2-25-12284/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-12284

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja

koht

23.01.2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-12284

Tsiviilasi

J.G. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: J.G. (isikukood: XXX; aadress: adress:xxxxxxx,

XXX-i, xxxxx XXX / xxxxxxxxxx, XXX; e-post:);

Usaldusisik: Valeria Sergejeva (e-post:

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.G. taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks.

2. Jätta läbi vaatamata J.G. maksejõuetusavaldus.

3. Vabastada Valeria Sergejeva usaldusisiku kohustustest.

4. Määrata usaldusisiku Valeria Sergejeva (IK 49507283735) tasuks 561 (viissada

kuuskümmend üks) eurot. Käibemaksu ei lisandu.

5. Usaldusisiku tasu summas 300 (kolmsada) eurot maksta välja Valeria Sergejeva

arvelduskontole nr EE862200221032852791 Swedbank AS-is kohtu

deposiitkontole võlgniku poolt selleks tasutud vahenditest.

6. Usaldusisiku tasu puudujäävas osas, s.o. summas 261 (kakssada kuuskümmend

üks ) eurot mõista välja riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu maksta punktis 5

märgitud Valeria Sergejeva arvelduskontole Swedbank AS-s.

7. Saata määrus resolutsiooni punkt 5 ja punkt 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele

8. Kohtumääruse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 08.10.2025 määrusega

kohaldatud täitemenetluse nr 034/2025/2569 (kohtutäitur Kristiina Feinman)

peatamine, samuti võimalike sundtäitmiste peatamine.

9. Kohtumääruse jõustumisel tühistada kohtumenetluste peatamine tsiviilasjades nr

2-25-9791 ja nr 2-25-14928 vastavalt Tartu ja Harju Maakohtus.

Edasikaebamise kord

2-25-12284

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

J.G. esitas 30.07.2025 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline ning ülalpeetavaid

ei ole. Võlgnikul on põhiharidus ning ta ei tööta. Vara puudub. Igakuine sissetulek on 1300

eurot (toetused). Arvelduskontot omab AS-is Swedbank ja LHV Pank AS-is. Igakuised

väljaminekud eluasemele, söögile, transpordile, sidele jms on 780 eurot. Kohustusi on üheksa

võlausaldaja ees ning kogusummas 28 099,36 eurot. Võlgnik soovib võlgade

ümberkujundamismenetluse algatamist. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot.

Kohus kuulas võlgniku ära 06.10.2025 toimunud kohtuistungil.

08.10.2025 määrusega algatas kohus J.G. maksejõuetusmenetluse, nimetas võlgniku

usaldusisikuks Valeria Sergejeva ning tegi usaldusisikule ülesandeks FiMS §-st 17 tulenevate

ülesannete täitmise. Usaldusisiku kogutud andmete kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Puudub

nii vara kui ka töökoht. Võlgnik ei ole tõendanud, et tal on igakuine ametlik sissetulek

ümberkujundamiskava täitmiseks.

Kohus kuulas võlgniku ära 21.01.2026 toimunud kohtuistungil. Võlgnik avaldas, et ei soovi

maksejõuetusmenetluse läbi viimist ning võtab esitatud avalduse tagasi.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud võlgniku taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse

lõpetamiseks tuleb rahuldada ning maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele

ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita

menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. FIMS

§ 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt

pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse

seadusest ei tulene teisiti. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus ja pankrotiseadus ei reguleeri

maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku vastavaid sätteid.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab,

et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta

sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse

kohtule kirjalikult või protokollitakse.

J.G. kinnitas 21.01.2026 kohtuistungil, et ta ei ole suutnud töökohta leida. Võlgnik ei soovi

maksejõuetusmenetluse läbiviimist ning soovib esitatud avalduse tagasi võtta.

Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste

algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja

maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning võlgnik praegu

maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb tema maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus

rahuldada.

2-25-12284

TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi

vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata

määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et

avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.

