1-25-6173/40 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2026, Tartu

Kriminaalasja number

1-25-6173

Kohtukoosseis

Marina Ninaste

Kriminaalasi

Boguslaw Franciszek Pieta süüdistuses KarS § 911 lg 1 –

§ 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. detsembri 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Boguslaw Franciszek Pieta (sündinud

12.12.1975, viibib Viru Vanglas), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon Viru Maakohtu 3. detsembri 2025. a otsuse peale läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast,

mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Viru Maakohtu 3. detsembri 2025. a otsusega tunnistati Boguslaw Franciszek Pieta süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 911 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta pikkune

vangistus. Karistuse kandmise alguseks loeti B. F. Pieta kahtlustatavana kinnipidamise aeg 5.

augustil 2025. Maakohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskulud summas 2598,76 eurot (sh

sundraha ja muud kulud). Kaitsja tasu summas 140,86 eurot jäeti riigi kanda.

Apellatsioon

2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni B. F. Pieta, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist menetluskulusid puudutavas osas. Ta palub lükata edasi väljamõistetud 2598,76 euro

tasumise tähtaeg. B. F. Pieta palub anda talle menetluskulude tasumiseks veel üks aasta pärast

vabanemist. See võimaldab tal leida töökoha ja siis saaks ta menetluskulud tasuda õigeaegselt.

Kuna kaebuse esitaja ei viibi oma riigi vanglas, pole tal võimalik sissetuleku puudumise tõttu

menetluskulusid tasuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 4 järgi saab kokkuleppemenetluses

tehtud otsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetluse

regulatsiooni (9. peatüki 2. jao sätete) või KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumisega. Samuti saab süüdistatav apellatsiooni esitada siis, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistatav

ei osuta apellatsioonis ühelegi viidatud rikkumisele.

4. B. F. Pieta taotleb menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist.

5. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes muu hulgas süüdistatava poolt

hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma

läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses

tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises

ja menetluskulude ositi tasumises KrMS § 180 lg 3 alusel. Seega kuulub kokkuleppe esemesse

ka küsimus, kas süüdistatavalt väljamõistetav menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuse

jõustumisest arvates 30 päeva või ositi pikema aja jooksul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

13. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-47-16, p 5).

6. 28. novembril 2025 on prokurör, B. F. Pieta ja tema kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev

sõlminud kokkuleppe. Sellest nähtuvalt peab B. F. Pieta hüvitama kriminaalmenetluse kulud

summas 2598,76,20 eurot.

7. 3. detsembril 2025 toimunud istungil märkis prokurör, et summa 2598,76,20 puhul on 20

üleliigne. Õige summa on 2598,76 eurot (III kd, tl 40). Süüdistatav ja kaitsja olid

menetluskuludes esinenud vea parandamisega nõus. Süüdistatav nõustus, et temalt mõistetakse

välja 2598,76 eurot. Kohus selgitas üle kõik kokkuleppe osad, sh menetluskuludesse puutuva. B.

F. Pieta kinnitas, et ta on nõus maksma Eesti Vabariigile kulud nii, nagu need on kokkuleppes

märgitud (III kd, tl 41). Süüdistatav kinnitas, et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ja jääb selle

juurde.

8. Apellatsioonis ei viidata kriminaalmenetlusõiguse olulistele rikkumistele. Samuti ei

väideta, et eiratud oleks kokkuleppemenetluse sätteid. Apellant ei osuta, et maakohus oleks

kokkuleppe piiridest väljunud. Maakohus tegi kohtuotsuse, mis vastas kokkulepitule. Kuna

prokurör, B. F. Pieta ja tema kaitsja ei leppinud kokku menetluskulude hüvitamises ositi, tuleb B.

F. Pietal tasuda menetluskulud nii, nagu see on sätestatud KrMS §-s 423 ja § 417 lg-s 2, s.t

kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul.

9. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust lükata

menetluskulude tasumise tähtaega edasi vangistuse kandmise aja võrra. KrMS § 423, § 417 lg 3

ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-120-12, p 7).

Süüdimõistetu võib kohtuotsuse jõustumise järel KrMS §-de 423 ja 424 alusel esitada maakohtu

täitmiskohtunikule mõjuva põhjuse olemasolul taotluse menetluskulude tasumise tähtaja

pikendamiseks või ajatamiseks korraga kuni ühe aasta võrra (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-2-12, p 8). Samas ei ole

ainuüksi vangistuse kandmine selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks menetluskulude

tasumise tähtaja pikendamise või ajatamise.

10. Eeltoodust tulenevalt puudub B. F. Pietal apellatsiooniõigus ja tema apellatsioon jääb

KrMS § 318 lg 4 ning § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)