2-25-114744/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2026. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-114744

Tsiviilasi

AS LHV Kindlustus hagi V B vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

5761,69 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS LHV Kindlustus (registrikood:

14973611; asukoht Tartu mnt 2, Tallinn, 10145;

e-post xxx)

Hageja lepinguline esindaja: M P

(e-post xxx)

Kostja: V B (isikukood: xxx; aadress xxx)

Asja läbivaatamine

11.12.2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Mõista V B’ilt välja AS LHV Kindlustus kasuks 5761,69 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud V B’i kanda.

4. Rahuldada AS LHV Kindlustus menetluskulude kindlaksmääramise taotlus ja mõista V

B’ilt AS LHV Kindlustus kasuks menetluskulu 595 eurot.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

2-25-114744

välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavaldusest nähtub, et V B (edaspidi kostja) juhtis 19.12.2024 aadressil Tallinn, Kopli

tn 18 mootorsõidukit Xxx reg märgiga xxx, millega põhjustas liiklusõnnetuse ning

kahjustas sõidukit Xxx-Xxx reg märgiga xxx.

Kostja ei olnud liikluses tähelepanelik ja hoolikas ning ei hoidunud kõigest, mis võiks

kahjustada teiste vara, sh sõitmisel ei hoidnud ohutut piki vahet ning sõitis otsa tema ees

peatunud sõiduautole Xxx-Xxx reg märgiga xxx. Oma hooletu tegevusega põhjustas

varalise kahju sõiduki Xxx-Xxx omanikule.

Pärast liiklusõnnetuse toimumist lahkus kostja sündmuskohalt ja ei teatanud

liiklusõnnetusest politseid. Kostja lahkumine sündmuskohalt oli õigusvastane ja süüline.

See tähendab, et kostja rikkus liiklusõnnetuse järgset Liiklusseaduses välja toodud

kohustusi. Liiklusõnnetuse toimumine on Politsei-ja Piirivalveameti poolt registreeritud

Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasis. 22.01.2025 koostas Põhja prefektuur kostjale

väärteoasjas otsuse käesoleva liiklusõnnetuse raames.

2. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõidukil Xxx-Xxx reg märgiga xxx liikluskindlustuse

leping xxx AS´is. 20.12.2024 pöördus sõiduki Xxx-Xxx kasutaja kahju hüvitise saamiseks

AS LHV Kindlustuse (edaspidi hageja) poole, kus oli kahju põhjustanud sõiduki ehk Xxx

reg märgiga xxx sõlmitud sõiduki valdaja kohustuslik vastutuskindlustus.

Hageja kogutud informatsiooni põhjal selgus, et tegemist on kindlustusjuhtumiga ning

sõiduki Xxx-Xxx omanikule tuleb tekitud kahju hüvitada. Hageja töötaja tutvus

hinnapakkumisega ning luges sõiduki taastamiseks xxx OÜ poolt koostatud

remondikalkulatsiooni kooskõlastatuks. Hageja töötaja edastas kahju saanud sõiduki Xxx-

Xxx omanikule hüvitamise otsuse, mille alusel maksis hageja Xxx OÜ-ile Xxx-Xxx

sõiduki remontimise eest 5 761,69 eurot. Hageja on hüvitanud toimunud liiklusõnnetuse

tõttu tekkinud kahju summas 5 761,69 eurot.

3. 18.03.2025 hageja esitas kostjale tagasinõude. Kostja ei ole nõuet tasunud.

4. Vastavalt registreeritud liiklusõnnetuse andmetele ja väärteoasjas otsusele, liiklusõnnetuse

põhjustanud kostja ei teavitanud toimunud liiklusõnnetusest politseid ning lahkus

liiklusõnnetuse sündmuskohalt. See tähendab, et pärast liiklusõnnetust ei käitunud kostja

vastavalt seadusjärgsele kohustusele, sh ei kontrollinud liiklusõnnetuses osalenud isikute

tervist; ei koostanud avarii kohta akti, pannes kirja liiklusõnnetuses osalenud isikute

andmeid, liiklusõnnetuses vastutava isikut ning hinnates varalise kahju tekitamist.

Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kostja sai aru, et on toimunud liiklusõnnetus,

kuna ta väljus pärast kokkupõrget sõidukist ning vaatas tekitatud kahjustused üle.

Vaatamata sellele lahkus kostja sündmuskohalt, jättes Politsei- ja Piirivalveametit

juhtunust teavitamata ning jättis vormistamata liiklusõnnetuse teate. Hageja on seisukohal,

et kostja tegutses lahkumisel ja liikluseeskirja ning õigusaktide rikkumisel süüliselt. Isegi

kui ta ei olnud kindel, kas varaline kahju oli tekkinud, oli tal kohustus jääda

sündmuskohale ja suhelda teise osapoolega. Eriti arvestades asjaolu, et kostja tundis end

halvasti, ei oleks ta tohtinud istuda tagasi sõiduki rooli, vaid pidi kutsuma endale abi või

kiirabi. Hageja hinnangul lahkus kostja sündmuskohalt eesmärgiga varjata oma tegelikku

2-25-114744

seisundit (nt võimalikku joovet). Liikluskindlustuse seaduse § 53 lõike 1 punkti 2

eesmärgiks on vältida olukorda, kus liiklusõnnetuse asjaolude tuvastamise raames ei ole

võimalik kindlaks teha, kas juht tarvitas alkoholi või muid joovet tekitavaid aineid enne

liiklusõnnetust ning õnnetus oli sellise tegevuse tulemuseks, või tarvitas juht neid vahetult

pärast kindlustusjuhtumit. Võttes arvesse, et kostja tegutses sündmuskohalt lahkumisel

ning õigusaktide rikkumisel süüliselt, on hagejal õigus esitada talle tagasinõue.

5. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhinõudena summa 5 761,69

eurot ja riigilõivu summas 595 eurot.

6. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja, et ei nõustu kostja väitega, et liiklusõnnetuse

toimumise hetkel oli sündmuskohal halb valgustus. Hagiavalduse lisas 17 on toodud fotod

sündmuskohast, millest nähtub selgelt, et tänav oli piisavalt valgustatud selleks, et aru

saada, et on toimunud liiklusõnnetus.

7. Sõiduki Xxx-Xxx reg märgiga xxx juht on kahjuteates märkinud järgmist: „Seisin

ülekäiguraja ees, et lasta jalakäijad üle tee, kui xxx sõitis tagant sisse suure hooga. Xxx

Bolt takso. xxx juht tuikus, alkoholilõhnadega. Vabandas, lubas homme klaarida. Ning

lahkus sündmuskohalt. Kohe sai 112 helisatud. Kohal käis politsei, võttis ütlused ja

fikseeris asjaolud.“

Kahjuteatest nähtub üheselt, et kannatanu kutsus sündmuskohale politsei, kuna kostja

lahkus sündmuskohalt enne „asjade klaarimist“. Seetõttu ei olnud pooltel võimalik

kohapeal liiklusõnnetuse teadet vormistada ega vahetada kontaktandmeid. Xxx-Xxxi juhi

märkus kahjuteates, et kostjalt oli tunda alkoholi lõhna, viitab sellele, et kostja võis

sündmuskohalt lahkuda oma joobeseisundi varjamise eesmärgil.

Kostja väitel lahkus ta sündmuskohalt tervisliku seisundi järsu halvenemise tõttu. Selline

väide on aga paljasõnaline ega ole ühegi tõendiga kinnitatud. Lisaks nähtub kostja enda

kirjeldusest, et tema terviseseisund võimaldas tal jätkata sõitu ning hiljem trammiga koju

liikuda, mistõttu ei saa väita, et see oleks takistanud tal sündmuskohale jäämast ja

vajalikke dokumente vormistamast.

Kostja on väitnud järgmist: „Xxxe juht ei esitanud mulle ühtegi nõuet, vaid andis

käeviipega märku, et midagi tõsist ei juhtunud.“ Hageja hinnangul ei vasta see väide

tegelikkusele, kuna sellisel juhul ei oleks sõiduk Xxx-Xxx juht pidanud vajalikuks politsei

kutsumist. Fotodel on selgelt näha, et sõiduk on saanud korralikult kahjustada.