Kohus peatas 08.10.2025 määrusega võlgniku vara suhtes läbiviidav täitemenetluse ja muu

sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava

kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu

tuleb tühistada võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Usaldusisikul tuleb

määrus saata kohtutäiturile võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise uuendamiseks.

Lisaks peatas kohus 08.10.2025 määrusega kohtumenetlused tsiviilasjades nr 2-25-9791 ja nr

2-25-14928 vastavalt Tartu ja Harju Maakohtus. Käesoleva kohtumääruse jõustumisel

tühistada kohtumenetluste peatamine nimetatud tsiviilasjades.

Menetluskulude jaotus

Valeria Sergejeva on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata

usaldusisikule tasu kokku 807,50 eurot. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul J.G.

maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 8,5 tundi, sh:



Kohtudokumentidega tutvumine, vestlused võlgnikuga, võlgniku nõustamine,

teabepäringud e-registritesse 1 tund;



Päringud kohtutäituritele, võlausaldajatele, saadud andmete ja vastuste analüüs 4

tundi;



Vara ja võlgade nimekirja koostamine, võlgnikult täiendava info küsimine 3,5 tundi.

Usaldusisik on tasu palunud määrata selliselt, et arvestada usaldusisiku tunnitasuks 95 eurot,

kokku tasu summas 807,50 eurot, käibemaksu ei lisandu. PankrS § 150 lg 2, lg 1 p 2 alusel

maksta usaldusisiku tasu välja pankrotivarast. Tasu maksta välja Valeria Sergejeva

pangakontole EE862200221032852791 AS Swedbank.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

(PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib

määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel

ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku

varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri

tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

2-25-12284

maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga

töötamise korral 886 eurot.

PankrS § 23 lg 51 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi, kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama

paragrahvi lõige 4 näeb ette, et käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse

üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi

vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale.

Usaldusisiku tasutaotluses ei ole märgitud, millistest allikatest peaks toimuma usaldusisiku

tasu väljamaksmine.

Käesolevas asjas on avaldaja avaldusest loobunud ja kohus võtab loobumise vastu ning

lõpetab asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.

PankrS § 23 lg 41 järgi määrab kohus ajutise halduri tasu ka juhul, kui avalduse esitanud isik

võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt

pankrotiavalduse läbivaatamist. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi

jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3-5 ei

tulene teisiti.

Kohus lõpetab menetluse määrusega, kuna avaldaja on avaldusest loobunud, mistõttu

menetluskulud, sh usaldusisiku tasu jäävad J.G. kanda. TsMS § 172 lg 7 teine lause näeb

samuti ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb

rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

Asjas on teada, et võlgnikul puuduvad vahendid maksejõuetusmenetluse kulude katteks. See

tähendab, et määrates usaldusisiku tasu jääb võlgniku kanda, jääb usaldusisiku tasu

tõenäoliselt välja maksmata.

Võttes aluseks FIMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu

määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on

seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle

PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus

ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri

määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, st 66 eurot tund. Kohtu hinnangul ei ole

selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab ka selle menetluse mahule ja

keerukusele. Menetlus on minimaalse keerukusastmega.

Kohus peab ajakulu 8,5 tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks. Sellest tulenevalt on

justiitsministri määruses ettenähtud tasumäära 66 eurot tund rakendamisel usaldusisiku tasu

561 eurot, käibemaksu ei lisandu. Kohus loeb sellise tasu põhjendatuks, usaldusisiku tasu

määratakse 8,5 tunni eest 8,5x66=561 eurot. Tasu tuleb välja maksta usaldusisiku

pangakontole, nagu usaldusisik on taotlenud.

Kohus kohustas 08.10.2025 määrusega J.G. tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 900

eurot ning seda kolme osamaksega. J.G. on tasunud ühe osamakse, s.o 300 eurot kohtu

deposiidikontole. Usaldusisiku tasu summas 300 eurot tuleb kanda võlgniku poolt FIMS § 19

lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest.

2-25-12284

Puudujäävas osas, s.o. summas 261 eurot tuleb usaldusisiku tasu jätta riigi kanda.

PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik