumäärus täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Võlgnevusele hakkab alates täitmisavalduse esitamisest alates lisanduma viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja eelnev informeerimine täitemenetluse algatamise avalduse esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

1.9. Kompromissis nimetamata hageja ja kostja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 420 eurot Swedbank AS-i arveldusarvele nr XXX, selgitusega „A. N., tsiviilasi nr 2-25-9660, riigilõivu osaline tagastamine”. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-9660. 4. Kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Swedbank AS esitas 18.06.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse A. N. (endise nimega A. R.) vastu võla nõudes. Pooled esitasid 22.01.2026 kohtule kompromisslepingu. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Kuivõrd hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, siis on kohus kontrollinud, et poolte vahel sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra ning hageja on laenu andmisel kontrollinud kostja krediidivõimelisust. Kompromissi tingimused ei ole kostjale kahjulikud, kostjal on võimalik tagastada laen osamaksetega. Hageja on kinnitanud kostja krediidivõimelisuse kontrollimist ning kostja on kinnitanud, et krediidi võtmise hetkel oli ta krediidivõimeline ja on teadlik tarbijakrediidisuhet reguleerivast seadusandlusest ja sealt tulenevatest õigustest ja kohustustest. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jätab kohus kompromissis nimetamata menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. Hageja on palunud poole riigilõivu tagastamist summas eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud riigilõivu 840 eurot ja palub tagastada pool riigilõivu 420 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel kohtunik