8. Ei oma õiguslikku tähtsust, millise väärteootsuse tegi Politsei-ja Piirivalveamet kostja

suhtes. Väärteomenetlus ja käesolev tsiviilasi on iseseisvad menetlused, mis ei ole

omavahel seotud.

9. Käesoleva kahjujuhtumi raames oli peamiselt kahjustada saanud sõiduk tagaosa. Sõiduk

vajas remonditööde teostamist, et taastada sõiduki välimus ja tehniline seisund sellisel

kujul, nagu see oli enne liiklusõnnetust VÕS § 127 lg 1 tähenduses. Xxx OÜ vaatas

sõiduki kahjustused üle ning selle alusel koostas hinnapakkumise taastamistöödeks.

Hinnapakkumine sisaldas varuosade vahetust, värvimistöid, komplekteerimis-ja

plekksepatööd. Seega teostatud remont sõiduki taastamiseks ja kahjude likvideerimiseks

oli mõistlik VÕS § 132 lg 3 tähenduses.

2-25-114744

Hageja kinnitab, et sõiduki taastamise kalkulatsioon on põhjendatud ja vastab tegelikele

remondivajadustele. Kõik vahetatud detailid on otseselt seotud toimunud kokkupõrkega,

kuna need asuvad piirkonnas, kuhu sõiduk sai avarii käigus kahjustusi. Kalkulatsioon on

koostatud Cabas-programmi abil, mis lähtub sõiduki tootja poolt kehtestatud

normaalaegadest, mis on ette nähtud konkreetsete detailide vahetuseks ja/või remondiks.

Kõik tekkinud kahjustused on dokumenteeritud remondiettevõtte poolt edastatud

fotodega, mis kinnitavad, et kahjustused on tekkinud käesoleva juhtumi raames.

Hageja selgitab, et teostatud remonti ei oleks olnud võimalik läbi viia oluliselt soodsama

hinnaga. Esiteks vastavad remonditööde teostanud ettevõtte töötunni hinnad turu

keskmistele hindadele ettevõtetes, mis on spetsialiseerunud keretöödele. Teiseks ei ole

paljusid kahjustatud detaile võimalik soetada kasutatud osadena ega järelturu

varuosadena. Kolmandaks tegemist on tehniliselt keerukama sõidukiga, mille eripärast ja

lisavarustusest tulenevalt said kahjustada ka mitmed mugavus- ja turvavarustuse

elemendid, mis pärast toimunud liiklusõnnetust enam ei toiminud.

KOSTJA SEISUKOHT

10. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märkis, et nõustub üksnes sellega, et tema

osalusel toimus liiklusõnnetus, kuid see juhtus tervise järsu halvenemise tõttu. Kostjal oli

vaba päev ja sel päeval ei töötanud ta taksona, tegi isiklikke sõite. Kostja alustas sõitu

200-300 meetrit eemal asuva Rimi kaupluse juurest ning juba siis oli tema enesetunne

halb, kuid tal ei olnud aega peatuda.

11. Liiklusõnnetus leidis aset hilja õhtul 19. detsembril 2024, kui oli juba täiesti pime ja

õnnetuse toimumiskoht ei olnud tegelikult valgustatud, kuna tänavavalgusti asus

suhteliselt kaugel.

Pärast seda, kui vastustaja oma sõidukist väljus, ei esitanud Xxxe juht talle mingeid

pretensioone sõiduki kahjustamise kohta, naeratas ning andis vaikides käeviipega mõista,

et midagi tõsist ei juhtunud. Kuna oli täiesti pime, ei märganud kostja samuti sõidukite

kahjustusi. Seetõttu on ebausutavad hageja väited, et kostja oleks pidanud kahjustuse

ulatust märkama.

Kuna Xxxe juht ei esitanud kostjale mingeid pretensioone ning vastustaja tundis end sel

hetkel väga halvasti (tervis halvenes ootamatult juba autos, pea käis ringi), oli ta sunnitud

jätma oma sõiduki sündmuskoha lähedale parklasse ja sõitma koju trammiga. Seetõttu on

valed hageja väited, justkui oleks kostja põgenenud sündmuskohalt ega leppinud Xxxe

juhiga kokku politsei kutsumises. Kostja ei põgenenud, vaid sõitis autoga veidi eemale, et

see lähimas võimalikus kohas parkida, kuna halva enesetunde tõttu ei suutnud ta enam

autot juhtida. Xxxe juht ise ei nõudnud kostjalt midagi, vastasel juhul oleks vastustaja

jäänud sündmuskohale ka halva enesetunde kiuste. Teise sõiduki juhti kostja ei tundnud ja

enda andmeid temale ei andnud.

Seega puudus kostjal alus sündmuskohale jäämiseks, sest pimedas ei olnud sõiduki

kahjustusi näha ja Xxxe juht ei esitanud talle ühtegi nõuet, vaid andis käeviipega märku,

et midagi tõsist ei juhtunud.

12. Kostja vaidlustas politsei otsuse tema suhtes algatatud väärteo menetluses ning esitas

kaebuse Riigikohtule. Seetõttu oleks hageja pidanud enne kahju hüvitamist ootama

Riigikohtu otsust.

2-25-114744

Selle asemel aga otsustas hageja korraldada Xxxe remondi juba väärteomenetluse ajal ja

ilma igasuguse konkursita üheainsa firmaga, kes tegi remonditööd ligi kaks korda

kallimalt kui turuhind. Võttes arvesse sõiduki kahjustuste iseloomu, millele hageja viitab,

on hüvitissumma vähemalt kahekordselt liialdatud ega vasta mõistlikele kulutustele

selliste kahjustuste kõrvaldamiseks.

13. Remondikulud ei ole mõistlikud ning on põhjust arvata, et ettevõte, kes teostas remondi,

võis tänada hagejat tellimuse suunamise eest just sellele firmale. Kostja oleks saanud ise

korraldada Xxxe remondi hinnaga, mis oleks olnud vähemalt kaks korda madalam kui

hageja valitud töökoja hinnad.

Seega, kui kohus leiab, et kostja süü antud juhtumis on tõendatud ja nõustub hageja

regressinõudega kahju hüvitamiseks, siis vaidlustab vastustaja kahju suuruse ning leiab, et

see peaks olema vähemalt kaks korda väiksem ja mitte üle 2880,80 euro.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse

tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2

järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas

kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte.

15. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 5 761,69 eurot. Kostja vaidleb hagile

vastu ning märgib, et hagi on tõendamata ning esineb alus hüvitise vähendamiseks.

16. LKindlS § 8 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum kolmandale isikule kahju tekitamine juhul,

kui samal ajal esinevad järgmised tingimused:



kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki

põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus;



kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski

realiseerumisega;



esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel;



kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.

17. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht

põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja

süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.

2-25-114744

RKTK on 13.11.2017 otsuse nr 2-16-5564 punktis 11 leidnud, et kui kindlustusandja on

kannatanud isikule kahju hüvitanud ning kindlustusandjal on LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel

tagasinõue sõidukijuhi vastu, on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173

lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse

kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel

ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda

kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kui kostja(d) on rikkunud raha

maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda selle täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja

VÕS § 108 lg 1 sätestatule.

18. Puudub vaidlus, et kostja juhtis 19.12.2024 Tallinnas Kopli tn 18 juures sõidukit Xxx reg

märgiga xxx. Eelnimetatud sõiduki liikluskindlustus oli õnnetuse ajal sõlmitud hageja

poolt (dtl 33-36 - poliis). Kahjustatud isik teavitas 19.12.2024 enda kindlustusandjat xxx

AS-i kahjujuhtumist (dtl 29), kus märgiti järgnevat: „Seisin ülekaäiguraja ees, et lasta

jalakäijad üle tee, kui xxx sõitis tagant sisse suure hooga. Xxx Bolt takso. xxx juht tuikus,

alkoholilõhnadega. Vabandas, lubas homme klaarida. Ning lahkus sündmuskohalt. Kohe

sai 112 helisatud. Kohal käis politsei, võttis ütlused ja fikseeris asjaolud.“

19. Riigikohus on lahendi nr 2-19-108066/45 p-ides 12 – 17 märkinud järgmist: „Kohtud on

tuvastanud, et kostja põhjustas 26. novembril 2018 kell 5 hommikul Võru linnas Vilja 35

maja juures sõidukiga Nissan liiklusõnnetuse, sõites otsa pargitud sõidukile BMW, ning

lahkus sündmuskohalt ilma politseid või teise sõiduki omanikku teavitamata

(ringkonnakohtu otsuse p 9.1). Kolleegium nõustub kohtutega, et selliselt tegutsedes

rikkus kostja LS § 169 lg-st 5 tulenevat kohustust, s.o jättis liiklusõnnetusest politseile

teatamata olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada. Samuti rikkus kostja LS §

169 lg-st 6 tulenevat kohustust, kui liigutas enda liiklusõnnetuses osalenud sõiduki

lähedalolevasse parklasse enne politsei liiklusõnnetuse toimumise kohale saabumist.

Eelnimetatud sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsete kohustuste täitmata jätmine muudab

kostja lahkumise kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaseks LKindlS § 53 lg 1 p 2

mõttes. Lisaks sellele, et sõidukijuht peab regressinõude tekkimiseks olema

kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkunud õigusvastaselt, peab selline tegu LKindlS §

53 lg 1 p 2 kohaselt olema toime pandud süüliselt. Kolleegium märgib, et kui

sõidukijuhile etteheidetav käitumine seisneb liiklusseaduses sätestatud normide

rikkumises ja vastab ühtlasi mõnele süüteokoosseisule, ei saa süülisuse hindamisel

juhinduda VÕS sätetest. Nimelt ei saa käitumise süülisus olla abstraktne, vaid seda tuleb

hinnata seostatuna kindla õigusvastase teo või tagajärjega. Seega on maakohus ja

ringkonnakohus ebaõigesti käsitlenud kostja käitumist pärast liiklusõnnetuse põhjustamist

sündmuskohalt lahkumisel VÕS § 104 alusel, leides, et kostja oli selliselt käitudes

vähemalt hooletu, jättes järgimata käibes vajaliku hoole. Ekslik on ka ringkonnakohtu

seisukoht, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatava regressinõude puhul kehtib kostja süü

presumptsioon. Süü presumptsioon kehtib kahju õigusvastase tekitamise korral (VÕS §

1050 lg 1), kuid praegusel juhul ei nõua hageja kostjalt kahjuhüvitist deliktiõiguslikul

alusel (vt ka Riigikohtu 28. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-06, p 11).

Hagejale kui kindlustusandjale on seaduse alusel üle läinud kahjuhüvitise nõue, mis

algselt tekkis kahju kannatanud isikul ja mille kindlustusandja on kannatanule tasunud.

Kannatanul kahju tekitaja vastu tekkiv kahjuhüvitise nõue on oma olemuselt küll

õigusvastaselt kahju tekitamisest tulenev nõue (nõude aluseks saavad olla VÕS § 1056

koos §-ga 1057 või VÕS § 1043 koostoimes VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5, vt ka LKindlS § 23 lg

2-25-114744

1), kuid regressinõude üle otsustamisel lähtutakse kindlustussuhte kohta käivatest

õigusnormidest ja lepingusätetest, mitte VÕS 53. peatükist. LKindlS § 53 lg 1 p 2 tuleb

kolleegiumi arvates sisustada selliselt, et kindlustusandja tagasinõudeõiguse tekkimise

eeldusena peab sõidukijuht olema käitunud viisil, mis vastab kas LS § 236 või § 237

süüteo koosseisule. Mõlemad nimetatud süüteokoosseisud käsitlevad liiklusõnnetuses

osalenud sõidukijuhi kohustuste rikkumist. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, justkui

võimaldaks LKindlS § 53 lg 1 p 2 kindlustusandjal esitada kostja vastu tagasinõude

üksnes juhul, kui kostja tegevuses esinesid LS § 237 tunnused (s.o kui kostja põgenes

sündmuskohalt). LKindlS § 53 lg 1 p 2 eesmärk on eelkõige tagada, et kahju põhjustaja ei

jääks tuvastamata ning kannatanule tekitatud kahju saaks hüvitatud. Seadusandja on

soovinud suunata liiklusõnnetuse põhjustanud isikuid käituma sellele eesmärgile

vastavalt, s.o mitte lahkuma sündmuskohalt ilma selleks kehtestatud nõudeid järgimata.

Kui kahju põhjustaja lahkub süüliselt sündmuskohalt, rikkudes õigusaktidega kehtestatud

käitumisjuhiseid ja tegemata vähimatki selleks, et tema isikut oleks võimalik hiljem kahju

kindlakstegemise ja hüvitamise eesmärkidel tuvastada, ega esine ka süüd välistavaid

asjaolusid, saab lugeda kindlustusandja tagasinõude eeldused selles osas täidetuks.

Riigikohus on alates 1. oktoobrist 2014 kehtiva LKindlS § 53 lg 1 p-ga 2 sõnastuselt

sarnase, kuid praeguseks kehtetu LKindlS2001 (RT I 2001, 43, 238) puhul märkinud, et

sellise regressinõude (LKindlS2001 § 48 lg 2 p 7) lahendamisel on kohus pädev

tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastast lahkumist ka siis, kui

sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud (vt Riigikohtu 28. novembri

2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-06, p 10). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde

ning täpsustab, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamisel saab kohus liiklusõnnetuse kohalt

lahkumise asjaolusid hinnata autonoomselt, andmata neile karistusõiguslikku hinnangut.

Kui aga sõidukijuhi tegevuses on väärteo koosseis kindlaks tehtud, võib puududa vajadus

neid asjaolusid LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatud tagasinõude lahendamisel uuesti

käsitleda. Praegusel juhul on kohtud märkinud, et kostjat ei ole väärteomenetluse korras

sündmuskohalt põgenemise eest LS § 237 alusel karistatud. Maakohus ega

ringkonnakohus ei ole ka LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamise käigus andnud omapoolset

hinnangut, kas kostja lahkumist sündmuskohalt võinuks kindlustusandja tagasinõude

kontekstis käsitada põgenemisena. Väärteokoosseisule vastava käitumise puhul loetakse

isik KarS § 32 lg 1 kohaselt teo toimepanemises süüdiolevaks, kui ta on süüvõimeline ja

puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Kostja käitumises on tuvastatud LS §

236 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseis ning puuduvad andmed selle kohta, et kostja ei

oleks olnud süüvõimeline või et oleks esinenud muid süüd välistavaid asjaolusid. Seega on

täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamise mõlemad eeldused, s.o kostja lahkumine

liiklusõnnetuse toimumiskohalt oli nii õigusvastane kui ka süüline.

20. Käesoleval juhul on kohtule teada, et kostja on väärteomenetluse korras liiklusõnnetusest

mitteteatamise eest LS § 236 alusel karistatud. Väärteoasja õiendist (dtl 28) nähtub

järgnev väärteo kirjeldus: „Juhtis mootorsõidukit Xxx xxx r/m xxx, ei hoidunud kõigest,

mis võiks kahjustada teist vara, sõitmisel ei hoidnud ohutut pikivahet ning sõitis otsa tema

ees peatunud sõiduautole Xxx-Xxx xxx r/m xxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse

ja varalise kahju xxx OÜ`le ning xxx OÜ`le . Varalise kahju tekkimine on fikseeritud

fotode, vaatlusprotokollidega. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid

liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult

oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.“ Kostja on kinnitanud, et teda on

väärteomenetluse korras karistatud. Kostja on esile toonud, et ta on väärteootsuse

2-25-114744

vaidlustanud, kuid ei ole esile toonud, et viidatud otsus oleks tühistatud. Seega lähtub

kohus eeldusest, et karistus on kehtiv.

21. Kohus leiab, et kostja muud vastuväited on ainetud. Esmalt on eluliselt mitteusutav ja

tõenditega vastuolus kostja väide, et ta ei märganud kahjustusi. Sündmuskohal tehtud

fotodest nähtub, et asukoht on hästi valgustatud (dtl 74, 79-81) ning kahjustatud sõiduki

tagaosa juures teekattel on hulganisti purunenud keredetaile, samuti on tugevasti muljunud

Xxx-Xxx tagumine stange. Kahjustatud sõiduki juht on kahjuteates kirjeldanud, et kostja

„sõitis talle tagant sisse suure hooga“. Viidatud olukorras märkas kostja või vähemalt pidi

kostja märkama, et toimunud on liiklusõnnetus, mille tulemusel on ilmselt tekkinud

vähemalt varaline kahju. Tõendamata on kostja väited, et kahjustatud sõiduki juht andis

kostjale mõista, et pretensioonid puuduvad ja kostja võib liiklusõnnetust vormistamata ja

politseid teavitamata oma sõitu jätkata. Tõendamata on kostja väited, et tema enesetunne

oli sedavõrd halb, et ta ei saanud sündmuskohale jääda. Liiati ei ole halb enesetunne

vastutusest vabastav asjaolu.

22. Puudub vaidlus, et kostja ei jäänud sündmuskohale, vaid lahkus ega naasnud tagasi ka

hiljem. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks õnnetusest teavitanud

politseid (ei vahetult pärast liiklusõnnetust ega ka hiljem). Kostjal oli vastav kohustus LS

§ 169 lg-st 5 tulenevalt. Selliselt tegutsedes rikkus kostja LS § 169 lg-st 5 tulenevat

kohustust, s.o jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata olukorras, kus varalise kahju

saaja ei olnud teada. Kostja ei ole esile toonud ka seda, et ta oleks teinud omalt poolt kõik,

et tema isik ei jääks tuvastamata ning kannatanule tekitatud kahju saaks hüvitatud. Kostja

ei ole tõendanud, et oleks esinenud LS § 169 lg 4 nimetatud asjaolud, mis välistanuks

tema kohustuse politseid liiklusõnnetusest teavitada. Eelnimetatud sõidukijuhi

liiklusõnnetuse järgsete kohustuste täitmata jätmine muudab kostja lahkumise

kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaseks LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes.

Lisaks sellele, et sõidukijuht peab regressinõude tekkimiseks olema kindlustusjuhtumi

toimumise kohalt lahkunud õigusvastaselt, peab selline tegu LKindlS § 53 lg 1 p 2

kohaselt olema toime pandud süüliselt. LS §-s 236 on ette nähtud karistus

liiklusõnnetusest mitteteatamise eest. LS §-s 237 on ette nähtud karistus liiklusõnnetuse

sündmuskohalt põgenemise eest. Seejuures tähendab põgenemine LS mõttes süülist

lahkumist liiklusõnnetuse sündmuskohalt (vt RKTKo nr 3-2-1-105-06, p 11). Kohus on

ülal leidnud, et kostja pidi aru saama, et on toimunud liiklusõnnetus ning tekkinud on

varaline kahju nii tema kasutuses olnud varale kui ka kolmandale isikule kuuluvale varale.

Seega, jättes politsei teavitamata ning lahkudes sündmuskohalt, oli kostja tegevus süüline.

Puuduvad andmed selle kohta, et kostja ei oleks olnud süüvõimeline või et oleks esinenud

muid süüd välistavaid asjaolusid. Seega on hageja tagasinõude eeldused LKindlS § 53 lg 1

p 2 järgi täidetud.

23. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk Xxx-Xxx reg märgiga xxx kahjustada. Xxx OÜ

parandas sõiduki kahjustused ning esitas kahjustatud isikule remondiarve summas 5

761,69 eurot (käibemaksuta; dtl 46-47). Hageja hüvitas sõiduki parandamise kulu 5

761,69 eurot (dtl 50).

Kostja on vaidlustanud hüvitise suuruse ja märkis, et tema korraldamisel oleks tööd

saanud tehtud kaks korda odavamalt. Kohus on kostjale eelistungil selgitanud, et kostja

peaks viidatud vastuväidet täpsustama ja tõendama. Kostja ei ole vaatamata kohtu

selgitustele seda teinud, mistõttu jätab kohus väite tähelepanuta.

2-25-114744

Kostja ei ole kahju hüvitanud, mistõttu tuleb see kostjalt välja mõista.

24. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja tagasinõue on põhjendatud ja kohus

rahuldab hageja nõude.

25. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

26. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hagi rahuldanud,

mistõttu tuleb kulud jätta kostja kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on

taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas

350 eurot. Hageja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega.

28. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 595 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik